Sisu
Peamine erinevus
Aardvark ja sipelgapesa segavad loomi maa peal kõige rohkem, sest nad on sarnase väljanägemisega loomad. Kuid mõlemad on täiesti erinevad liigid. Aardvark on imetaja ja kuulub Tibulidentata klassi, samal ajal kui anteater on ka imetaja, kuid kuulub seltsi Pilosa. Aardvarki leidub Aafrikas, eelteatoreid aga Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Aardvarkil on kaevamiseks mõeldud küünised, samal ajal kui anteateridel on pikkade küünistega käpad, mille nad keerutasid käppadeks ebamugava, noaga kõndimiskäigu jaoks. Aardvarkil on suured kõrvad ja hele jäme karusnahk, anteateridel aga väikesed kõrvad ja rohkem karusnahka.
Mis on Aardvark?
Aardvark on imetaja, kes kuulub Tibulidentata superorder afrotheriasse. Aardvark on öine loom, kuid kui ööd on külmad, tulevad nad päikesevalguses välja päikese käes, et sooja saada. Aardvarke leidub Aafrikas tavaliselt savannides, võsa, lagedatel rohumaadel ja metsamaal. Aardvarki nimetatakse mõnikord jahvatatud sigaks või maasigaks. Neil on väga pikad kõrvad ja saba, mis on juuresolekul laiem ja jääb otsa poole kitsaks. Aardvarkil on lühike kaar, kaarjas seljaosa ja aeg-ajalt pikk nina. Öine loom põrutab end päeval maa alla magama ja on kuulus kaevama uut urgu sama sageli kui igal õhtul. Isased aardvargad rändavad tõenäolisemalt tundmatutesse osadesse, samal ajal kui emane aardvark püsib ühes geograafilises piirkonnas. Aardvark kaalub umbes 40–65 kg ja need on 1–1,3 m pikad. Aardvarkis on silindrilised hambad, mis kasvavad kogu eluea jooksul. Nende hammastel pole emaili ja need on kulunud ning nad uuenevad pidevalt pidevalt. Aardvark sööb sipelgaid ja termiite. Neil on lühikesed jämedad juuksed. Aardvarkil on pikk, õhuke väljaulatuv keel ja ka lõhnataju toetavad struktuurid.
Mis on Anteater?
Anteater on imetaja, kes kuulub tellimuses pilosa superorder xenarthra. Eelloomad on ööpäevased loomad ja elavad enamasti niisketes piirkondades, nagu sood, jõekaldad või niisked metsad. Eelroogasid leidub tavaliselt Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Anteater on üksildane imetaja ja tuntud ka kui “sipelgapesa karu”. Nende küüniste ja karusnahast hiiglaslikumate anteatrite tõttu eksivad mõnikord karud. Kui tujukaaslased tahavad magada, veerevad nad lihtsalt vaikselt üles ja kasutavad enda varjamiseks oma varjatud saba. Anteaters elavad kohapeal. Anteaters kaaluvad umbes 22-40kg ja nad on ka 1-1,3m pikad. Söögikohtadel pole hambaid, nad pole hambad, seedimist aitavad praht ja veeris, mida nad võtavad sipelgate või termiitide söömise ajal. Anteateridel on pikk keel, pikkusega kuni 18m. Anteateridel on väikesed kõrvad ja pikk põõsaskarv. Nagu aardvarkil, on neil ka võimas haistmismeel, mis võimaldab neil sööki nuusutada.
Peamised erinevused
- Aardvark kuulub Tibulidentata superorder afrotheria juurde, anteater aga Pilosa superorder xenarthra järjekorda.
- Aardvark on öine imetaja, samal ajal kui anteater on öine imetaja.
- Aardvarke leidub Aafrikas tavaliselt savannides, võsa, lagedatel rohumaadel ja metsamaadel, samas kui Kesk-ja Lõuna-Ameerikas leidub anteater.
- Aardvarkil on suuremad kõrvad ja hele jäme karusnahk, anteateridel aga väikesed kõrvad ja rohkem karusnahka.
- Aardvark urgutab end päevasel ajal maa alla, samal ajal kui eelmaalased elavad maapinnal.
- Aardvarkis on silindrikujulised hambad, mis kasvavad kogu eluea jooksul, samal ajal kui eelhooned on hambutu.
- Aardvarki nimetatakse mõnikord jahvatatud sigadeks või maapealseks sigadeks, sipelgapesade kohta nimetatakse mõnikord sipelgapesa karuks.
