Sisu

• Käitumine

  
  

  Käitumine (inglise keeles American) või käitumine (Commonwealth English) on inimeste, organismide, süsteemide või tehislike üksuste poolt enda või oma keskkonnaga tehtud toimingute ja manööverduste vahemik, mis hõlmab teisi ümbritsevaid süsteeme või organisme ning ( elutu) füüsiline keskkond. See on süsteemi või organismi reageerimine mitmesugustele stiimulitele või sisenditele, olgu need sisemised või välised, teadlikud või alateadlikud, ilmsed või varjatud ning vabatahtlikud või tahtmatud. Käitumise informaatika vaatenurgast lähtudes koosneb käitumine käitumisest, toimimisest, interaktsioonidest, ja nende omadused. Käitumist saab esitada käitumisvektorina.

• Käitumine (nimisõna)

  Inimese käitumine sotsiaalsete normide suhtes.

• Käitumine (nimisõna)

  Kuidas elusolend käitub või käitub üldiselt.

  
  

• Käitumine (nimisõna)

  Kriminaalhooldus oma käitumise osas.

  "Ta oli oma perega külastades oma parima käitumisega."

• Käitumine (nimisõna)

  Üks näide elusolendi käitumisest.

• Käitumine (nimisõna)

  Organismi tekitatav reageering.

• Käitumine (nimisõna)

  Seadme või süsteemi tööviis.

• Käitu (verb)

  Juhtida ennast hästi või etteantud viisil.

  "Peate ise käituma, noor daam."

• Käitu (verb)

  Tegutseda, käituda konkreetsel viisil; kasutatakse koos määrsõnaga.

  "Ta käitub nagu laps alati, kui ta ringi sikutab."

  "Kuidas käitusid õpilased, kui ma ära olin?"

  "Minu sülearvuti on käitus ebakorrektselt sellest ajast, kui te selle laenasite."

  
  

• Käitu (verb)

  Juhtida, juhtida, reguleerida (midagi).

• Käitu (verb)

  Käituda viisakalt või korralikult.

  "Tema ema ähvardas teda sädeldada, kui ta seda ei tee."

• Käitumine (nimisõna)

  Hea või halva käitumise viis; enesejuhtimise viis; käitumine; küüditamine; vanker; - kasutatakse ka elutuid esemeid; nagu laeva käitumine tormis; magnetilise nõela käitumine.

• Käitu

  Juhtida või valitseda käitumispunktis; distsiplineerida; käsitlema; vaoshoitust.

• Käitu

  Kandma; läbi viima; eksportima; hakkama saama; taluma; - kasutatakse refleksiivselt.

• Käitu (verb)

  Tegutsema; läbi viima; iseennast kandma või kandma; nagu käituda hästi või halvasti.

• Käitumine (nimisõna)

  enda käitumis- või dirigeerimisviis

• Käitumine (nimisõna)

  millegi (masina või ainena) toimimine või reageerimine kindlaksmääratud asjaoludel;

  "väikeste osakeste käitumist saab katsetes uurida"

• Käitumine (nimisõna)

  (käitumisomadused) viis, kuidas inimene käitub teiste inimeste suhtes

• Käitumine (nimisõna)

  (psühholoogia) organismi reageeringute või reaktsioonide või liikumiste kogum igas olukorras

• Käitu (verb)

  käituma teatud viisil; näidata teatud käitumist; käituda või sportida;

  "Sa peaksid käituma nagu täiskasvanu"

  "Ära käitu nagu loll"

  "Mis paneb teda seda teed tegema?"

  "Koer käitub raevukalt, kuid ta kardab tõesti inimesi"

• Käitu (verb)

  käituma teatud viisil;

  "Ta kandis ennast hästi"

  "ta kandis ennast väärikalt"

  "Nad käitusid nendel rasketel aegadel hästi"

• Käitu (verb)

  käitu hästi või korralikult;

  "Lapsed peavad õppima käituma"