Sisu

• Põlv (nimisõna)

  
  

  Rõivas, mille eesmärk on tuharate katmine või riietamine. alates 11. saj.

• Põlv (nimisõna)

  Tuharad või tagakülg. alates 16. saj.

• Põlv (nimisõna)

  Kambri taga olev kahuri või muu tulirelva osa. alates 16. saj.

• Põlv (nimisõna)

  Põlvepuidu välisnurk, mille sisemust nimetatakse kurguks.

• Põlv (nimisõna)

  Põrsasünd.

• Põlvkond (määrsõna)

  Puusad väljuvad enne pead.

• Breech (omadussõna)

  Sündinud või sündinud põske.

• Põlvkond (tegusõna)

  Riietuda põlvpükstesse. eriti selleks, et poiss esmakordselt riietuda põlvpükstesse või pükstesse.

• Põlvkond (tegusõna)

  Peksmiseks või tuharate tuiskamiseks.

• Põlvkond (tegusõna)

  
  

  Et sobiks või sisustaks põlvpükstega.

  "püssist tuule tiibadesse"

• Põlvkond (tegusõna)

  Kinnitamiseks põlvpükstega.

• Põlvkond (tegusõna)

  Kata justkui põlvpükstega.

• Rikkumine (nimisõna)

  Lõhk või ava, mis on tehtud purustades või purustades, nagu seinas, kangil või tasapinnal; ruumi tugeva kehaosade vahel vägivallaga üürides

  "purune | rebend | lõhe"

• Rikkumine (nimisõna)

  Sõbralike suhete purunemine, väljalangemine.

• Rikkumine (nimisõna)

  Vete purunemine laeva või rannikukaitse kohal; veed ise

  "Selge purunemine on see, kui lained veerevad üle laeva ilma purunemata. Puhas rikkumine on see, kui kõik tekil olevad asjad on minema pühitud."

  "hüppeline | surf"

• Rikkumine (nimisõna)

  
  

  Puhkemine; rünnak.

• Rikkumine (nimisõna)

  Sinikas; haav.

• Rikkumine (nimisõna)

  Song; rebend.

• Rikkumine (nimisõna)

  Seaduse või mis tahes kohustuse või lipsu rikkumine või rikkumine; rikkumine; mittetäitmine

  "lubaduse rikkumine"

• Rikkumine (nimisõna)

  Arvamuste erinevus, sotsiaalne klass jne

• Rikkumine (nimisõna)

  Murdumise toiming piltlikus mõttes.

• Rikkumine (tegusõna)

  Sisse murda.

  "Nad purustasid välisseina, kuid mitte peamist."

• Rikkumine (tegusõna)

  Rikkuda või murda.

• Rikkumine (tegusõna)

  Murda laeva või rannakaitsesse.

• Rikkumine (tegusõna)

  Veest puhtaks hüppamiseks.

• Põlv (nimisõna)

  Keha alumine osa taga; tuharad.

• Põlv (nimisõna)

  Põlvpüksid.

• Põlv (nimisõna)

  Kõike takistav osa; esk. kambri taga olev suurtüki või muu tulirelva osa.

• Põlv (nimisõna)

  Põlvepuidu välisnurk, mille sisemust nimetatakse kurguks.

• Põlvpüksid

  Põlvpükste sisse panemine või nendega riietumine.

• Põlvpüksid

  Kata nagu põlvpükstega.

• Põlvpüksid

  Põlvpükstega sobitamiseks või sisustamiseks; kui püssist tuule tiibadesse.

• Põlvpüksid

  Pükste peale piitsutama.

• Põlvpüksid

  Kinnitamiseks põlvpükstega.

• Rikkumine (nimisõna)

  Murdumise toiming piltlikus mõttes.

• Rikkumine (nimisõna)

  Täpsemalt: seaduse või mis tahes kohustuse või lipsu rikkumine või rikkumine; rikkumine; mittetäitmine; kui lepingu rikkumine; lubaduse rikkumine.

• Rikkumine (nimisõna)

  Purunemisel või purunemisel tehtud tühimik või ava nagu seinas või kangil; ruumi kindla kehaosade vahel vägivallaga rentida; paus; rebend.

• Rikkumine (nimisõna)

  Vete purunemine laeva kohal; veed ise; tõus; surfama.

• Rikkumine (nimisõna)

  Sõbralike suhete purunemine; rebenemine.

• Rikkumine (nimisõna)

  Sinikas; haav.

• Rikkumine (nimisõna)

  Song; rebend.

• Rikkumine (nimisõna)

  Puhkemine; rünnak.

• Rikkumine

  Rikkumine või avamine; nagu linna seinte lõhkumine.

• Rikkumine (tegusõna)

  Vee lõhkumine, nagu välja hüppamine; - ütles vaal.

• Põlv (nimisõna)

  avamine püstoli tünni tagaosas, kuhu saab kuulid laadida

• Rikkumine (nimisõna)

  mõne lubatud toimingu või kohustuse täitmata jätmine

• Rikkumine (nimisõna)

  ava (eriti pilu tammil või kangil)

• Rikkumine (nimisõna)

  isiklik või sotsiaalne eraldatus (vastandlike rühmituste vahel);

  "nad lootsid vältida suhete katkemist"

• Rikkumine (tegusõna)

  eira seadusi ja reegleid;

  "solvake kõiki inimkonna seadusi"

  "riku põhiseadusi või inimtsivilisatsiooni"

  "seadust rikkuda"

• Rikkumine (tegusõna)

  teha ava või tühimik sisse