Sisu
Hüvitis (nimisõna)
Kompenseerimise akt või põhimõte.
Hüvitis (nimisõna)
Midagi, mida peetakse samaväärseks; midagi, mis korvab kaotuse
"muudab | töötasu | hüvitist"
Hüvitis (nimisõna)
Võlgade kustutamine, mille puhul kaks isikut on vastastikku võlgnikud, kuna krediidid on nad vastastikku võlausaldajad; võla tasumine võrdse summa krediidiga; tasaarvestus.
Hüvitis (nimisõna)
Hüvitis või tasu teenuse eest.
Hüvitis (nimisõna)
Samaväärne, mis on ette nähtud kinnisvara müügilepingutes, milles on tavaks ette näha, et kirjelduse vigu jms ei väldi, vaid tuleb hüvitada.
Hüvitis (nimisõna)
Hoonevälise õhutemperatuuri ja efektiivse kütmise tagamiseks suletud ruumidesse või ruumidesse õhu või vee tarnimiseks arvutatud soovitud temperatuuri suhe. Hoone juhtimissüsteemides määratletakse kompenseerimiskõver kompensaatori jaoks selleks.
Hüvitis (nimisõna)
Hüvitised vigastuste korral.
Hüvitis (nimisõna)
Kompenseerimise akt või põhimõte.
Hüvitis (nimisõna)
See, mis moodustab või mida peetakse samaväärseks; mis korvab millegi muu puudumise või variatsiooni; see, mis kompenseerib kaotuse või privaatsuse; muudab; töötasu; hüvitama.
Hüvitis (nimisõna)
Võlgade kustutamine, mille puhul kaks isikut on vastastikku võlgnikud, kuna krediidid on nad vastastikku võlausaldajad; võla tasumine võrdse summa krediidiga; tasaarvestus.
Hüvitis (nimisõna)
Hüvitage.
Hüvitis (nimisõna)
Kasutatakse juhtumi tähistamiseks, kus kostja väidetud tasaarvestus kaetakse hageja tasaarvestusega.
Hüvitis (nimisõna)
midagi (näiteks raha), mis on antud või saadud makse või hüvitisena (näiteks teenuse või kaotuse või vigastuse korral)
Hüvitis (nimisõna)
(psühhiaatria) kaitsemehhanism, mis varjab teie soovimatud puudused, liialdades soovitava käitumisega
Hüvitis (nimisõna)
teenuse või kaotuse või vigastuse hüvitamine