Sisu
Peamine erinevus kontseptsiooni ja ettekirjutuse vahel on see, et Mõiste on mentaalne esitus või abstraktne objekt või võime ja Ettekirjutus on käsk, käsk või korraldus, mis on mõeldud autoriteetseks tegutsemisreegliks.
-
Kontseptsioon
Kontseptsioonid on meie mõtete ja veendumuste põhiosad. Nad mängivad olulist rolli kõigis tunnetuse aspektides. Kontseptsioonid tekivad kogemuste abstraktsioonide või üldistustena; olemasolevate ideede ümberkujundamise tulemusel; või kaasasündinud omadustest. Mõiste realiseerivad (reified) kõik selle tegelikud või potentsiaalsed juhtumid, olgu need asjad reaalses maailmas või muud ideed. Lingvistika, psühholoogia ja filosoofia kognitiivsetes teadusharudes uuritakse mõisteid kui inimese tunnetuse komponente, kus käimasolevas arutelus küsitakse, kas kogu tunnetus peab toimuma mõistete kaudu. Mõisteid kasutatakse ametlike tööriistade või mudelitena matemaatikas, informaatikas, andmebaasides ja tehisintellektis, kus neid mõnikord nimetatakse klassideks, skeemideks või kategooriateks. Mitteametlikus kasutuses tähendab sõna mõiste sageli mis tahes ideed. Metafüüsikas ja eriti ontoloogias on mõiste eksistentsi põhikategooria. Kaasaegses filosoofias on vähemalt kolm domineerivat viisi mõiste mõistmiseks: Mõisted vaimsete representatsioonidena, kus mõisted on meeles eksisteerivad entiteedid (mentaalsed objektid) Mõisted võimetena, kus kontseptsioonid on kognitiivsetele mõjuritele omased võimed (mentaalsed objektid) riigid) kontseptsioonid Fregean-meeltena (vt mõistet ja viidet), kus mõisted on abstraktsed objektid, erinevalt psüühilistest objektidest ja vaimsetest seisunditest ". Lisaks on olemas "põhitase" või "keskmine" tase, kus inimesed kategooriad kõige hõlpsamini kategoriseerivad. Põhitaseme mõisteks oleks näiteks "tool" koos oma alluvaga "mööbel" ja sellele alluv "kerge tool".
-
Ettekirjutus
Ettekirjutus (ladina keeles: præcipere, õpetada) on käsk, käsk või korraldus, mis on mõeldud autoriteetseks tegutsemisreegliks.
Mõiste (nimisõna)
abstraktne ja üldine idee; abstraktsioon
Mõiste (nimisõna)
meeles säilinud mõistmine kogemusest, mõttest ja / või kujutlusvõimest; konkreetse juhtumi või sündmuse kogumi üldistamine (üldine, põhivorm) või abstraktsioon (vaimne mulje) (kontseptsiooni konkreetsed, ehkki erinevad, registreeritud manifestatsioonid).
Mõiste (nimisõna)
Üldises programmeerimises tüübil toetatud toimingute kirjeldus, sealhulgas nende süntaks ja semantika.
Ettekirjutus (nimisõna)
Reegel või põhimõte, eriti see, mis reguleerib isiklikku käitumist.
Ettekirjutus (nimisõna)
Kirjalik käsk, eriti maksenõue.
Ettekirjutus (verb)
Et õpetada ettekirjutuste järgi.
Mõiste (nimisõna)
abstraktne idee
"strukturalism on keeruline mõiste"
"õigluse mõiste"
Mõiste (nimisõna)
plaan või kavatsus
"keskus on kindlalt kinni oma algsest kontseptsioonist"
Mõiste (nimisõna)
idee või leiutis kauba müümiseks või reklaamimiseks
"uus kontseptsioon ettevõtete külalislahkuses"
Mõiste (nimisõna)
(auto või muu sõiduki), mis on toodetud katsemudelina, et testida uuenduslike disainifunktsioonide elujõulisust
"ideeauto järgmisteks kuudeks Genfi autonäitusel"
Mõiste (nimisõna)
idee või mentaalne pilt, mis vastab mõnele eraldiseisvale entiteedile või olemiklassile või selle olulistele tunnustele või määrab kindlaks termini (eriti predikaadi) rakenduse ja mängib seega osa mõistuse või keele kasutamisest.
Ettekirjutus (nimisõna)
üldine reegel, mis on mõeldud käitumise või mõtte reguleerimiseks
"seaduslik ettekirjutus olla süütu seni, kuni süü ei ole tõestatud"
"lapsed õpivad palju rohkem eeskuju kui ettekirjutuse järgi"
Ettekirjutus (nimisõna)
käskkiri või käskkiri
"volinik tegi ettekirjutusi, mis kohustasid ettevõtteid teavet andma"
Ettekirjutus (nimisõna)
ühe kohaliku omavalitsuse üksuse poolt teisele väljastatud korraldus, milles täpsustatakse tema nimel võetava maksumäära
"ettekirjutus nõudis naela eest täiendavat määra 6,1 p"
Ettekirjutus (nimisõna)
ettekirjutusega kehtestatud määr või maks.
Mõiste (nimisõna)
Abstraktne üldine kontseptsioon; mõiste; universaalne.
Ettekirjutus (nimisõna)
Mis tahes käsud, juhised või korraldused, mis on mõeldud autoriteetseks tegutsemisreegliks; eriti moraalset käitumist austaval käsul; ettekirjutus; reegel.
Ettekirjutus (nimisõna)
Kirjalik käsk; liigi või protsessi liik.
Ettekirjutus
Et õpetada ettekirjutuste järgi.
Mõiste (nimisõna)
konkreetsetest näidetest tuletatud või tuletatud abstraktne või üldine idee
Ettekirjutus (nimisõna)
isikliku käitumise reegel
Ettekirjutus (nimisõna)
õpetatud õpetus;
"usuõpetused"
"ta uskus kõiki kristlikke ettekirjutusi"