Sisu
Peamine erinevus Cornet ja Cone vahel on see, et Cornet on muusikariist ja Koonus on geomeetriline kuju.
-
Cornet
Kornett (, USA:) on trompetiga sarnanev puhkpill, kuid eristub sellest koonusekujulise ava, kompaktsema kuju ja mahedama helikvaliteedi poolest. Kõige tavalisem kornet on B ♭-s transponeeriv instrument, kuigi E E-s on ka sopranikord ja C-kornet. Kõik ei ole seotud renessansi ja varase barokkkornetiga.
-
Koonus
Koonus on kolmemõõtmeline geomeetriline kuju, mis kitseneb sujuvalt tasasest alusest (sageli, ehkki mitte tingimata ümmarguse kujuga) punktini, mida nimetatakse tipuks või tipuks. Koonus moodustatakse rea lõikude, pooljoonte või joonte abil, mis ühendavad ühist punkti, tipu, kõigi punktidega aluses, mis asub tasapinnas, mis ei sisalda tipu. Sõltuvalt autorist võib alus olla piiratud ringi, suvalise ühemõõtmelise ruutkeskmise kujuga tasapinnal, suletud ühemõõtmelise kujundi või mõne ülaltooduga pluss kõigi suletud punktidega. Kui suletud punktid sisalduvad aluses, on koonus kindel objekt; vastasel juhul on see kahemõõtmeline objekt kolmemõõtmelises ruumis. Tahke objekti korral nimetatakse nende sirgete või osaliste joonte poolt moodustatud piiri külgpinnaks; kui külgpind on piiritlemata, on see kooniline pind. Liinisegmentide korral ei ulatu koonus alusest kaugemale, pooljoonte korral ulatub see aga lõpmata kaugele. Joonte puhul ulatub koonus mõlemast suunast tipust lõpmatuseni kaugemale - sel juhul nimetatakse seda mõnikord kahekordseks koonuseks. Kumbaks pooleks topeltkoonusest, mis on ühel tipul tipus, nimetatakse nappe. Koonuse telg on tippu läbiv sirgjoon (kui see on olemas), mille ümber põhjal (ja kogu koonusel) on ümmargune sümmeetria. Elementaarses geomeetrias tavapäraselt eeldatakse, et koonused on ümmargused, kus ring tähendab, et alus on ring ja parem tähendab, et telg läbib aluse keskpunkti täisnurga all selle tasapinnaga. Kui koonus on ümmargune, on tasapinna ristumiskoht külgpinnaga kooniline. Üldiselt võib alus olla ükskõik millise kujuga ja tipp võib asuda ükskõik kus (kuigi tavaliselt eeldatakse, et alus on piiratud ja seetõttu on sellel piiratud ala ning et tipp asub väljaspool aluse tasapinda). Parempoolsete koonustega on kaldus koonused, mille telg läbib aluse keskpunkti mitte-risti. Polügoonse alusega koonust nimetatakse püramiidiks. Sõltuvalt koonusest võib "koonus" tähendada ka konkreetselt kumerat või projektiivset koonust. Koonuseid saab üldistada ka kõrgemate mõõtmetega.
Cornet (nimisõna)
Puhkpillide perekonna muusikariist, pisut väiksem kui trompet, tavaliselt B-plaadi muusikalises võtmes.
"korneti-kolb | korneti-kolvid"
Cornet (nimisõna)
Mahutina kasutamiseks keeratud paberitükk.
Cornet (nimisõna)
Jäätisega täidisega kondiitritoode, seega jäätisekoonus.
Cornet (nimisõna)
Ratsaväe väeosa; nn alates sellest, kui temaga on kaasas kornetipleier.
Cornet (nimisõna)
Omamoodi orelipeatus.
Cornet (nimisõna)
Valge peakate, mida kannavad heategevusõed.
Cornet (nimisõna)
Ratsaväe väeosaga lennanud standard.
Cornet (nimisõna)
Viies ratsaväekomando allohvitser, kes kandis värve (samaväärne jalaväes asuva lipuga).
Koonus (nimisõna)
Liini segmendi pööramine teise rea ümber, mis ristub esimese reaga.
Koonus (nimisõna)
Revolutsiooni tahke osa, mis on moodustatud kolmnurga pööramisel selle kõrguse ümber.
Koonus (nimisõna)
Tühik, mis moodustatakse, kui võtta antud ruumi otsene korrutis suletud intervalliga ja tuvastada selle kõik punktid ühe punktiga.
Koonus (nimisõna)
Midagi koonusekujulist.Illustreeritud Oxfordi sõnaraamat, Oxford University Press, 1998
Koonus (nimisõna)
Koonus (nimisõna)
Koonus (nimisõna)
Liikluskoonus
Koonus (nimisõna)
Mahuühik, mida rakendatakse ainult marihuaanale ja ainult siis, kui see on suitsetatav olek; umbes 1,5 kuupsentimeetrit, olenevalt kasutamisest.
Koonus (nimisõna)
Koonus (nimisõna)
Kausitükk bongil.
Koonus (nimisõna)
Kanepi suitsetamise protsess bongis.
Koonus (nimisõna)
Koonusekujuline kanepiliigend.
Koonus (nimisõna)
Reisija kruiisilaeval (nn töötajad pärast liikluskoonusi, vajadusest ümber nende navigeerida)
Koonus (nimisõna)
Objekt V koos noolega, mis suundub V-st skeemi iga objekti juurde, nii et skeemi suvalise noole A korral pendeldab ka V-st pärit noolipaar sellega. (Siis võib öelda, et V on koonuse tipp ja skeemil, mida koonus väidab, võib öelda selle aluse.)
Koonus (nimisõna)
Perekonna Conus kest, koonusekujuline.
Koonus (nimisõna)
Ametlike keelte komplekt, millel on teatavad soovitavad sulgemisomadused, eriti tavaliste keelte, lihtkeelte ja rekursiivselt loetletavate keelte keel.
Koonus (tegusõna)
Koonuse kuju moodustamiseks.
Koonus (tegusõna)
Piirkonna eraldamiseks või piiritlemiseks liikluskoonuste abil
Cornet (nimisõna)
puhkpill, mis meenutab trompetit, kuid on lühem ja laiem.
Cornet (nimisõna)
võimsa kolmekordse heliga ühendorgani peatus.
Cornet (nimisõna)
jäätisega täidetud koonusekujuline vahvl.
Cornet (nimisõna)
ratsaväekomando viienda klassi allohvitser, kes kandis värve. Seda kasutatakse endiselt mõnes Briti ratsaväerügemendis teise leitnandi auastme ohvitseride jaoks.
Koonus (nimisõna)
tahke või õõnes ese, mis kitseneb ümmargusest või jämedalt ümmargusest alusest punkti
"akrüüllõnga koonus"
"kioskites müüa värskeid marju täis paberkäbisid"
Koonus (nimisõna)
pinna- või tahke kujund, mille moodustavad sirgjooned, mis kulgevad ringist või muust suletud kõverast ühe punkti (tipuni), mis pole kõveraga samal tasapinnal.
Koonus (nimisõna)
kooniline mägi, eriti vulkaanilise päritoluga mägi
"Vesuuvi sile koonus"
Koonus (nimisõna)
plastikust koonusekujuline ese, mida kasutatakse tee lõikude eraldamiseks või sulgemiseks.
Koonus (nimisõna)
koonusekujuline vahvlikonteiner, milles pakutakse jäätist.
Koonus (nimisõna)
keraamiline püramiid, mis sulab teadaoleval temperatuuril ja mida kasutatakse ahju temperatuuri märkimiseks.
Koonus (nimisõna)
koonuskesta jaoks lühike
Koonus (nimisõna)
okaspuu kuiva vili, tavaliselt kitsenev ümara otsaga ja moodustatud tihedalt kattuvate soomuste massiivist keskteljel, mis eralduvad seemnete vabastamiseks
"seederkoonus"
Koonus (nimisõna)
lill, mis meenutab okaspuu, eriti humala taime koonust.
Koonus (nimisõna)
üks kahest silma võrkkesta valgustundliku raku tüübist, mis reageerib peamiselt eredale valgusele ning vastutab nägemise teravuse ja värvitaju eest.
Koonus (tegusõna)
eraldage või tähistage tee liikluskoonustega
"osa teest on ära kantud"
Cornet (nimisõna)
Vananenud ebaviisakas pillirooinstrument (Ger. Zinken), oboeperekonnast.
Cornet (nimisõna)
Otsas keeratud paberikaan, mida jaemüüjad kasutasid väikeste kondiitritoodete lisamiseks.
Cornet (nimisõna)
Ratsaväe väeosa; - nn alates sellest, kui sellel on kornetipleier.
Cornet (nimisõna)
Peakate
Cornet (nimisõna)
Vt Coronet, 2.
Koonus (nimisõna)
Täisvorm, mida kirjeldab täisnurga kolmnurga pöörde ümber täisnurga külgnev külg; - nimetatakse ka paremaks koonuseks. Üldisemalt - iga tahke aine, mille vertikaalpunkt on piiratud pinnaga, mida kirjeldab seda vertikaalset punkti alati läbiva sirgjoon; tahke aine, mille aluse jaoks on ring ja punkti või tipuni kitsenev.
Koonus (nimisõna)
Kõik, mis on enam-vähem matemaatilise koonuse moodi; kui vulkaanikoonus, vulkaanikraatri ümber asuva skoore kogumik, mis on tavaliselt koonilise kujuga.
Koonus (nimisõna)
Okaspuu okaspuu mänd, kuusk, seeder ja küpress. See koosneb puittaimest, mille igaühe põhjas on üks või kaks seemet.
Koonus (nimisõna)
Perekonna Conus kest, koonusekujuline.
Koonus
Koonusekujuliseks muutmiseks; olla bevfl nagu koonuse ringikujuline segoent; kui autorataste rehvide koonuseks.
Cornet (nimisõna)
särava tooniga puhkpillimuusika; sellel on kitsas toru ja põletatud kelluke ning seda mängitakse ventiilide abil
Koonus (nimisõna)
mis tahes koonusekujuline ese
Koonus (nimisõna)
kuju, mille aluspõhi on ring ja mille küljed kitsenevad punktini
Koonus (nimisõna)
ovaali või spoori kandvate soomuste või kandelehtede koonusekujuline mass
Koonus (nimisõna)
värvi suhtes tundlik visuaalne retseptorirakk
Koonus (tegusõna)
teha koonusekujuline;
"koonus rehv"
