Sisu
-
Kurt
Kuulmiskaotus, tuntud ka kui kuulmiskahjustus, on osaline või täielik võimatus kuulda. Kurtil inimesel on vähe või üldse mitte kuulmist. Kuulmislangus võib ilmneda ühes või mõlemas kõrvas. Lastel võivad kuulmisprobleemid mõjutada kõnekeele õppimise võimet ja täiskasvanutel võib see põhjustada tööga seotud raskusi. Mõnedel inimestel, eriti vanematel inimestel, võib kuulmislangus põhjustada üksildust. Kuulmiskaotus võib olla ajutine või püsiv. Kuulmislangust võivad põhjustada mitmed tegurid, sealhulgas: geneetika, vananemine, kokkupuude müraga, mõned infektsioonid, sünnitüsistused, kõrva trauma ja teatud ravimid või toksiinid. Tavaline haigus, mille tagajärjeks on kuulmislangus, on kroonilised kõrvapõletikud. Teatud raseduse ajal esinevad infektsioonid, näiteks süüfilis ja punetised, võivad põhjustada lapse kuulmislangust. Kuulmiskaotus diagnoositakse siis, kui kuulmistestid leiavad, et inimene ei suuda vähemalt ühes kõrvas kuulda 25 detsibelli. Halva kuulmise testimine on soovitatav kõigile vastsündinutele. Kuulmiskaotuse võib liigitada kergeks, mõõdukaks, mõõdukalt raskeks, raskeks või sügavaks. Kuulmiskaotusi on kolme peamist tüüpi: juhtiv kuulmiskaotus, sensineuraalne kuulmiskaotus ja segakuulmine. Pool kuulmislangusest on välditav. See hõlmab immuniseerimist, raseduse ajal korralikku hooldust, valju müra ja teatud ravimite vältimist. Maailma terviseorganisatsioon soovitab noortel müraga kokkupuute piiramiseks piirata isiklike helimängijate kasutamist tunniga päevas. Varajane tuvastamine ja toetamine on eriti oluline lastel. Paljude kuuldeaparaatide jaoks on kasulikud viipekeel, sisekõrva implantaadid ja subtiitrid. Huulelugemine on veel üks kasulik oskus, mida mõned arendavad. Juurdepääs kuuldeaparaatidele on paljudes maailma piirkondades siiski piiratud. 2013. aasta seisuga mõjutab kuulmislangus mingil määral umbes 1,1 miljardit inimest. See põhjustab puude 5% -l (360–538 miljonit) ja mõõduka kuni raske puude 124 miljonil inimesel. Mõõduka kuni raske puudega inimestest elab 108 miljonit madala ja keskmise sissetulekuga riikides. Neist, kellel on kuulmislangus, algas see 65 miljonil lapsepõlves. Viipekeelt kasutavad ja kurtide kultuuri liikmed näevad, et neil on pigem erinevus kui haigus. Enamik kurtide kultuuriliikmeid on kurtuste ravimise katsete vastu ja mõned suhtuvad sellesse kogukonda murelikult sisekõrva implantaatidega, kuna neil on võimalus oma kultuur kaotada. Mõistet kuulmispuue käsitletakse sageli negatiivselt, kuna see rõhutab, mida inimesed ei saa teha.
Kurt (omadussõna)
Ei kuule või kuuleb seda ainult osaliselt.
Kurt (omadussõna)
Ei soovi kuulata ega veenda; kindlameelselt tähelepandamatu; sõltumata.
"Need inimesed on mõistuse pärast kurdid."
Kurt (omadussõna)
Varjamatult kuulnud; lämmatatud; alandunud.
Kurt (omadussõna)
Lagunenud; maitsetu; surnud.
"kurt pähkel; kurt maisi"
Kurt (nimisõna)
Need, kes on kurdid, võetakse rühmana.
Kurt (nimisõna)
Kurt inimene.
Kurt (tegusõna)
Kurdiks.
Vaigista (omadussõna)
Millel pole kõnejõudu; loll. alates 15. saj.
Vaigista (omadussõna)
Vaikne; ei tee heli. alates 15. saj.
Vaigista (omadussõna)
Pole lausutud; etteteatamata; vaikne; mis on toodetud ka hingeelundite katkestavate suuorganite täielikul sulgemisel; ütles teatud tähtede kohta.
Vaigista (omadussõna)
Ei anna löömise ajal helisignaali; metalli kohta.
Vaigista (nimisõna)
Peatatud kaashäälik; peatus. alates 16. saj.
"oklusiivne | plastiline | peatus"
Vaigista (nimisõna)
Näitleja, kes ei räägi; miimika esineja. 16.-19.
Vaigista (nimisõna)
Inimene, kellel pole kõnejõudu. alates 17. saj.
Vaigista (nimisõna)
Palgatud leinaja matustel; ettevõtjate assistent. alates 18. saj.
Vaigista (nimisõna)
Objekt instrumendi, eriti puhkpilli, heli summutamiseks või pianoforte summuti jaoks; sordine. alates 18. saj.
Vaigista (nimisõna)
Kikka või pistriku väljaheited.
Vaigista (tegusõna)
Vaikida, vaikida.
Vaigista (tegusõna)
Heli väljalülitamiseks.
"Vaigistage helistamise ajal muusika."
Vaigista (tegusõna)
Linnust: roojamiseks. alates 15. saj.
Vaigista (tegusõna)
Maha visata; mulgitama.
Kurt (omadussõna)
Täielikult või osaliselt kuulmise tunnet; ei suuda helisid tajuda; kehv kõrvakuulmine; nagu kurt mees.
Kurt (omadussõna)
Soovimata kuulda või mitte kuulata; kindlameelselt tähelepandamatu; sõltumata; mitte veenda faktide, argumentide või manitsuste osas; - koos to; kui mõistuse pärast kurt.
Kurt (omadussõna)
Ilma jäetud kuulmisjõud; kurdiks.
Kurt (omadussõna)
Varjamatult kuulnud; lämmatatud; alandunud.
Kurt (omadussõna)
Lagunenud; maitsetu; surnud; kui, kurt pähkel; kurt mais.
Kurt
Kurdiks.
Vaigista
Maha visata; moltima.
Vaigista
Soolte sisu väljutamiseks; - ütles lindude kohta.
Vaigista (nimisõna)
Lindude sõnnik.
Vaigista (nimisõna)
See, kes ei räägi, olgu siis füüsilisest võimetusest, tahtmatusest või muust põhjusest.
Vaigista (nimisõna)
Täht, mis ei tähista heli; vaikiv kiri; ka tihe liigendus; kõneelement, mille moodustab suu organite asend, mis peatab hinge läbimise; kui, p, b, d, k, t.
Vaigista (nimisõna)
Väike messingist, elevandiluust või muust materjalist riist, mis on moodustatud nii, et selle saab heli kahandamiseks või pehmendamiseks püstitada püstises asendis viiuli või muu sarnase instrumendi sillale.
Vaigista (omadussõna)
Ei räägi; ei kuulu heli; vaikne.
Vaigista (omadussõna)
Rääkimisvõimetu; loll.
Vaigista (omadussõna)
Pole lausutud; etteteatamata; vaikne; mis on toodetud ka hingeelundite katkestavate suuorganite täielikul sulgemisel; - ütles teatud kirjade kohta. Vt 5. vaigistamine, 2.
Vaigista (omadussõna)
Ei anna löömise ajal helinat; - ütles metalli kohta.
Kurt (nimisõna)
inimesed, kellel on raske kuulmispuue;
"paljud kurtidest kasutavad viipekeelt"
Kurt (tegusõna)
teha või kurdiks muuta;
"kõrvulukustav müra"
Kurt (omadussõna)
puudub kuulmisvõime täielikult või osaliselt või puudub see täielikult
Kurt (omadussõna)
(millele järgneb tavaliselt sõna võtmata jätmine või sellest keeldumine);
"kurt tema hoiatusi"
Vaigista (nimisõna)
kurt inimene, kes ei suuda rääkida
Vaigista (nimisõna)
seade, mida kasutatakse muusikariista tooni pehmendamiseks
Vaigista (tegusõna)
vähendatud (heli või müra), eriti mähkimise teel
Vaigista (omadussõna)
väljendatud ilma kõneta; eriti seetõttu, et sõnad oleksid sobimatud või ebapiisavad;
"vaigistuse vaigistamine"
"vaikne needus"
"parim lein on keeletu"
"sõnad peatusid tema huulil kõlamata"
"sõnatu lein"
"lämbumine ärevus ja sõnatu häbi"
Vaigista (omadussõna)
puudub kõnejõud
Vaigista (omadussõna)
päriliku kurtuse tõttu rääkida ei saa
