Sisu
Riigikaitse (nimisõna)
Rünnaku, ohu või vigastuste eest kaitsmine või nende eest kaitsmine.
Riigikaitse (nimisõna)
Kõik, mida rünnaku (te) vastu võitlemiseks kasutatakse.
Riigikaitse (nimisõna)
Hinded; vastandatud solvumisele.
Riigikaitse (nimisõna)
Argument millegi toetamiseks või õigustamiseks.
Riigikaitse (nimisõna)
Sõjaväega seotud valitsuse poliitika või (infra) struktuur.
"Kaitseosakond"
Riigikaitse (nimisõna)
Keeld; keelavat määrust.
Kaitsev (omadussõna)
Kaitseks ette nähtud; kaitsev.
"kaitsepiirkond"
Kaitsev (omadussõna)
Mõeldud rünnaku peletamiseks.
"kaitseraketisüsteem"
Kaitsev (omadussõna)
Tehakse nii, et risk oleks võimalikult väike.
"kaitslik sõitmine"
Kaitsev (omadussõna)
Kriitika või sissetungimise suhtes ülitundlikkuse ilmutamine.
Kaitsev (omadussõna)
Keegli- või väljatõukamise taktikast, mis on loodud selleks, et takistada teisel poolel jooksu löömist; väljalangemise takistamiseks mõeldud vati taktikast.
Kaitsev (omadussõna)
Kaitsega seotud, mitte rünnakuga.
"Ohver hoidis ründaja tõrjumiseks kätt üles ja sai kaitsva noahaava."
Kaitsev (omadussõna)
Kaitseseisundis või -asendis.
Kaitsev (nimisõna)
Kaitsevahend, suhtumine või positsioon.
Riigikaitse (nimisõna)
Kaitsmisakt või kaitstav seisund; kaitse vägivalla või ohu eest.
Riigikaitse (nimisõna)
See, mis kaitseb või kaitseb; mis tahes töötajad rünnaku vastu võitlemiseks, vägivalla või ohu tõkestamiseks või turvalisuse säilitamiseks; valvur; kaitse.
Riigikaitse (nimisõna)
Kaitse väide; õigustamine; õigustus.
Riigikaitse (nimisõna)
Kostjad vastavad või väidavad; hagejate või prokuröride kohtuasja tõe või kehtivuse vaidlustamine või eitamine; kostja poolt hagejate hagi vastu kaitsmiseks rakendatud menetlusviis.
Riigikaitse (nimisõna)
Kaitse tegemine või oskus; kaitseplaan või -poliitika; harjutage enesekaitset, nagu vehklemine, poks jne.
Riigikaitse (nimisõna)
Keeld; keelavat määrust.
Riigikaitse
Varustada kaitsega; kangendada.
Kaitsev (omadussõna)
Teenimine kaitsmiseks või kaitsmiseks; kaitseks sobiv; solvava vastu; kui kaitsev raudrüü.
Kaitsev (omadussõna)
Jätkatakse rünnakule või agressioonile vastupanuna; - solvava vastu; kui kaitsesõda.
Kaitsev (omadussõna)
Kaitseseisundis või -asendis.
Kaitsev (nimisõna)
See, mis kaitseb; kaitsemeede.
Riigikaitse (nimisõna)
(sport) meeskond, kes üritab takistada teise meeskonna punktiarvestust;
"tema meeskonnad on alati kaitses head"
Riigikaitse (nimisõna)
sõjaline tegevus või ressursid, mis kaitsevad riiki võimalike vaenlaste eest;
"nad surid Stalingradi kaitsmisel"
"need töötati välja kaitseprogrammi jaoks"
Riigikaitse (nimisõna)
kostja ja tema õigusnõustajad kollektiivselt;
"kaitse nõudis kohtuasja arutamist"
Riigikaitse (nimisõna)
kaitse kahjustuste eest;
"kanalisatsioon on parim kaitse haiguste vastu"
Riigikaitse (nimisõna)
kaitseks kasutatav struktuur;
"suurtükivägi lõi kaitsevägi maha"
Riigikaitse (nimisõna)
kõneakt, mis vastab teie väidete rünnakule;
"süüdistuste ümberlükkamine oli lühike ja veenev"
"kaitses ütles ta, et teine mees alustas seda"
Riigikaitse (nimisõna)
mõne teo või veendumuse põhjendus;
"ta pakkus teooriale veenvat kaitset"
Riigikaitse (nimisõna)
kostjad vastavad või süüdistavad talle esitatud süüdistuste tõesust;
"ta andis kaitseks tunnistusi"
Riigikaitse (nimisõna)
kaitsjate organisatsioon, mis pakub vastupanu rünnaku vastu;
"ta liitus kaitsega sissetungi vastu"
Riigikaitse (nimisõna)
Ameerika Ühendriikide riikliku julgeoleku tagamise eest vastutav föderaalne osakond; loodud 1947. aastal
Riigikaitse (nimisõna)
(psühhiaatria) alateadlik protsess, mis üritab vähendada instinktiivsete soovidega seotud ärevust
Kaitsev (nimisõna)
kaitsehoiak (eriti fraasis `kaitsev)
Kaitsev (omadussõna)
mis on ette nähtud agressiooni või rünnaku vastu kaitsmiseks või selle tõkestamiseks;
"kaitserelvad"
"kaitsehoiak"
Kaitsev (omadussõna)
üritatakse õigustada või kaitsta kõnes või kirjas
Kaitsev (omadussõna)
kaitsmiseks või kaitsmiseks sobivaks teenimiseks;
"kaitsev kindlus"
"üleujutuste eest kaitsvad tammid"
