Sisu
Peamine erinevus
Erinevates maailma riikides on praktikas kümneid poliitilisi süsteeme, mis sõltuvad nende inimeste seaduste lihtsusest ja mugavusest. Monarhia, anarhia, oligarhia, vabariik ja demokraatia on vähe poliitilisi süsteeme, mida ülemaailmselt jälgitakse. Kõigist neist on demokraatia ja vabariik kõige enam kasutusele võetud süsteemid kogu maailmas. Mõlemat süsteemi on sageli raske eristada, kuna neil on palju sarnasusi. Sõna demokraatia on tuletatud kahest kreeka sõnast “demos” ja “kratein”, mis tähendab vastavalt “inimesi” ja “valitsema”. Teisest küljest on Vabariik tuletatud kahest ladinakeelsest sõnast „res“ ja „publicus“, mis tähendab „üksus, mure“ ja „rahva üldsus.“ Demokraatia on poliitiline süsteem, kus inimesed valitakse vabade inimeste kaudu. ja õiglased valimised. Sel juhul on enamusel õigus teha oma teatud seadused ja alistada vähemused, kui nad seda soovivad.Vabariik on esindusdemokraatiaga sarnane poliitiline süsteem. Selles poliitilises süsteemis valib enamus piiratud ametiajaks riigipea; selles süsteemis valitseb ka enamuse hääl, kuid vähemusi ei saa sel juhul enamus alistada, kuna põhiõiguste harta või põhiseadus on süsteemist võõrandamatud.
Võrdlusdiagramm
| Demokraatia | Vabariik | |
| Tuletatud | Sõna demokraatia on tuletatud kahest kreeka sõnast “demos” ja “kratein”, mis tähendab vastavalt “inimesi” ja “valitsema” | Vabariik on tuletatud kahest ladinakeelsest sõnast „res“ ja „publicus“, mis tähendab „üksus, mure“ ja „rahva avalikkus“. |
| Definitsioon | Demokraatiat määratletakse kui poliitilist valitsemissüsteemi, mille osutavad kogu elanikkond või kõik riigi õigustatud liikmed, tavaliselt valitud esindajate kaudu. | Vabariiki määratletakse kui riiki, kus kõrgeimat võimu omavad inimesed ja nende valitud esindajad ning kus on monarhi asemel pigem valitud või nimetatud president. |
| Seadusandlusprotsess | Demokraatias on enamikul lubatud seadusi koostada vastavalt oma tahtele. | Vabariigis saab enamus seadusi koostada, kuid samal ajal ei saa nad põhiõigusi vähemustelt ära võtta. |
| Mobokraatia | Kuna enamus on demokraatia põhiolemus, domineerib mobokraatia. | Vabariigis ei valitse mobokraatia, kuna vähemustel on nendega võõrandamatud õigused. |
Mis on demokraatia?
Demokraatia on iidne poliitiline süsteem, mida praktiseeritakse alates 500 eKr. See poliitiline või valitsussüsteem loodi esmakordselt tsiviliseeritud riikides, nagu Ateena ja Kreeka. Mõnede muudatuste ja järkjärgulise astmega on demokraatia üks kõige enam kasutusele võetud poliitilisi vorme kogu maailmas. Teadlaste seatud demokraatia kõige erakordne määratlus on, et see on 'rahva valitsus, rahva ja rahva jaoks. Selle süsteemi poliitilised esindajad valitakse vabade ja õiglaste valimiste kaudu. Valimiste kaudu valitud enamusel on õigus seadusandlikku protsessi läbi viia vastavalt oma tahtele. Kuna enamus on selle poliitilise süsteemi tegelik olemus, pole vähemuste põhiõigused antud juhul võõrandamatud. Teisisõnu võime öelda, et enamus võib alistada vähemused, sõltudes täielikult iseendast. Kanada, Saksamaa, Austraalia, Uus-Meremaa ja India on mõned silmapaistvad riigid, kus demokraatia süsteem oma riigis rakendatakse. Tuleb mainida, et enam kui pool maailmast järgib demokraatlikku süsteemi.
Mis on vabariik?
Vabariik on esindusdemokraatia, milles võimumuutus toimub hääletuse teel. Selles süsteemis toimuvad vabad ja õiglased valimised ning enamus valib piiratud ametiajaks valitud riigipea, presidendi ja muud esindajad. Seadusandjad vastutavad seadusloome protsessi eest; erinevus seisneb selles süsteemis selles, et enamus ei saa vähemusi alistada, kuna põhiseaduse teatud põhikiri või põhiõigused on vähemustelt võõrandamatud. Vabariigi poliitiline süsteem hoiab tasakaalu ja kaitseb vähemuse põhiõigusi. Valijatel on vabadus teatud seadusi koostada, kuid juba vastuvõetud vähemuste põhiseaduse hartas ei saa mingeid muudatusi teha. Paljud maailma moodsad rahvad näevad harjutavat demokraatlikku vabariiki põhiseadusega, mille kaudu rahva valitud valitsus saab muudatusi teha.
Demokraatia vs vabariik
- Sõna demokraatia on tuletatud kahest kreeka sõnast “demos” ja “kratein”, mis tähendab vastavalt “inimesi” ja “valitsema”. Teisest küljest on Vabariik tuletatud kahest ladinakeelsest sõnast “res” ja “publicus”, mis tähendab “üksus, mure” ja “avalike inimeste mure”.
- Demokraatiat määratletakse kui poliitilist valitsemissüsteemi, mille osutavad kogu elanikkond või kõik riigi õigustatud liikmed, tavaliselt valitud esindajate kaudu. Teisest küljest määratletakse vabariiki kui riiki, kus kõrgeimat võimu omavad inimesed ja nende valitud esindajad ning millel on monarhi asemel valitud või nimetatud president.
- Demokraatias on enamikul lubatud seadusi koostada vastavalt oma tahtele, vabariigis võib enamus seadusi koostada, kuid samal ajal ei saa nad põhiõigusi vähemustelt ära võtta.
- Kuna enamus on demokraatia põhialus, domineerib mobokraatia, samas kui vabariigis mobokraatia ei valitse, kuna vähemustel on nendega võõrandamatud õigused.
