Sisu
Peamine erinevus
DNA ja RNA on kahte tüüpi nukleiinhapped, mida leidub kõigis elusrakkudes. Nad mõlemad mängivad võtmerolli raku toimimises ja püsimises. DNA tähistab desoksüribonukleiinhapet, RNA aga ribonukleiinhapet. DNA või desoksüribonukleiinhape on kõigi organismide kromosoomides esinev isereplitseeruv materjal, see kannab geneetilist teavet, samas kui RNA või ribonukleiinhape ei replitseeru ise, DNA sünteesib selle ja valgu sünteesiks viib ta DNA-st. . Mõnes mikroorganismis kannab RNA ka geneetilist teavet. Teine erinevus on see, et tuumas on DNA, samal ajal kui RNA sünteesitakse tuumas ja rändab tsütoplasmas pf-rakus.
Võrdlusdiagramm
| DNA | RNA | |
| Lühend | DNA tähistab desoksüribonukleiinhapet. | RNA tähistab ribonukleiinhapet. |
| Tüübid | DNA-l pole muud tüüpi. | RNA-d on kolme tüüpi; mRNA või Messenger RNA, tRNA või ülekande RNA, rRNA või ribosomaalne RNA. |
| Funktsioon | DNA on isetasanduv materjal, mis esineb kõigi organismide kromosoomides; see kannab geneetilist teavet. | RNA ei ole ise paljunev materjal ja seda sünteesib tuumas olev DNA. Tavaliselt sisaldab see teavet DNA poolt antud kujul. |
| Tuumabaasid | DNA-l on nukleoalused: adeniin, tümiin, tsütosiin ja guaniin. | RNA-l on nukleoalused: adeniin, uratsiil (mitte tümiin), tsütosiin ja guaniin. |
| Luhtunud struktuur | DNA-l on kaheahelaline struktuur, sellel on kaks nukleotiidi ahelat ja sellel on B-vormi spiraali geomeetria. | RNA-l on üheahelaline struktuur ja sellel on üks nukleotiidide ahel ning selle A-vormi geomeetria. |
Mis on DNA?
DNA tähistab desoksüribonukleiinhapet. See on peamine nukleiinhappe tüüp. See on isetasanduv materjal, mis esineb kõigi organismide kromosoomides; see kannab geneetilist teavet. DNA-l on kaheahelaline struktuur ja sellel on kaks nukleotiidi ahelat, millel on fosfaatrühm, viis süsinikusuhkrut ja nukleobaasid: adeniin, tümiin, tsütosiin ja guaniin. Adeniin on seotud tümiiniga (A-T) ja tsütosiin seostub guaniiniga (C-G). DNA sisaldab geene ja on kavandatud valkude sünteesiks. DNA-l pole muud tüüpi. Märkimist väärib asjaolu, et DNA sünteesib mRNA-d, mis kannab selle s-i. Lisaks on DNA väga stabiilne ja sellel on B-vormi spiraali geomeetria. DNA on kromosoomis tihedalt pakitud ja kaitstud.
Mis on RNA?
RNA tähistab ribonukleiinhapet. See on ka peamine nukleiinhapete tüüp. See ei ole isereplitseeruv materjal ja seda sünteesib tuumas olev DNA. Tavaliselt sisaldab see teavet DNA-dena, kuid mõned mikroorganismide RNA-d sisaldavad geneetilist materjali. RNA-l on üheahelaline struktuur ja sellel on üks nukleotiidi ahel, milles on fosfaatrühm, viis süsinikusuhkrut ja nukleoalused: adeniin, uratsiil (mitte tümiin), tsütosiin ja guaniin. Adeniin seob uratsiili (A-U) ja tsütosiin seos guaniiniga (C-G).
RNA-d on veel kolme tüüpi:
- mRNA või messenger RNA.
- tRNA või ülekande RNA.
- rRNA või ribosomaalne RNA.
Need tüübid esinevad raku erinevates kohtades, mRNA sünteesitakse tuumas DNA-ga, see läbib tuumamembraani ja rändab. tRNA on tsütoplasmas, rRNA aga ribosoomide pinnal. rRNA toimib nagu valgu kokkupaneku tehas. rRNA loeb DNA poolt antud teavet ja teeb selle järgi valke. DNA-st pärineva mRNA sünteesi protsessi nimetatakse transkriptsiooniks, samas kui valkude sünteesi rRNA-st nimetatakse translatsiooniks. RNA-l on A-vormi geomeetria. RNA sünteesitakse, lagundatakse ja taaskasutatakse ka pidevalt. See näitab ka teatavat vastupidavust UV-kiirte tekitatavale kahjustusele.
DNA vs RNA
- DNA tähistab desoksüribonukleiinhapet, RNA aga ribonukleiinhapet.
- DNA-l pole teisi tüüpe, kuid RNA-l on kolme tüüpi.
- DNA on tuumas, samas kui RNA-l on erinev tüüp vastavalt tüübile.
- DNA on isetasanduv materjal, mis asub kõigi organismide kromosoomides, see kannab geneetilist teavet, teisalt ei ole RNA ise reprodutseeriv materjal ja seda sünteesib tuumas olev DNA. Tavaliselt sisaldab see teavet DNA poolt antud kujul.
- DNA-l on nukleoalused: adeniin, tümiin, tsütosiin ja guaniin, samas kui RNA-l on nukleobaasid: adeniin, uratsiil (mitte tümiin), tsütosiin ja guaniin.
- DNA-l on kaheahelaline struktuur, sellel on kaks nukleotiidi ahelat ja sellel on B-vormi heeliksi geomeetria, samas kui RNA-l on üheahelaline struktuur ja sellel on üks nukleotiidi ahel ning A-vormi geomeetria.
