Tõmme vs tuul - mis vahet on?

Autor: John Stephens
Loomise Kuupäev: 22 Jaanuar 2021
Värskenduse Kuupäev: 19 Mai 2024
Anonim
Tõmme vs tuul - mis vahet on? - Erinevaid Küsimusi
Tõmme vs tuul - mis vahet on? - Erinevaid Küsimusi

Sisu

  • Tuul


    Tuul on gaaside voog suures mahus. Maa pinnal koosneb tuul õhu suuremahulisest liikumisest. Kosmoses on päikesetuul gaaside või laetud osakeste liikumine Päikesest läbi kosmose, samal ajal kui planeedituul on kergete keemiliste elementide väljutamine atmosfäärist kosmosesse. Tuuleid klassifitseeritakse tavaliselt nende ruumilise ulatuse, kiiruse, neid põhjustavate jõudude tüüpide, nende tekkepiirkondade ja mõju järgi. Päikesesüsteemi planeedi tugevaimad tuuled esinevad Neptuunil ja Saturnil. Tuultel on erinevaid aspekte, oluline on tuule kiirus (tuule kiirus); teine ​​kaasatud gaasi tihedus; teine ​​selle energiasisaldus või tuuleenergia. Tuul on seemnete ja väikeste lindude suurepärane transpordiallikas; aja jooksul võivad asjad tuules liikuda tuhandeid miile. Meteoroloogias viidatakse tuultele sageli nende tugevuse ja suuna järgi, millest tuul puhub. Lühikese kiirusega tuule puhkemist nimetatakse tuuleiilideks. Keskmise kestusega tugevat tuult (umbes üks minut) nimetatakse põrmuks. Pikaajalistel tuultel on keskmise tugevusega seotud mitmesuguseid nimesid, näiteks tuul, tuuleiil, torm ja orkaan. Tuul esineb erineva skaalaga, alates kümneid minuteid kestvatest äikesevooludest kuni mõne tunni vältel maapinna kuumutamisel tekkivate kohalike tuulteni kuni globaalsete tuulteni, mis tulenevad Maa kliimavööndite vahelise päikeseenergia neeldumise erinevusest. Suuremahulise atmosfääri ringluse kaks peamist põhjust on ekvaatori ja pooluste vaheline diferentsiaalkuumutus ja planeedi pöörlemine (Coriolise efekt). Troopikas võivad madalad termilised ringlused ja kõrged platood põhjustada mussooni ringlust. Rannikualadel võib meretuule ja maatuule vaheline tuul määratleda kohalikke tuuli; muutuva maastikuga piirkondades võivad kohalikud tuuled domineerida mägede ja orgude tuulega. Inimeste tsivilisatsioonis on tuule mõistet uuritud mütoloogias, see on mõjutanud ajaloosündmusi, laiendanud transpordi ja sõjapidamise ulatust ning pakkunud jõuallikat mehaaniliseks tööks, elektriks ja puhkuseks. Tuul annab purjelaevade reise üle Maa ookeanide. Kuumaõhupallid kasutavad lühikese reisi jaoks tuult ja mootoriga lend kasutab seda tõste tõstmiseks ja kütusekulu vähendamiseks. Erinevate ilmastikunähtuste põhjustatud tuulenihe piirkonnad võivad õhusõidukite jaoks põhjustada ohtlikke olukordi. Kui tuuled tugevnevad, kahjustatakse või hävitatakse puid ja inimese loodud konstruktsioone. Tuuled võivad pinnavorme kujundada mitmesuguste eerooliste protsesside kaudu, näiteks viljaka pinnase, näiteks löss, moodustumise ja erosiooni kaudu. Suurte kõrbete tolmu võivad valdavad tuuled oma lähtepiirkonnast kaugele viia; tuulele, mida kiirendab jäme topograafia ja mis on seotud tolmupuhangutega, on maailma eri osades nimetatud piirkondlikke nimetusi, kuna neil on nendele piirkondadele märkimisväärne mõju. Tuul mõjutab ka kulutulena levikut. Tuuled võivad hajutada erinevate taimede seemneid, võimaldades nende taimeliikide ellujäämist ja levikut, samuti lendavaid putukapopulatsioone. Külma temperatuuriga kombineerituna avaldab tuul kariloomadele negatiivset mõju. Tuul mõjutab loomade toidupoode, samuti nende jahi- ja kaitsestrateegiaid.


  • Mustand (nimisõna)

    Midagi või eriti midagi koormavat looma või sõidukit millegagi kokku tõmmata.

    "härgade kasutamine süvise jaoks"

    "tulistas noolt võimsa süvisega välja"

  • Mustand (nimisõna)

    Kalade võrku joonistamine.

  • Mustand (nimisõna)

    See, mis on sisse tõmmatud; saak, loom.

    "ta viskas oma võrgu, mis tõi talle väga suure süvise"

  • Mustand (nimisõna)

    Kirjaliku töö (nt raamat või e-post) või joonise varajane versioon; esialgne visand või kontuur.

    "Ma pean oma ametiaja esimese kavandi läbi vaatama."

    "Tema esimesed mustandid olid paremad kui enamiku autorite lõpptooted."

  • Mustand (nimisõna)

    Laeva hõljumiseks vajaliku vee sügavus; sügavus veeliinist allapoole laeva põhja; laeva tõmmatud vee sügavus.


  • Mustand (nimisõna)

    Õhuvool, mis tavaliselt tuleb ruumi või sõidukisse.

  • Mustand (nimisõna)

    Tõmmake põlemisprotsessist tulenev gaaside suits (suits) läbi.

  • Mustand (nimisõna)

    Kogus vedelikku (näiteks vesi, alkohol või ravim), mis on joob ühe pääsukesega.

    "Ta võttis veepudelist sügava süvise."

  • Mustand (nimisõna)

    Õlle, mis on tõmmatud pigem vaadist või muust kui pudelist või purgist.

  • Mustand (nimisõna)

    Tšekk, raha maksmise korraldus.

  • Mustand (nimisõna)

    Ajateenistus, inimeste sõjaväes teenima sundimise süsteem.

    "Ta lahkus riigist eelnõu vältimiseks."

  • Mustand (nimisõna)

    Süsteem inimeste sundimiseks või veenmiseks valitud kohale astumiseks.

  • Mustand (nimisõna)

    Rookimängija määramine professionaalsetele spordimeeskondadele.

  • Mustand (nimisõna)

    Ühendusdetailide tõmbejõud (tõmbejõud) ja tõmbeülekanne tõmbejõul venitatud olukorras.

  • Mustand (nimisõna)

    Valu mustrile antud kaldus kaldega, nii et seda saab liivast hallitust kahjustamata tõmmata.

  • Mustand (verb)

    Esimese versiooni kirjutamiseks tehke esialgne visand.

  • Mustand (verb)

    Visandada kontuur; teha mustandit, visandit või plaani nagu arhitektuurses ja mehaanilises joonises.

  • Mustand (verb)

    Seaduse kirjutamiseks.

  • Mustand (verb)

    Inimese ajateenimiseks sunnige inimest mingil ametikohal teenima, eriti sõjaväes.

    "Ta tõmmati Vietnami sõja ajal."

    "Seal korraldati kampaania Smithi presidendiks kandideerimiseks."

    "Nad koostasid mind uue komisjoni esimeheks."

  • Mustand (verb)

    Looma või loomade rühmast valimine ja eraldamine.

    "Vasikad tõmmati lehmadelt ära."

  • Mustand (verb)

    Uue mängija valimine profispordi meeskonda.

    "Pärast oma viimast kolledžijalgpalli aastat vedas teda Miami delfiinid."

  • Mustand (verb)

    Teise sõiduki taga väga tähelepanelikult jälgides, pakkudes nii aerodünaamilisi eeliseid nii plii kui ka järgija jaoks, säästes sellega energiat või suurendades kiirust.

  • Mustand (verb)

    Välja joonistada; helistama.

  • Mustand (verb)

    Kiudude kootud tükist välja tõmbamiseks lõnga tootmiseks ketramiseks.

  • Mustand (omadussõna)

    Viidates kraanil olevatele jookidele, erinevalt villitud jookidest.

    "Mul on pigem värske, odav vedelõlu."

  • Tuul (nimisõna)

    Atmosfääri tegelik või tajutav liikumine, mis on tavaliselt põhjustatud konvektsioonist või õhurõhu erinevusest.

    "Tuul puhus läbi juuste, kui ta seisis laeva tekil."

    "Kui nad kiirteele kiirendasid, rebis tuul autode katuseraamilt vineeri ära."

    "Chicago tuuled on ägedad."

    "Oli järsku l | en | tuuleiil."

  • Tuul (nimisõna)

    Õhk, mis on kunstlikult liikunud mis tahes jõu või tegevusega.

    "kahurikuuli tuul;"

    "lõõtsa tuul"

  • Tuul (nimisõna)

    Võimalus kergesti hingata.

    "Pärast teist ringi oli ta juba tuulest väljas."

    "Kukkumine lõi temast tuule välja."

  • Tuul (nimisõna)

    Sündmuse uudised, eriti kuulujuttude või kuulujuttude kaudu. (Kasutatakse saagiga, sageli minevikus pinges.)

    "Steve püüdis Marthase tuule alla oma parimale sõbrale."

  • Tuul (nimisõna)

    Üks viiest põhielemendist (vt Vikipeedia artiklit klassikaliste elementide kohta).

  • Tuul (nimisõna)

    Flatus.

    "Eww. Keegi möödus lihtsalt tuulest."

  • Tuul (nimisõna)

    Hingamine, mida moduleerivad hingamis- ja hääleorganid või instrument.

  • Tuul (nimisõna)

    Orkestri puupuhkuse sektsioon. Vahel kasutatakse ka messingist osa.

  • Tuul (nimisõna)

    Suund, kust tuul võib puhuda; kompassi punkt; eriti üks kardinaalsetest punktidest, mida sageli nimetatakse "neljaks tuuleks".

  • Tuul (nimisõna)

    Nelja tuule järgi nime saanud mah-jonggi mängus mängitavate plaatide tüübid.

  • Tuul (nimisõna)

    Lambahaigus, mille korral sooled on õhu käes laiali sirutatud või kannatavad pigem vägivaldse põletiku käes. See ilmneb kohe pärast pügamist.

  • Tuul (nimisõna)

    Ainult hinge või rääkima; tühi pingutus; jõudeolevad sõnad.

  • Tuul (nimisõna)

    Lind, täpp.

  • Tuul (nimisõna)

    Päikesepõimiku piirkond, kus löök võib halvata diafragma ja põhjustada ajutist hingeldust või muid vigastusi.

  • Tuul (nimisõna)

    Mähise või pöörde toiming; pööre; painutada; keerd.

  • Tuul (tegusõna)

    Õhu puhumiseks läbi puhkpillide või sarve heli tekitamiseks.

  • Tuul (tegusõna)

    (Kellegi) hingelduse tekitamiseks, sageli kõhu löögi teel.

    "Teise vooru ajal oli poksijal tuulevaik."

  • Tuul (tegusõna)

    Väsitada ennast punktini, kus võib tekkida hingeldus.

    "Ma ei saa veel ühte sammu joosta - mul on tuule käes."

  • Tuul (tegusõna)

    Paadi või laeva ümber pööramiseks nii, et tuul lööks selle vastasküljele.

  • Tuul (tegusõna)

    Tuulega kokkupuutumiseks; winnow; tuulutada.

  • Tuul (tegusõna)

    Lõhna järgi tajuda või jälgida.

    "Hagijad mängisid mängu."

  • Tuul (tegusõna)

    Puhata (hobune jne), et hingamine taastuks; hingata.

  • Tuul (tegusõna)

    Tuuleveski keeramiseks nii, et selle purjed oleksid tuule poole.

  • Tuul (tegusõna)

    (Nööri või muu sarnase) mähiste ümber keeramiseks.

    "keeru kerimiseks poolile või pallile"

  • Tuul (tegusõna)

    Sellise kellavärgi mehhanismi nagu kella vedru pingutamiseks.

    "Palun tuulake see vanaaegne äratuskell."

  • Tuul (tegusõna)

    Entwist; klappima; ümbritseda.

  • Tuul (tegusõna)

    Reisida või põhjustada midagi reisimist viisil, mis pole sirge.

    "Viinapuud keerlevad masti ümber."

    "Jõgi kerib läbi tasandiku."

  • Tuul (tegusõna)

    Omada täielikku kontrolli selle üle; keerata ja painutada endale meelepäraseks; muuta või muuta või tahe; reguleerida; valitsema.

  • Tuul (tegusõna)

    Tutvustada sisendamise teel; insinuate.

  • Tuul (tegusõna)

    Katta või ümbritseda millegi mähisega.

    "nööriga köie kerimiseks"

  • Tuul (tegusõna)

    Mähise tegemiseks.

  • Mustand (nimisõna)

    Joonistamise akt; ka joonistatud asi. Sama mis mustand.

  • Mustand (nimisõna)

    Sõdurite valimine või eraldamine armeest või selle mis tahes osast või sõjaväepostist; samuti ükskõik millisest ringkonnast või mis tahes ettevõttest või isikute kogudest, või laiematelt inimestelt; ka meeste keha oli seepärast mustand.

  • Mustand (nimisõna)

    Korraldus ühelt isikult või osapoolelt teisele, suunates raha maksmise; veksel.

  • Mustand (nimisõna)

    Kauba brutokaalust tehtud mahaarvamine või mahaarvamine.

  • Mustand (nimisõna)

    Jooniste joonistamine plaani jaoks; plaan, mis on piiritletud või joonistatud; piiritlemine. Vt mustandit.

  • Mustand (nimisõna)

    Esmalt koostatud kirjutise vorm; esimene kirjalik kompositsioon, mis tuleb täita või täita. Vt mustandit.

  • Mustand (nimisõna)

    Valmis kivile jäetud kitsas äär, töötas muust näost erinevalt.

  • Mustand (nimisõna)

    Veskikivi riietes vagudele antud kaldus.

  • Mustand (nimisõna)

    Laeva hõljumiseks vajalik vee sügavus. Vt mustandit.

  • Mustand (nimisõna)

    Õhuvool. Sama mis mustand.

  • Mustand (nimisõna)

    Joomiseks valatud vedelikukogus; annus.

  • Mustand (nimisõna)

    Suurest anumast vedeliku koguse tõmbamine; samuti sel viisil vedeliku kogust.

  • Mustand (nimisõna)

    Seade gaasivoolu reguleerimiseks korstnas, pliittorus, kaminas jne; as, korstna süvise sulgemiseks. Tavaliselt on see suitsugaasiga samade sisemõõtmetega tasane plaat, mida saab pöörata paralleelselt või risti gaasivooluga.

  • Mustand (omadussõna)

    Seotud joonistamise või tõmbamisega (sõidukitena, veosena jne). Sama mis mustand; nagu süvishobune.

  • Mustand (omadussõna)

    Õhu tõmbetugevuse või vooluga seotud või iseloomustatud. Sama mis mustand.

  • Mustand

    Piirjoonte joonistamine; piiritleda.

  • Mustand

    Koostada ja kirjutada; kui, et koostada mälestusmärk.

  • Mustand

    Ammutada sõjaväe bändist või postist või mis tahes ringkonnast, ettevõttest või ühiskonnast; irduma; valima; eriti selleks, et valida elanikkonna liikmed sunniviisiliselt relvajõududes teenima.

  • Mustand

    Üleandmiseks mustandi alusel.

  • Tuul

    Täielikult või korduvate pööretega; eriti selleks, et midagi fikseeritud pöörata; tekitada mis tahes asjades pöördeid; mähima; nööretama; väänata; pärjama; keerme kerimiseks kerimisel või kuuliks.

  • Tuul

    Entwist; kokku tõmbama; ümbritseda.

  • Tuul

    Omada täielikku kontrolli selle üle; keerata ja painutada endale meelepäraseks; muuta või muuta või tahe; reguleerida; valitsema.

  • Tuul

    Tutvustada sisendamise teel; insinuate.

  • Tuul

    Katta või ümbritseda millegi mähisega; nagu nööriga köie kerimiseks.

  • Tuul

    Tuulega kokkupuutumiseks; winnow; tuulutada.

  • Tuul

    Lõhna järgi tajumine või järgimine; lõhnama; ninna; nagu hagijad mängisid mängu.

  • Tuul

    Sõita hobusega või vägivaldsesse pingutusse sundida, et tuult oleks vähe; hinge kinni panema.

  • Tuul

    Puhuma; kõlama puhumisega; esiteks., kõlama pikendatud ja vastastikku seotud nootidega.

  • Tuul (tegusõna)

    Täielikult või korduvalt pöörata; millestki kokku saada; eeldada keerdunud või spiraalset vormi; kui viinapuud kerivad ümber posti.

  • Tuul (tegusõna)

    Ringikujuline rada või suund; ragistama; painutada; meanderima; kui puude sisse ja välja tuuleks.

  • Tuul (tegusõna)

    Et minna ühele või teisele küljele; liikuda seda teed ja seda; topelt oma kursusel; nagu jänes jälitab pöördeid ja tuult.

  • Tuul (nimisõna)

    Mähise või pöörde toiming; pööre; painutada; keerd; mähis.

  • Tuul (nimisõna)

    Õhk liigub loomulikult mis tahes kiirusega; õhuvool.

  • Tuul (nimisõna)

    Õhk, mis on kunstlikult liikunud mis tahes jõu või tegevusega; kui kahurikuuli tuul; lõõtsa tuul.

  • Tuul (nimisõna)

    Hingamine, mida moduleerivad hingamis- ja hääleorganid või instrument.

  • Tuul (nimisõna)

    Hingamisjõud; hingetõmme.

  • Tuul (nimisõna)

    Maos või sooltes tekkiv õhk või gaas; puhitus; kui tuule käes vaevatud.

  • Tuul (nimisõna)

    Lõhna või lõhnaga immutatud õhk.

  • Tuul (nimisõna)

    Suund, kust tuul võib puhuda; kompassi punkt; eriti üks kardinaalsetest punktidest, mida sageli nimetatakse neljaks tuuleks.

  • Tuul (nimisõna)

    Lambahaigus, mille korral sooled on õhu käes laiali sirutatud või kannatavad pigem vägivaldse põletiku käes. See ilmneb kohe pärast pügamist.

  • Tuul (nimisõna)

    Ainult hinge või rääkima; tühi pingutus; jõudeolevad sõnad.

  • Tuul (nimisõna)

    Täpp.

  • Tuul (nimisõna)

    Mao auku piirkond, kus löök võib halvata diafragma ja põhjustada ajutist hingeldust või muid vigastusi; märk.

  • Mustand (nimisõna)

    raha maksmist kohustav dokument; joonistatud ühe inimese või panga poolt teisele

  • Mustand (nimisõna)

    õhuvool (tavaliselt siseneb ruumi või sõidukisse)

  • Mustand (nimisõna)

    esialgne visand kujundusest või pildist

  • Mustand (nimisõna)

    joogi (tavaliselt alkohoolse) portsjon, mis on tõmmatud tünnist;

    "nad serveerisid õlut kange peale"

  • Mustand (nimisõna)

    kirjaliku töö esialgne versioon

  • Mustand (nimisõna)

    laeva kiilu sügavus maapinnast allpool (eriti laadimisel)

  • Mustand (nimisõna)

    regulaator õhuvoolu kontrollimiseks kaminas

  • Mustand (nimisõna)

    annus vedelat ravimit;

    "ta võttis magava süvise"

  • Mustand (nimisõna)

    kohustuslik ajateenistus

  • Mustand (nimisõna)

    suur ja kiirustatud pääsuke;

    "ta lõpetas selle ühe hoobiga"

  • Mustand (nimisõna)

    koorma liigutamine joonistamise või tõmbamise teel

  • Mustand (verb)

    millegi jaoks visandi või visandi koostamine;

    "kõne koostamine"

  • Mustand (verb)

    kaasata kedagi armeesse

  • Mustand (verb)

    siniseks tegema

  • Tuul (nimisõna)

    õhk liigub (mõnikord märkimisväärse jõuga) kõrgrõhualast madala rõhu piirkonda;

    "tuule all painutatud puud"

    "kui tuult pole, rida"

    "radioaktiivsus oli õhuvoolu poolt ülespoole suunatud ja atmosfääri"

  • Tuul (nimisõna)

    sündmusi mõjutav kalduvus või jõud;

    "muutuste tuuled"

  • Tuul (nimisõna)

    hingetõmme;

    "kokkupõrge lõi temast tuule välja"

  • Tuul (nimisõna)

    tühi retoorika või alatu või liialdatud jutt;

    "on palju tuult"

    "ära anna mulle seda jazzi"

  • Tuul (nimisõna)

    võimaliku võimaluse märge;

    "ta sai börsil tipi"

    "hea juhtpositsioon töö jaoks"

  • Tuul (nimisõna)

    muusikariist, milles heli tekitab suletud õhukolonn, mida liigutab hingeõhk

  • Tuul (nimisõna)

    refleks, mis väljutab soolestiku gaasi läbi päraku

  • Tuul (nimisõna)

    mähise või keerdumise toiming;

    "ta pani võtme vanasse kella ja andis sellele hea tuule"

  • Tuul (tegusõna)

    liikuda või põhjustada liikumist ahel-, spiraal- või ringikujuliselt;

    "jõgi keerleb mägede kaudu"

    "tee kulgeb mööda viinamarjaistandusi"

    "mõnikord podagra tiirleb läbi kogu keha"

  • Tuul (tegusõna)

    laiendada kõveratesse ja pöördesse;

    "Tee kerib ümber järve"

  • Tuul (tegusõna)

    mähkida või mähkida ümber;

    "rulli oma juukseid ümber sõrme"

    "Nööri keermestage ümber pooli"

  • Tuul (tegusõna)

    püüda lõhna; tuult saama;

    "Koer pani narkootikume välja"

  • Tuul (tegusõna)

    mähkige (mõne mehaanilise seadme) vedru varre keerates;

    "keri oma kella"

  • Tuul (tegusõna)

    vormi pärjaks

  • Tuul (tegusõna)

    tõsta või vedada mehaanilise abiga või justkui mehaanilise abiga;

    "tõstke jalgratas auto katusele"

Mais vs Niblet - mis vahet on?

Laura McKinney

Mai 2024

Mai (nimiõna)Peamine teraviljataim, mida kavatatake teravilja aamiek konkreete piirkonna, näitek kaer Šotimaa ja Iirimaa piirkondade ning niu või oder Inglimaal ja Walei.Mai (nimiõ...

Peamine erinevu Mandible ja Maxilla vahel on ee, et Mandable on alalõua luu ja Maxilla on ülemie lõualuu luu, mi moodutub kahe ülemie luu ulandumiel; "uu" hõlmab uu ...

Artiklid Teie Jaoks