Sisu

• Düsleksia

  
  

  Düsleksiat, tuntud ka kui lugemishäire, iseloomustab vaatamata normaalsele intelligentsusele lugemisraskused. Erinevaid inimesi mõjutatakse erineval määral. Probleemid võivad hõlmata raskusi sõnade õigekirjas, kiireks lugemiseks, sõnade kirjutamiseks, sõnade "hääldamiseks" peas, sõnade hääldamiseks valjusti lugedes ja mõistmiseks, mida keegi loeb. Sageli märgatakse neid raskusi esmakordselt koolis. Kui keegi, kes varem oskas lugeda, kaotab oma võime, on see alexia. Raskused on tahtmatud ja selle häirega inimestel on normaalne soov õppida. Arvatakse, et düsleksia põhjuseks on nii geneetilised kui ka keskkonnategurid. Mõni juhtum kulgeb peredes. Sageli esineb see tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häirega (ADHD) inimestel ja seda seostatakse numbritega sarnaste raskustega. See võib alata täiskasvanueas traumaatilise ajukahjustuse, insuldi või dementsuse tagajärjel. Düsleksia alusmehhanismid on probleemid aju keele töötluses. Düsleksiat diagnoositakse mälu, õigekirja, nägemise ja lugemisoskuse testide abil. Düsleksia on lahus lugemisraskustest, mis on põhjustatud kuulmis- või nägemisprobleemidest või ebapiisavast õpetamisest. Ravi hõlmab õpetamismeetodite kohandamist vastavalt inimese vajadustele. Põhiprobleemi mitte ravides võib see vähendada sümptomite taset. Nägemisele suunatud ravimeetodid ei ole tõhusad. Düsleksia on kõige levinum õpiraskused ja esineb kõigis maailma piirkondades. See mõjutab 3–7% elanikkonnast, kuid kuni 20% -l võivad olla teatavad sümptomid. Kuigi düsleksiat diagnoositakse sagedamini meestel, on soovitatud, et see mõjutab mehi ja naisi võrdselt. Mõnede arvates tuleks düsleksiat kõige paremini käsitleda erineva õppeviisina, millel on nii eeliseid kui ka varjukülgi.

  
  

• Lysdexia

  Düsleksiat, tuntud ka kui lugemishäire, iseloomustab vaatamata normaalsele intelligentsusele lugemisraskused. Erinevaid inimesi mõjutatakse erineval määral. Probleemid võivad hõlmata raskusi sõnade õigekirjas, kiireks lugemiseks, sõnade kirjutamiseks, sõnade "hääldamiseks" peas, sõnade hääldamiseks valjusti lugedes ja mõistmiseks, mida keegi loeb. Sageli märgatakse neid raskusi esmakordselt koolis. Kui keegi, kes varem oskas lugeda, kaotab oma võime, on see alexia. Raskused on tahtmatud ja selle häirega inimestel on normaalne soov õppida. Arvatakse, et düsleksia põhjuseks on nii geneetilised kui ka keskkonnategurid. Mõni juhtum kulgeb peredes. Sageli esineb see tähelepanupuudulikkuse hüperaktiivsuse häirega (ADHD) inimestel ja seda seostatakse numbritega sarnaste raskustega. See võib alata täiskasvanueas traumaatilise ajukahjustuse, insuldi või dementsuse tagajärjel. Düsleksia alusmehhanismid on probleemid aju keele töötluses. Düsleksiat diagnoositakse mälu, õigekirja, nägemise ja lugemisoskuse testide abil. Düsleksia on lahus lugemisraskustest, mis on põhjustatud kuulmis- või nägemisprobleemidest või ebapiisavast õpetamisest. Ravi hõlmab õpetamismeetodite kohandamist vastavalt inimese vajadustele. Põhiprobleemi mitte ravides võib see vähendada sümptomite taset. Nägemisele suunatud ravimeetodid ei ole tõhusad. Düsleksia on kõige levinum õpiraskused ja esineb kõigis maailma piirkondades. See mõjutab 3–7% elanikkonnast, kuid kuni 20% -l võivad olla teatavad sümptomid. Kuigi düsleksiat diagnoositakse sagedamini meestel, on soovitatud, et see mõjutab mehi ja naisi võrdselt. Mõnede arvates tuleks düsleksiat kõige paremini käsitleda erineva õppeviisina, millel on nii eeliseid kui ka varjukülgi.

  
  

• Düsleksia (nimisõna)

  Õpiraskus, mida iseloomustavad lugemis- ja kirjutamisraskused.

• Lysdexia (nimisõna)

  Düsleksia; (reaalse või ettekujutatud) düsleksia tõttu lugemise, kirjutamise või kõne metateesi vastavus.

• Düsleksia (nimisõna)

  lugemisvõime halvenemine.

• Düsleksia (nimisõna)

  lugemisoskuse nõrgenenud võime