Sisu
Kuulus (omadussõna)
Tuntud.
Kuulus (omadussõna)
Avalikkuse silmis.
"Mõned inimesed on kuulsad ainult oma linnas."
Kuulus (tegusõna)
Kuulsaks teha; kuulsust tooma.
Kurikuulus (omadussõna)
Halva mainega, taunimatu; kurikuulsalt halb, ebameeldiv või kuri; laialt tuntud, eriti millegi halva pärast.
"Ta oli kurikuulus reetur."
"Ta oli kurikuulus petja."
Kurikuulus (omadussõna)
Kurikuulsa tekitamine; häbiväärne.
"See kurikuulus teos rikub kõiki asjaosalisi."
Kurikuulus (omadussõna)
Selle eest võidakse kohtulikult karistada, mis jättis kurikuulsa inimese teatud õigused; see hõlmas keeldu hoida avalikke ametikohti, kasutada frantsiisi, saada riiklikku pensioni, tegutseda žüriis või anda tunnistusi kohtus.
Kuulus (omadussõna)
Tähistatakse kuulsuses või avalikus ettekandes; tuntud; mach räägitud; eristada loos; - kasutatakse kas heas või halvas mõttes, peamiselt viimast; järgneb sageli jaoks; as, kuulus eruditsiooni, kõnevõime, sõjaliste oskuste poolest; kuulus piraat.
Kurikuulus (omadussõna)
Väga halvast aruandest; halvima maine omamine; jumalakartlikult kinni peetud; süüdi milleski, mis paljastab kurikuulsuse; alus; kurikuulsalt labane; halvustav; kui kurikuulus reetur; kurikuulus petur.
Kurikuulus (omadussõna)
Kurikuulsa tekitamine või tekitamine; väärib vihkamist; skandaalne viimase astmeni; kui kurikuulus tegu; kurikuulus kruustangid; kurikuulus korruptsioon.
Kurikuulus (omadussõna)
Kuriteos süüdi mõistetud kurikuulus; kuna üldise seaduse kohaselt ei saa kurikuulus inimene olla tunnistaja.
Kurikuulus (omadussõna)
Halva nime omamine kurikahtliku kuriteo toimepanemise kohana või seotuna millegi halvustavaga; järelikult õnnetu; ohtlik; ohtlik.
Kuulus (omadussõna)
laialt tuntud ja lugupeetud;
"kuulus näitleja"
"kuulus muusik"
"kuulus teadlane"
"mainekas kohtunik"
"silmapaistev ajaloolane"
"tuntud maalikunstnik"
Kurikuulus (omadussõna)
millel on erakordselt halb maine;
"kurikuulus gangster"
"sisefilee piirkond oli kurikuulus pahede pärast"
