Sisu

• Elupaik

  
  

  Ökoloogias on elupaik selline looduskeskkond, milles konkreetne organismiliik elab. Seda iseloomustavad nii füüsilised kui ka bioloogilised omadused. Liigi elupaigaks on kohad, kus see võib leida toitu, peavarju, kaitset ja paaritumist. Füüsikalisteks teguriteks on näiteks pinnas, niiskus, temperatuurivahemik ja valguse intensiivsus, aga ka biootilised tegurid, näiteks toidu kättesaadavus ja kiskjate olemasolu või puudumine. Igal organismil on teatud elupaigavajadused tingimustes, kus see õitseb, kuid mõned on tolerantsed suurte erinevuste suhtes, samas kui teised on oma nõudmistes väga konkreetsed. Elupaigaks ei pea tingimata olema geograafiline piirkond, see võib olla varre, mädanenud palgi, kalju või sambla sisemus ning parasitaarorganismi jaoks on see tema peremehe keha, peremeesorganismi osa, näiteks seedetrakt või peremeesorganismi üksikrakk. Elupaigatüüpideks on polaarsed, parasvöötme, subtroopilised ja troopilised. Maapealse taimestiku tüüp võib olla mets, stepp, rohumaa, poolkuiv või kõrb. Magevee elupaikade hulka kuuluvad sood, ojad, jõed, järved, tiigid ja suudmeala ning mereelupaikade hulka kuuluvad soo sood, rannik, loodetevaheline vöönd, rifid, lahed, avameri, merepõhi, süvaveed ja allveelaevad. Elupaigad muutuvad aja jooksul. Selle põhjuseks võib olla vägivaldne sündmus, näiteks vulkaanipurse, maavärin, hiidlaine, metsatulekahju või ookeanihoovuste muutus; või võib muutus olla aastatuhandete jooksul kliimamuutustega järkjärgulisem, kuna jääkihid ja liustikud edenevad ja taanduvad ning kuna erinevad ilmastikumudelid muudavad sademeid ja päikesekiirgust. Muud muutused tulenevad inimtegevuse otsesest tulemusest; raadamine, iidsete rohumaade kündmine, jõgede ümbersuunamine ja paisutamine, soode kuivendamine ja merepõhja süvendamine. Võõrliikide sissetoomine võib kahjustada looduslikku elusloodust suurenenud röövloomade kaudu, ressurssidega konkureerimise või kahjurite ja haiguste sissetoomise kaudu, millele põlisloomaliikidel puudub puutumatus.

  
  

• Mikrohabitaat

  Ökoloogias on elupaik selline looduskeskkond, milles konkreetne organismiliik elab. Seda iseloomustavad nii füüsilised kui ka bioloogilised omadused. Liigi elupaigaks on kohad, kus ta võib leida toitu, peavarju, kaitset ja paljunemiskaaslasi.Füüsikalisteks teguriteks on näiteks pinnas, niiskus, temperatuurivahemik ja valguse intensiivsus, aga ka biootilised tegurid, näiteks toidu kättesaadavus ja kiskjate olemasolu või puudumine. Igal organismil on teatud elupaigavajadused tingimustes, kus see õitseb, kuid mõned on tolerantsed suurte erinevuste suhtes, samas kui teised on oma nõudmistes väga konkreetsed. Elupaigaks ei pea tingimata olema geograafiline piirkond, see võib olla varre, mädanenud palgi, kalju või sambla sisemus ning parasitaarorganismi jaoks on see tema peremehe keha, peremeesorganismi osa, näiteks seedetrakt või peremeesorganismi üksikrakk. Elupaigatüüpideks on polaarsed, parasvöötme, subtroopilised ja troopilised. Maapealse taimestiku tüüp võib olla mets, stepp, rohumaa, poolkuiv või kõrb. Magevee elupaikade hulka kuuluvad sood, ojad, jõed, järved, tiigid ja suudmeala ning mereelupaikade hulka kuuluvad soo sood, rannik, loodetevaheline vöönd, rifid, lahed, avameri, merepõhi, süvaveed ja allveelaevad. Elupaigad muutuvad aja jooksul. Selle põhjuseks võib olla vägivaldne sündmus, näiteks vulkaanipurse, maavärin, hiidlaine, metsatulekahju või ookeanihoovuste muutus; või võib muutus olla aastatuhandete jooksul kliimamuutustega järkjärgulisem, kuna jääkihid ja liustikud edenevad ja taanduvad ning kuna erinevad ilmastikumudelid muudavad sademeid ja päikesekiirgust. Muud muutused tulenevad inimtegevuse otsesest tulemusest; raadamine, iidsete rohumaade kündmine, jõgede ümbersuunamine ja paisutamine, soode kuivendamine ja merepõhja süvendamine. Võõrliikide sissetoomine võib kahjustada looduslikku elusloodust suurenenud röövloomade kaudu, ressurssidega konkureerimise või kahjurite ja haiguste sissetoomise kaudu, millele põlisloomaliikidel puudub puutumatus.

  
  

• Habitat (nimisõna)

  Organismi või organismide populatsiooni jaoks sobivad tingimused.

  "See park pakub olulist kahepaiksete elupaika ja pesitsusala."

• Habitat (nimisõna)

  Koht või kasvukohatüüp, kus organism või populatsioon looduslikult esineb.

• Habitat (nimisõna)

  Maapealne või veeala, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi, olgu need siis täiesti looduslikud või poollooduslikud.

• Habitat (nimisõna)

  Koht, kus inimene elab.

• Mikrohabitaat (nimisõna)

  Konkreetne elupaik, tavaliselt äärmiselt väike, näiteks koobanurk või pappkarp.

• Habitat (nimisõna)

  Looma või taime looduslik elukoht, paikkond või piirkond.

• Habitat (nimisõna)

  Koht, kus tavaliselt midagi leitakse.

• Habitat (nimisõna)

  keskkonna tüüp, milles organism või rühm tavaliselt elab või esineb;

  "mereelupaik"

  "ta tundis end oma kodukohas turvaliselt"