Sisu
Esmane erinevus
On olemas mitmesuguseid valitsejaid, kes juhivad riiki oma rahva tahte, poliitilise võimu või muude tegurite alusel. Riikidel on riigi juhtimiseks erinevad volitused ja viisid ning nende hulgas on kaks riigipead ja valitsusjuhte. Need kaks on riigijuhid erinevates maailma piirkondades ja nende vahel on erinevad erinevused, mida kirjeldatakse käesolevas artiklis. Peamine erinevus on selles; valitsusjuht on parlamentaarse valitsusvormi juht, samal ajal kui riigipea on president presidendivalimiste vormis. Kui presidendisüsteem on puutumatu, ei nõuta valitsusjuhi olemasolu, samas kui riigipea on alati ka siis, kui parlamentaarset süsteemi rakendatakse. Riigipead säilitavad mõlemas süsteemis iseendaga seadusandliku akti vastuvõtmise põhivolitused, samal ajal kui valitsusjuhil presidendisüsteemis neid volitusi pole. Tavaliselt nimetab valitsusjuhi ametisse valitud rahvagrupp või mõni teine riigipea, näiteks Ühendkuningriigis kuninganna, kuid riigipea on alati selle partei juht ja valitakse parlamendi nõusolekul. Riigipeaga kohtumine on enamikul juhtudel riigipea vastutusala, samal ajal kui valitsusjuht võib neid tegevusi täita või mitte. Sellest võib järeldada, et president on nii riigipea kui ka valitsusjuht ning peaminister on valitsusjuht. Valitsusjuhi vastutus hõlmab poliitikate, kaubanduslepingute ja muude igapäevaste küsimuste väljatöötamist, samas kui riigipea kohustus on need toimingud õigel ajal heaks kiita. Kui valitsusjuht võtab parlamendis peamise rolli, saab riigipea lihtsalt sümboliks, sama juhtub siis, kui riigipea nimetab valitsusjuhi presidendisüsteemis. Mõlemat tüüpi juhtide lühikirjeldused on toodud kahes järgmises lõigus, samal ajal kui erinevusi arutatakse lõpus.
Võrdlusdiagramm
| Riigipea | Valitsusjuht | |
| Definitsioon | Riigipea on nimi, mis antakse riigi presidendile, kes ei tegele alati valitsuse küsimustega, vaid mida peetakse riigi eri osade vahelise ühtsuse märgiks. | Valitsusjuht, keda nimetatakse ka peaministriks, on isik, kes vastutab kõigi otsuste eest, mis võetakse vastu tema ametisoleku ajal. |
| Süsteem | Enamikus parlamentaarsetes süsteemides on valitsusjuht riigipea | presidendisüsteemis on riigipea valitsusjuht. |
| Kohustused | lepingute ja seaduste kinnitamine on riigipea kohustus. | Kaubanduslepingute ja muude tehingute sõlmimine |
| Jõudu | Riigipea saab valitsusjuhi tagandada | valitsusjuht ei saa riigipea ametist vabastada |
Valitsusjuhi määratlus
Valitsusjuht, keda nimetatakse ka peaministriks, on isik, kes vastutab kõigi otsuste eest, mis võetakse vastu tema ametisoleku ajal. Valitsusjuhi kohus on tagada, et arvestatakse riigi parimate huvidega. Peaminister peab kohtuma erinevate maailma liidritega, erinevate elualade inimestega ning selle osaga, kus ta peab vastu võtma kaubandust ja kaitset käsitlevaid otsuseid. Lisaks kuulutab valitsusjuht välja uued seadused, mille valitsus oli inimestele enne võimuletulekut kinnitanud, ja kõik muud lubadused, mis nad on andnud. Enamasti on ta vaba igasugusest välisest survest, kuid mõnel juhul jäetakse tema panus selle riigi heaks riigipea määramisel, eriti monarhi või diktatuuri süsteemis, minimaalseks. Päris demokraatias on ta aga valitsusjuht, kes saab võimule pärast enamuse kohtade võitmist valimistel. President saab nad igal ajal eemaldada, ja neil on kohustus nimetada erinevad võtmepositsioonidel olevad inimesed süsteemi nõuetekohaseks käitamiseks.
Riigipea määratlus
Riigipea on nimi, mis antakse riigi presidendile, kes ei tegele alati valitsuse küsimustega, vaid mida peetakse riigi eri osade vahelise ühtsuse märgiks. See pole kõige kuulsamalt jälgitav poliitilise liidri roll, kuna suurem osa võimu ja töövõimet lasub peaministril, kuid teda peetakse riigipeaks ja ühtegi seadust ei saa vastu võtta ilma nende allkirjata. Neil on ka volitus nimetada peaminister või tagandada, kui töö ei ole rahuldav. Mõnel juhul rollid vahetatakse ja selle parimaks näiteks on Ameerika Ühendriigid, kus presidendil on võim kogu oma valitsemisaja vältel ning ta tegutseb nii riigipea kui ka valitsusjuhina. Paljud teised riigid määravad selle ametikoha tseremoniaalseks ja inimeseks, kellel tegelikult puuduvad õiged kriteeriumid, kuna parlamendiliikmetest presidenti ametisse nimetamise kohustust ei ole, sellesse ametikohta saab parlamentaarses süsteemis nimetada iga maakonda kuuluv inimene . See süsteem pole maailmas nii levinud, kuid sellel on peamiseks jõuallikaks ühe inimesega nagu monarhias.
Erinevused lühidalt
- Peaminister on valitsuse juht, president aga riigipea.
- Valitsusjuht peab olema parlamendi liige, riigipea võib valida parlamendivälise liikme.
- Enamikus parlamentaarsetes süsteemides on valitsusjuht riigipea, presidendisüsteemis aga riigipea valitsusjuht.
- Üldiselt kirjutab riigipea alla ametlikele dokumentidele, samal ajal kui valitsusjuht tegelikult need dokumendid valmistab.
- Ameerika Ühendriikide valitsusjuht ja riigipea on president, samas kui Ühendkuningriigis nimetab peaministri valitsuse juhiks kuninganna, kes on riigipea.
- Kaubanduslepingute ja muude tehingute sõlmimine on valitsusjuhi kohustus, samas kui nende kinnitamine on riigipea kohustus.
- Riigipea saab riigi valitsusjuhi tagandada, valitsusjuht aga ei saa riigipea tagandada ja seda saab teha ainult parlamendi abiga.
- Armee ülevõtmise korral võib armeeülem asuda riigipea kohale, kuni ta ei saa valitsuse juhiks.
Järeldus
Nende kahe mõiste vahel on palju erinevusi, mis on üksikasjalikult loetletud koos laiema selgitusega. Need võivad olla omavahel seotud viisil, mille eesmärk on anda teistele üksikasju, kuid nende kasutamine ja kõneviis on erinevad. Ootuspäraselt saate seda hõlpsalt muuta.
