Sisu

Peamine erinevus idioomi ja metafoori vahel on see, et Idioom on sõnaühend, millel on piltlik tähendus ja Metafoor on kõnekuju.

• Idioom

  Idioom (ladina keeles: idiomī, "eriomand", vanakreeka keelest: ἰδίωμα, translit. Idíōma, "eripära, eriline fraasimine, eripära", f. Iidne kreeka keel: ἴδιος, translit. Ídios, "omad") on fraas või väljend, millel on piltlik või mõnikord sõnasõnaline tähendus. Vormelikeeleks liigitatud idioomide kujundlik tähendus erineb sõnasõnast. Idioome on tuhandeid, esinedes sageli kõigis keeltes. Hinnanguliselt on inglise keeles vähemalt kakskümmend viis tuhat idioomaatilist väljendit.

• Metafoor

  Metafoor on kõnekuju, mis viitab otseselt ühele asjale, mainides retoorilise efekti jaoks teist. See võib pakkuda selgust või tuvastada varjatud sarnasused kahe idee vahel. Antitees, hüperbool, metonüümia ja sarnasus on kõik metafoori tüübid. Inglise kirjanduses on metafoori üks sagedamini viidatud näiteid monoloog „Kõik maailmad on lava”, nagu see teile meeldib: See tsitaat väljendab metafoori, kuna maailm pole sõna otseses mõttes lava. Väites, et maailm on lava, kasutab Shakespeare maailma ja lava võrdluspunkte, et edastada arusaam maailma mehaanikast ja selles olevate inimeste käitumisest. Retoorik I. A. Richardsi retoorika filosoofia (1937) kirjeldab metafoori kui kahte osa: tenorit ja sõidukit. Tenor on subjekt, kellele atribuute omistatakse. Sõiduk on objekt, mille atribuudid on laenatud. Eelmises näites võrreldi "maailma" lavaga, kirjeldades seda "lava" atribuutidega; "maailm" on tenor ja "lava" on sõiduk; "Mehed ja naised" on teisejärgulised ja "mängijad" on teisejärgulised. Teised kirjanikud kasutavad tenori ja sõiduki tähistamiseks üldmõisteid maa ja joonis. Kognitiivne lingvistika kasutab vastavalt termineid siht ja allikas.

  
  

• Idioom (nimisõna)

  Kõneviis, keelele, inimesele või inimrühmale omane väljendusviis.

• Idioom (nimisõna)

  Keel või keelesort; konkreetselt piiratud murre, mida kasutati konkreetsel ajaloolisel perioodil, con jne

• Idioom (nimisõna)

  Väljakujunenud väljend, mille tähendust ei saa järeldada selle koostisosade sõnade otsestest tähendustest, mis sageli on antud keelele omased.

• Idioom (nimisõna)

  Kunstiline stiil (näiteks kunstis, arhitektuuris või muusikas); sellise stiili näide.

• Idioom (nimisõna)

  Keelele iseloomulik programmeerimiskonstruktsioon või fraseoloogia.

• Metafoor (nimisõna)

  Sõna või fraasi kasutamine viitamiseks millelegi, mis see pole, tuginedes kasutatud sõna või fraasi ja kirjeldatud asja otsesele sarnasusele (kuid inglise keeles ilma sõnadeta nagu või nagu, mis viitaks sarnasusele) ; sel viisil kasutatud sõna või fraas; kaudne võrdlus.

  
  

• Metafoor (nimisõna)

  Igapäevase objekti või kontseptsiooni kasutamine arvuti aluspinna esindamiseks ja kasutajatele abistamiseks ülesannete täitmisel.

  "töölaua metafoor; prügikorvi metafoor"

• Metafoor (verb)

  Metafoori kasutamiseks.

• Metafoor (verb)

  Kirjeldada metafoori abil.

• Idioom (nimisõna)

  sõnarühm, mis on kasutamise järgi kindlaks tehtud tähendusega, mida ei saa üksikute sõnade tähendusest järeldada (nt üle kuu, vaata valgust).

• Idioom (nimisõna)

  väljendusvorm, mis on loomulik keelele, inimesele või inimrühmale

  "tal oli tunne fraasi ja idioomi järele"

• Idioom (nimisõna)

  rahva või riigi osa murre.

• Idioom (nimisõna)

  iseloomulik väljendusviis muusikas või kunstis

  "nad mõlemad töötasid neoimpressionismi idioomis"

• Metafoor (nimisõna)

  kõnekuju, milles sõna või fraas rakendatakse objektile või toimingule, millele see pole sõna otseses mõttes rakendatav

  "tema luule sõltub ettepanekust ja metafoorist"

  "kui räägime geenikaartidest ja geenide kaardistamisest, siis kasutame kartograafilist metafoori"

• Metafoor (nimisõna)

  asi, mida peetakse millegi muu representatiivseks või sümboolseks

  "rahasummad, mille ettevõte kaotas, olid piisavad, et muuta see metafooriks haruharva tööstusele"

• Idioom (nimisõna)

  Mis tahes keelele omane süntaktiline või struktuuriline vorm; keele geenius või enamus.

• Idioom (nimisõna)

  Keele omapärasele struktuurilisele vormile vastav või kohane väljend.

• Idioom (nimisõna)

  Sõnade kombinatsioon, millel on iseäralik tähendus ja mis pole üksikute sõnade tähenduste kombinatsioonina etteaimatav, kuid kasutamisega sanktsioneeritav; kui idiomaatiline väljend; harvem üksik sõna, mida kasutatakse omapärases tähenduses.

• Idioom (nimisõna)

  Lause moodustab konkreetsele autorile omased; nagu on kirjutatud tema enda idioomis.

• Idioom (nimisõna)

  Murre; keele variant.

• Metafoor (nimisõna)

  Objektide komplekti vahelise seose ülekandmine teise komplekti vahel lühikese selgituse saamiseks; kokkusurutud valem; e. nt kündma laev merd.

• Idioom (nimisõna)

  kõnekeel, mis on keelt emakeelena kõnelevatele inimestele loomulik

• Idioom (nimisõna)

  konkreetsele inimrühmale iseloomulik kasutus või sõnavara;

  "immigrandid rääkisid veidrat inglise murret"

  "tal on tugev saksa aktsent"

• Idioom (nimisõna)

  konkreetse kunstniku, kooli või liikumise stiil;

  "kujuteldav orkestri idioom"

• Idioom (nimisõna)

  väljend, mille tähendusi ei saa järeldada selle moodustavate sõnade tähendustest

• Metafoor (nimisõna)

  kõnekuju, milles väljendit kasutatakse millelegi viitamiseks, mida see sõna otseses mõttes ei tähista, et viidata sarnasusele