Sisu
-
Inflekt
Grammatikas on käände- või inflexion - mida mõnikord nimetatakse esinemissageduseks - sõna modifitseerimine, et väljendada erinevaid grammatilisi kategooriaid, näiteks pinge, juhtum, hääl, aspekt, inimene, arv, sugu ja meeleolu. Tegusõnade käänamist nimetatakse ka konjugatsiooniks ja dekalentidena võib nimetada nimisõnade, omadussõnade, määrsõnade, asesõnade, asesõnade, määrajate, osaliste, eessõnade, positsioonide, numbrite, artiklite jms. Kõver väljendab üht või mitut grammatilist kategooriat eesliite, järelliite või infiksiga või mõne muu sisemise muudatusega, näiteks täishääliku muutusega. Näiteks sisaldab ladina verbi ducam, mis tähendab "ma viin", järelliide -am, väljendav isik (esimene), number (ainsus) ja pingeline meeleolu (tuleviku soovituslik või oleviku subjunktiiv). Selle sufiksi kasutamine on inflekt. Seevastu ingliskeelses klauslis "I will lead" ei ole sõna lead tähistatud ühegi inimese, numbri ega pingelisusega; see on lihtsalt tegusõna paljasvorm. Sõna sissepuhutud vorm sisaldab sageli nii ühte või mitut vaba morfeemi (tähenduse ühikut, mis võib iseenesest olemas olla kui sõna) kui ka ühte või mitut seotud morfeemi (tähenduse ühikut, mis ei saa sõnana üksi olla). Näiteks on ingliskeelne sõna cars nimisõna, mis on täisnumbriks numbri jaoks, mitmuse väljendamiseks; sisu morfeemiauto ei ole siduv, kuna see võis olla sõnana iseseisev, järelliide -s aga seotud, kuna see ei saa sõnana üksi olla. Need kaks morfeemi moodustavad kokku põimitud sõnaautod. Sõnad, mida kunagi ei tajutata, on väidetavalt muutumatud; näiteks ingliskeelne verb peab olema invariantne element: erineva grammatilise kategooria tähistamiseks ei võta ta kunagi järelliidet ega muuda vormi. Selle kategooriaid saab kindlaks teha ainult selle järelduse põhjal. Rohkem kui ühe sõna vormide või sissejuhatuste nõudmist, et need oleksid keelereeglite kohaselt üksteisega ühilduvad, nimetatakse kooskõlastamiseks või kokkuleppeks. Näiteks "koor laulab" on "koor" ainsuse nimisõna, seega on "laulda" praeguses olukorras piiratud kolmanda isiku ainsuse järelliite "s" kasutamisega. Keeled, millel on teatav sissejuhatus, on sünteetilised keeled. Need võivad olla tugevasti käänduvad (näiteks ladina, kreeka, hispaania, piibli heebrea ja sanskriti keeles) või nõrgalt käänduvad (näiteks inglise keeles). Keeli, mis on niivõrd sissetungitud, et lause võib koosneda ühest tihedalt mõjutatud sõnast (näiteks paljud Ameerika indiaani keeled), nimetatakse polüsünteetilisteks keelteks. Keeli, milles iga käände väljendab ainult ühte grammatilist kategooriat, näiteks soome keelt, nimetatakse aglutinatiivseteks keelteks, samas kui keeli, milles üks käände võib anda mitu grammatilist rolli (näiteks nominatiivne juhtum ja mitmuse vorm, nagu ladina ja saksa keeles) nimetatakse fusiooniks. Selliseid keeli nagu hiina mandariini keel, mis kunagi ei kasuta käändeid, nimetatakse analüütilisteks või eraldavateks.
Intonatsioon (nimisõna)
Hääle tõus ja langus rääkimisel.
Intonatsioon (nimisõna)
Muusikalise skaala toonide kõlamise akt.
Intonatsioon (nimisõna)
Laulavad või mängivad heas korras või muul viisil.
"Tema intonatsioon oli vale."
Intonatsioon (nimisõna)
Preestri ettekande esitamine muusikalises intonatsioonis või lauldes laulu, psalmi või kantika ühehäälse häälega.
Intonatsioon (nimisõna)
Müristamine; äike.
Inflection (nimisõna)
Sõna kuju muutus, mis kajastab grammatiliste funktsioonide muutumist.
"soo, arvu või pingeline käände"
Inflection (nimisõna)
Helitugevuse või hääletooni muutus.
Inflection (nimisõna)
Kõveruse muutus nõgusast kumeruseks või kumerusest nõgusaks.
Inflection (nimisõna)
Pööramine sirgjooneliselt kursilt.
Inflection (nimisõna)
difraktsioon
Intonatsioon (nimisõna)
Müristamine; äike.
Intonatsioon (nimisõna)
Muusikalise skaala toonide kõlamise akt.
Intonatsioon (nimisõna)
Rääkimisviis, eriti rõhuasetuse paigutus, kadents ning hääletugevuse tõus ja langus rääkimise ajal.
Inflection (nimisõna)
Tegutsev tegu või sissetungitud olek.
Inflection (nimisõna)
Kurv; voldik; kõver; pööre; keerd.
Inflection (nimisõna)
Hääle slaid, modulatsioon või aktsent; nagu tõusva ja langeva käände.
Inflection (nimisõna)
Variatsioon või muudatus, mida sõnad läbivad, tähistamaks juhtumit, sugu, arvu, võrdlust, pingestamist, isikut, meeleolu, häält jne.
Inflection (nimisõna)
Heli helikõrguse või heli muutmine või muutmine.
Inflection (nimisõna)
Sama mis difraktsioon.
Intonatsioon (nimisõna)
häälepausi tõus ja langus
Intonatsioon (nimisõna)
laulab tavalise laulu avateose solist
Intonatsioon (nimisõna)
laulmine monotoonsel toonil
Intonatsioon (nimisõna)
muusikatoonide tootmine (hääle või instrumendi abil); eriti helikõrgussuhete täpsus
Inflection (nimisõna)
sõna kuju muutus (tavaliselt järelliidete lisamisega), et näidata muutust selle grammatilises funktsioonis
Inflection (nimisõna)
keele stressi ja intonatsiooni mustrid
Inflection (nimisõna)
kõrvalekalle sirgest või normaalsest kursist
Inflection (nimisõna)
kõneviis, milles hääle tugevust, helikõrgust või tooni muudetakse
