Sisu
Meister (nimisõna)
Keegi, kellel on kontroll millegi üle, või keegi teine.
Meister (nimisõna)
Looma või orja omanik.
Meister (nimisõna)
Kaubalaeva kapten; kaptenmariner.
Meister (nimisõna)
Leibkonna pea.
Meister (nimisõna)
Keegi, kes võtab tööle teisi.
Meister (nimisõna)
Millegi asjatundja.
"Mark Twain oli ilukirjanduse meister."
Meister (nimisõna)
Kaupmees, kes on kvalifitseeritud praktikantide õpetamiseks.
Meister (nimisõna)
Koolmeister.
Meister (nimisõna)
Osav kunstnik.
Meister (nimisõna)
Mees või poiss; mister. Vaadake meistrit.
Meister (nimisõna)
Magistrikraad; tüüpi kraadiõpe, tavaliselt pärast bakalaureusekraadi omandamist.
"Tal on psühholoogia magister."
Meister (nimisõna)
Sellist kraadi omav inimene.
"Ta on merebioloogia meister."
Meister (nimisõna)
Dokumendi või salvestise originaal.
"Bänd ei suutnud meistrit leida, seega lindistasid nad oma lood ümber."
Meister (nimisõna)
Stseeni esmane laiaulatuslik pilt, millesse lähivõtteid hiljem redigeeritakse.
Meister (nimisõna)
Kohtuametnik (näiteks kohtunik, audiitor, eksamineerija või hindaja), kes on spetsiaalselt määratud abistama kohut tema menetluses.
"Juhtumit proovis peremees, kes jõudis järeldusele, et hagejad olid kinnisvara õiglased omanikud."
Meister (nimisõna)
Seade, mis kontrollib teisi seadmeid või on autoriteetne allikas.
"meisterratas"
"põhiandmebaas"
Meister (nimisõna)
Isik, kellel on riigiamet, eriti presidendi ametnik.
Meister (nimisõna)
Inimene, kellel on sarnane amet teistes kodanikuühiskondades.
Meister (nimisõna)
Laev, millel on kindlaksmääratud arv maste.
"kahemeister"
Meister (omadussõna)
Meisterlik.
Meister (omadussõna)
Peamine, peamine või ülekaalus.
Meister (omadussõna)
Kõrgelt kvalifitseeritud.
"peremees lööja"
Meister (omadussõna)
Originaal.
"põhikoopia"
Meister (tegusõna)
Olla peremees. Millises mõttes meister?
Meister (tegusõna)
Saada meistriks; alluda oma tahtele, kontrollile või volitustele; vallutada; üle pingutama; alistada.
Meister (tegusõna)
Õppida kõrgel tasemel.
"Nõelraami kunsti õppimine võttis tal aastaid."
Meister (tegusõna)
Omama; omada.
Meister (tegusõna)
. Koopia tegemiseks.
Meister (tegusõna)
Magistrikraadi saamiseks.
"Ta õppis riigikoolis inglise keelt."
Armuke (nimisõna)
Naine, eriti see, kellel on suur kontroll, autoriteet või omandiline kuuluvus.
"Ta oli mõisahärra perenaine ja kuulus hobustele."
Armuke (nimisõna)
Naisõpetaja.
"mängude armuke"
Armuke (nimisõna)
Teine naine abieluvälistes suhetes, sealhulgas seksuaalsuhted.
Armuke (nimisõna)
Dominatrix.
Armuke (nimisõna)
Naine, kes on väga osav ükskõik milles või on meisterlik selle üle.
Armuke (nimisõna)
Naist, keda peetakse armastuse ja pühendumusega; kullake.
Armuke (nimisõna)
Abielunaine; naine.
Armuke (nimisõna)
Tungraua kausside mäng.
Armuke (nimisõna)
Naissoost kaaslane mehele, kellel on kontroll, autoriteet või omand
Armuke (tegusõna)
Naiselt: meisterdada; õppida või areneda kõrgel tasemel.
Armuke (tegusõna)
Tegutseda või võtta armukese rolli.
Meister (nimisõna)
Anum, millel on (nii palju) maste; - kasutatakse ainult ühendites; nagu kahemeister.
Meister (nimisõna)
Meessoost isikul, kellel on seni elusolend, kes on seni allunud oma tahtele, et ta saaks peamiselt oma tegevust kontrollida; - varem kasutatud palju ulatuslikuma rakendusega kui praegu.
Meister (nimisõna)
See, kes kasutab või kontrollib tahtmatult kõike elutut; nagu olla oma aja peremees.
Meister (nimisõna)
See, kes on saavutanud suurepärase oskuse millegi kasutamisel või rakendamisel; kui oratoorse kunsti meister.
Meister (nimisõna)
Pealkiri, mis antakse viisakalt ja mida nüüd hääldatakse tavaliselt mĭsteriks, välja arvatud juhul, kui see antakse poistele; - mõnikord kirjutanud Mister, kuid tavaliselt lühendatult hr.
Meister (nimisõna)
Noor härrasmees; poiss või väike poiss.
Meister (nimisõna)
Kaubalaeva ülem; - tavaliselt kutsutakse kapteniks. Samuti mereväe auastmes allohvitser allohvitseri kohal ja all; varem sõjaväelane, kes oli ülema alluvuses vahetult laeva purjetamisega seotud.
Meister (nimisõna)
Vabamüürlaste seas volitusi omav isik, esp. eesistuja; samuti isik, kellel on sarnane amet teistes kodanikuühiskondades.
Meister
Saada meistriks; alluda oma tahtele, kontrollile või volitustele; vallutada; üle pingutama; alistada.
Meister
Saada käsk mõistmiseks või rakendamiseks; saada vilunud olema; teaduse omandamiseks.
Meister
Omama; omada.
Meister (tegusõna)
Olla osav; silma paista.
Armuke (nimisõna)
Naisel, kellel on võim, autoriteet või omand; naine, kes teostab volitusi, on juht jne; perekonna, kooli jne naispea
Armuke (nimisõna)
Naine, kes on väga osav ükskõik milles või on meisterlik selle üle.
Armuke (nimisõna)
Naist, keda peetakse armastuse ja pühendumusega; kellel on käsk nende südame üle; armastatud objekt; kullake.
Armuke (nimisõna)
Naine, kes täidab naise koha, kuid ilma õigusteta; naine, kellel on mehega tavaliselt ainuüksi seksuaalsuhe, kes võib talle vastutasuks rahalist tuge pakkuda; liignaine; lahti naine, kellega üks tavaliselt harjub; kuna tema matustel osalesid nii tema naine kui ka armuke.
Armuke (nimisõna)
Viisavabaduse pealkiri, mille eesnimi oli enne abiellunud või abielunaise nime, kuid mille asendasid nüüd lepingulised vormid: proua abiellunud ja preili vallaline naine.
Armuke (nimisõna)
Abielunaine; naine.
Armuke (nimisõna)
Tungraua vana nimi kausside juures.
Armuke (tegusõna)
Armukest ootama; olla kohus.
Meister (nimisõna)
täiuslike oskustega kunstnik;
"viiulimeister"
"üks vanadest meistritest"
Meister (nimisõna)
inimene, kellel on üldine võim teiste üle
Meister (nimisõna)
võitleja, kes suudab rivaalid lüüa
Meister (nimisõna)
juhib teiste tööd
Meister (nimisõna)
kooli eesistuja
Meister (nimisõna)
originaallooming (s.o helisalvestis), millest saab koopiaid teha
Meister (nimisõna)
ohvitser, kellel on luba kaubalaeva juhtimiseks
Meister (nimisõna)
keegi, kellel on magistrikraad akadeemilisest asutusest
Meister (nimisõna)
praktikantide õpetamiseks kvalifitseeritud asutus
Meister (nimisõna)
võti, mis tagab sissepääsu kõikjale
Meister (tegusõna)
olema või saama täielikult valda või osavaks;
"Ta õppis jaapani keelt vähem kui kahe aastaga"
Meister (tegusõna)
peale saama; edukalt hakkama saama;
"Ta ületas oma häbelikkuse"
Meister (tegusõna)
omada domineerimist või võimu alistada;
"Tema valu valdas teda täielikult"
"Meetodid suudavad probleeme lahendada"
Meister (tegusõna)
omama kindlat arusaama või teadmisi selle kohta; olema peal;
"Kas te kontrollite neid andmeid?"
Armuke (nimisõna)
abielurikkunud naine; naine, kellel on mehega jätkuvad abieluvälised seksuaalsuhted
Armuke (nimisõna)
naine kooliõpetaja (eriti seda, keda peetakse rangeks)
Armuke (nimisõna)
naisemeister, kes juhib teiste tööd
