Sisu

• Mina (asesõna)

  
  

  Verbi otsese objektina.

  "Kas sa kuuled mind?"

• Mina (asesõna)

  Mina; kui verbi refleksiivne otsene objekt.

• Mina (asesõna)

  Ettekande objektina.

  "Tule minuga."

• Mina (asesõna)

  Verbi kaudse objektina.

  "Ta andis mulle selle."

• Mina (asesõna)

  Mina; tegusõna refleksiivse kaudse objektina; eetiline datiiv.

• Mina (asesõna)

  Kopula täiendusena (“olla” või “on”).

  "Mind see ei lasknud."

• Mina (asesõna)

  Minu; nimisõnale eelnev omandiõiguse märkimine.

• Mina (asesõna)

  Verbi subjektina.

  "Mina ja mu sõbrad mängisime mängu."

• Mina (asesõna)

  Verbi subjektina.

• Mina (määraja)

  alternatiivne vorm minu

• Mina (asesõna)

  Mina kui kõneleja otsene või kaudne objekt kui tegusõna või eessõna objekt, kui kõneleja on ka subjekt. alates 9. saj.

  
  

  "Õpetasin ennast."

• Mina (asesõna)

  Isiklikult omalt poolt; mida kasutatakse I valimisel, mõnikord lihtsaks rõhutamiseks ja mõnikord kõigi teiste kirjeldatud tegevust tegevuste kaudse välistamise kaudu. alates 10. saj.

• Mina (asesõna)

  Minu normaalses keha- või meeleseisundis.

• Mina (asesõna)

  Mina (tegusõna või eessõna objektina). alates 10. saj.

  "Tunnen end nagu ise."

• Mina (asesõna)

  I (tegusõna subjektina). alates 14. saj.

• Mina (asesõna)

  minu nimi on...

  "Ise John."

• Mina (asesõna)

  mida kõneleja kasutab enda nimetamiseks tegusõna või eessõna objektiks

  "Kas sa mõistad mind?"

  "oota mind!"

• Mina (asesõna)

  kasutatakse pärast tegusõna "olema" ja pärast "kui" või "kui"

  
  

  "teil on rohkem kui minul"

  "tere, see olen mina"

• Mina (asesõna)

  Mina või minu oma

  "Ma viin mulle mantli"

  "Ma võin tulla nii, nagu palun"

• Mina (asesõna)

  endale või endale

  "Ma sain mulle töökoha"

• Mina (asesõna)

  kasutatakse hüüumärkides

  "Oh mind küll!"

• Mina (nimisõna)

  teadmata põhjusega meditsiiniline seisund, millega kaasnevad palavik, valud ning pikaajaline väsimus ja depressioon, mis esinevad tavaliselt pärast viirusnakkust.

• Mina (asesõna)

  mida kõneleja kasutab selleks, et nimetada ennast tegusõna või eessõna objektiks, kui ta on klausli objektiks

  "Ma jalutasin ringi, pomisesin endamisi"

  "Ma vigastasin ennast kogemata"

• Mina (asesõna)

  Mina või mina isiklikult (kasutatakse kõneleja rõhutamiseks)

  "Ma ei ole kindel, kuidas seda probleemi lahendada"

  "Ma kirjutasin selle ise"

• Mina (asesõna)

  mida kõneleja kasutab enda viitamiseks; Mina

  "ise esitasin talle pronksimõõga"

• Mina (asesõna)

  Üks. Vt mehed, pron.

• Mina

  Objektiks peetav inimene; mina; esimese inimese asesõna, mida kasutatakse pronoumi I objektiivse ja datiivse juhtumina; nagu ta lõi mind; ta andis mulle raha või andis ta mulle raha; ta sai mulle mütsi või ta sai mulle mütsi.

• Mina (asesõna)

  Mina või mina isiklikult; - kasutatakse rõhutamiseks, minu enda või inimese jaoks; nagu ma ise teen seda; Olen seda ise teinud; - kasutatakse ka minu asemel refleksiivse verbi esimese isiku objektina ilma rõhuta; kaitsen ennast.

• Mina (nimisõna)

  osariik New Englandis