Sisu

• Ohverdamine

  
  

  Ohverdamine on toidu, esemete või loomade elu pakkumine kõrgemale eesmärgile, eriti jumalike olendite jaoks, ennustamise või kummardamise teel. Kui ohverdamine tähendab sageli looma rituaalset tapmist, võib mõistet ohverdamine (ladina keeles oblatio) kasutada vereta ohverdamiseks toitu või esemeid. Vedelike (jookide) pakkumisel valades kasutatakse mõistet libation. Sellised teadlased nagu René Girard on teoorias väitnud, et ohvrite päritolu võib põhjustada patuoinana töötamine.

• Kuulekus (nimisõna)

  Kuuleka olemise kvaliteet.

  "Kuulekus on igas sõjaväes hädavajalik."

• Kuulekus (nimisõna)

  Konkreetsete volituste all tegutsevate isikute kollektiivkogu.

• Kuulekus (nimisõna)

  Käsu ülemuse kirjalik käsk tema alluvatele.

• Kuulekus (nimisõna)

  Mis tahes ametlik ametikoht aabitsa jurisdiktsioonis.

  
  

• Ohverdus (tegusõna)

  Pakkuda (midagi) kingituseks jumalusele.

• Ohverdus (tegusõna)

  Kinkida (midagi väärtuslikku), et saada vähemalt võimalus saada midagi muud väärtuslikku (näiteks eneseaustus, usaldus, armastus, vabadus, heaolu) või vältida veelgi suuremat kaotust.

• Ohverdus (tegusõna)

  Kaubelda (kõrgema väärtusega väärtus) väiksema väärtusega kaubaga, et saada midagi muud, mida rohkem väärtustatakse, näiteks liitlane või ärisuhe, või veelgi suurema kaotuse vältimiseks; müüa ilma kasumita, et saada midagi muud kui raha.

• Ohverdus (tegusõna)

  (Tükk) tahtlikult loobumisest, et oma positsiooni laual parandada.

• Ohverdus (tegusõna)

  Edasiliikumiseks (jooksja palli löömisel, et seda saaks kinni püüda või paisutada, pannes taigna välja, kuid piisavalt aega jooksja väljaajamiseks).

  
  

• Ohverdus (tegusõna)

  Müüa hinnaga, mis on väiksem kui omahind või tegelik väärtus.

• Ohverdus (tegusõna)

  Hävitada; tapma.

• Ohverdus (nimisõna)

  Jumalale millegi pakkumine; pühitsusriitus.

• Ohverdus (nimisõna)

  Millegi hävitamine või üleandmine millegi muu huvides; millegi soovimise pühendamine millelegi kõrgemale või pakilisemaks peetavale kutsumisele.

  "vaba aja ohverdamine vabatahtlikuks"

• Ohverdus (nimisõna)

  Midagi ohverdati.

• Ohverdus (nimisõna)

  Mäng, milles taigna on tahtlikult väljas, et üks või mitu jooksjat saaksid aluste ümber liikuda.

• Ohverdus (nimisõna)

  Saamata jäänud kasum.

• Ohverdus (nimisõna)

  Müük hinnaga, mis on väiksem kui maksumus või tegelik väärtus.

• Kuulekus (nimisõna)

  Kuuletumise akt või kuulekuse seisund; vastavus asutuse poolt nõutavale; õigustatud ohjeldamine või kontrollimine.

• Kuulekus (nimisõna)

  Sõnad või toimingud, mis tähistavad volitusele allumist; kohusetunne.

• Kuulekus (nimisõna)

  Järgmine; järgijate keha; nagu Rooma katoliku sõnakuulelikkus või kogu paavsti võimule alluvate isikute kogu.

• Ohverdus (nimisõna)

  Jumalale või jumalale ükskõik mille pakkumine; pühitsusriitus.

• Ohverdus (nimisõna)

  Kõik, mis on pühitsetud ja pakutud Jumalale või jumalusele; isoleeritud ohver või mis tahes pakkumine, mis asetatakse altari ette või esitatakse muul viisil usuliste tänu-, lepitus- või lepitusmenetluste teel.

• Ohverdus (nimisõna)

  Millegi hävitamine või üleandmine millegi muu nimel; mõne soovitava objekti pühendamine kõrgema objekti nimel või nõudele, mida peetakse pakilisemaks; seega ka asi, mis on nii pühendatud või millest on loobutud; kui huvi ohverdamine naudinguks või nauding huviks.

• Ohverdus (nimisõna)

  Müük hinnaga, mis on väiksem kui maksumus või tegelik väärtus.

• Ohverdamine

  Teha pakkumine; pühitseda või esitleda jumalikkust eksituse või ennustamise teel või märguande või tänutunnena; põgeneda Jumala altaril patu lepitamiseks, soosimiseks või tänu avaldamiseks; kui härja või lamba ohverdamiseks.

• Ohverdamine

  Seega hävitada, loovutada või kaotada, et midagi saada; loobuma kõrgema või hädavajalikuma eesmärgi või kohustuse kasuks; pühenduda kaotuse või kannatustega.

• Ohverdamine

  Hävitada; tapma.

• Ohverdamine

  Müüa hinnaga, mis on väiksem kui maksumus või tegelik väärtus.

• Ohverdus (tegusõna)

  Jumalale või jumalusele ohverdada altaril tarbitud asju; ohverdama.

• Kuulekus (nimisõna)

  kuuletumise akt; kohusetundlik või alistuv käitumine teise inimese suhtes

• Kuulekus (nimisõna)

  tunnus, mis on valmis kuuletuma

• Kuulekus (nimisõna)

  käitumine, mille eesmärk on oma vanematele meeldida;

  "nende lapsed ei olnud kuulekuse suhtes kunagi väga tugevad"

  "ta läks advokaadikooli austades oma isade soove"

• Ohverdus (nimisõna)

  millegi kaotamine või loovutamine, nagu trahv eksimuse või süül või täitmata jätmise eest jne.

• Ohverdus (nimisõna)

  ohverdatud töötajad (nt eesmärgi saavutamiseks üle antud või kaotatud)

• Ohverdus (nimisõna)

  kahju, mis on seotud millegi alla andmisest või selle väärtusest madalama hinnaga müümisega;

  "ta pidi oma auto märkimisväärselt ohverdama."

• Ohverdus (nimisõna)

  tapmine (looma või inimese) jumaluse varjamiseks

• Ohverdus (nimisõna)

  (ohverdama) välja, mis edendab baasjooksjaid

• Ohverdus (tegusõna)

  taluma kaotust;

  "Ta andis oma laste eest elu"

  "Ma andsin sõjale kaks poega"

• Ohverdus (tegusõna)

  tappa või hävitada;

  "Loomad ohverdati pärast katset"

  "Kindral pidi rügemendi päästmiseks ohverdama mitu sõdurit"

• Ohverdus (tegusõna)

  müüa kahjumiga

• Ohverdus (tegusõna)

  ohverdama; usurituaalides