Sisu

• Taju

  
  

  Taju (ladina keeles perceptio) on sensoorse teabe korraldamine, tuvastamine ja tõlgendamine esitatud teabe või keskkonna esitamiseks ja mõistmiseks. Kogu taju hõlmab närvisüsteemi läbivaid signaale, mis omakorda tulenevad sensoorse süsteemi füüsikalisest või keemilisest stimuleerimisest. Näiteks hõlmab nägemine silma silma võrkkesta löömist, lõhna vahendavad lõhnamolekulid ja kuulmine hõlmab rõhulaineid. Taju pole mitte ainult nende signaalide passiivne vastuvõtmine, vaid seda kujundavad ka vastuvõtjad õppimise, mälu, ootuste ja tähelepanu abil. Taju võib jagada kaheks protsessiks, (1) sensoorse sisendi töötlemiseks, mis muundab selle madala taseme teabe kõrgema taseme teabeks (nt eraldab objektide äratundmiseks kujundeid), (2) töötlemise, mis on seotud inimeste mõistete ja ootused (või teadmised), taastavad ja valivad mehhanismid (näiteks tähelepanu), mis mõjutavad taju. Taju sõltub närvisüsteemi keerukatest funktsioonidest, kuid subjektiivselt tundub see enamasti vaevatu, kuna see töötlemine toimub väljaspool teadlikku teadlikkust. Alates eksperimentaalse psühholoogia tõusust 19. sajandil on psühholoogide taju mõistmine edenenud, ühendades mitmesuguseid tehnikaid. Psühofüüsika kirjeldab kvantitatiivselt sensoorse sisendi füüsiliste omaduste ja taju vahelisi seoseid. Sensoorne neuroteadus uurib taju aluseks olevaid närvimehhanisme. Tajutavaid süsteeme saab ka arvutuslikult uurida nende töödeldava teabe osas. Filosoofia tajumisküsimused hõlmavad sensoorsete omaduste, nagu heli, lõhn või värv, olemasolu objektiivses reaalsuses, mitte taju silmas pidades. Ehkki meeli peeti traditsiooniliselt passiivsete retseptoritena, näitas illusioonide ja mitmetähenduslike piltide uurimine, et aju tajumissüsteemid üritavad aktiivselt ja teadlikult oma sisendit mõistma panna. Endiselt arutletakse selle üle, mil määral on taju hüpoteeside testimise aktiivne protsess, analoogne teadusega, või kas realistlik sensoorne teave on piisavalt rikas, et muuta see protsess tarbetuks. Aju tajumissüsteemid võimaldavad inimestel näha ümbritsevat maailma stabiilsena, isegi kui sensoorsed andmed on tavaliselt puudulikud ja kiiresti muutuvad. Inimeste ja loomade ajud on üles ehitatud modulaarselt, eri piirkonnad töötlevad erinevat tüüpi sensoorset teavet. Mõni neist moodulitest toimub sensoorsete kaartide kujul, kaardistades maailma teatud küljed kogu aju pinna ulatuses. Need erinevad moodulid on omavahel ühendatud ja mõjutavad üksteist. Näiteks maitset mõjutab tugevalt lõhn.

  
  

• Taju (nimisõna)

  Meeleelundite teabe korraldamine, tuvastamine ja tõlgendamine.

• Taju (nimisõna)

  Millegi teadlik mõistmine.

• Taju (nimisõna)

  Visioon (võime)

• Taju (nimisõna)

  Acuity

• Taju (nimisõna)

  (tunnetus) See, mida tuvastavad viis meelt; ei pruugi aru saada (kujutage ette udust läbi vaatamist, püüdes aru saada, kas näete väikest koera või kassi); ka see, mis tuvastatakse teadvuses mõtte, intuitsiooni, deduktsiooni jms kaudu.

• Mõiste (nimisõna)

  Eostamise akt.

• Mõiste (nimisõna)

  Eostatud olek; algus.

• Mõiste (nimisõna)

  Munaraku viljastamine sperma abil, et moodustada zygote.

• Mõiste (nimisõna)

  Raseduse algus.

• Mõiste (nimisõna)

  Kontseptsiooni või siirdatud embrüo moodustumine.

  
  

• Mõiste (nimisõna)

  Idee kujundamise mõistmise jõud või suutlikkus; mineviku sensatsiooni või taju meenutamise jõud; vaimsete abstraktsioonide moodustamise võime.

• Mõiste (nimisõna)

  Meeles kujunenud pilt, idee või idee; kontseptsioon, plaan või kujundus.

• Mõiste (nimisõna)

  lapse või ühe eostamise eostamise tegevus

  "viljastamata munarakk enne viljastumist"

  "abielueelsete kontseptsioonide tõus"

• Mõiste (nimisõna)

  plaani või idee kujundamine või väljatöötamine

  "aeg toodete kontseptsiooni ja turuletoomise vahel"

• Mõiste (nimisõna)

  viisi, kuidas midagi tajutakse või vaadeldakse

  "meie ettekujutus keele suhtest tegelikkusega"

• Mõiste (nimisõna)

  abstraktne idee; mõiste

  "jõudude tasakaalu kontseptsioon"

• Mõiste (nimisõna)

  plaan või kavatsus

  "Bachsi originaalsete kontseptsioonide rekonstrueerimine"

• Mõiste (nimisõna)

  oskus ette kujutada; mõistmist

  "tal polnud poliitilist ettekujutust"

• Taju (nimisõna)

  Tajumise tegu; tunnetamine meelte või intellekti poolt; kehaliste organite või mõistuse poolt nendele esitatute kinnistamine; mõistmine; läbitungimine; tunnetus.

• Taju (nimisõna)

  Tajumise teaduskond; inimese kehaehitus või eripära, mille abil tal on teadmisi keha organite vahenditest või vahenditest; materiaalsete objektide või omaduste tajumise läbi meelte; - eristub kontseptsioonist.

• Taju (nimisõna)

  Midagi välist mõjutada kvaliteeti, olekut või võimekust; sensatsioon; tundlikkus.

• Taju (nimisõna)

  Idee; mõiste.

• Mõiste (nimisõna)

  Emaüsese viljastamine; loomade embrüonaalse elu alustamine.

• Mõiste (nimisõna)

  Eostatud olek; algus.

• Mõiste (nimisõna)

  Idee kujundamise mõistmise jõud või suutlikkus; mineviku sensatsiooni või taju meenutamise jõud.

• Mõiste (nimisõna)

  Kujutise, idee või idee, kartuse kujunemine meeles.

• Mõiste (nimisõna)

  Kujutis, idee või idee mis tahes toimingust või asjast, mis on mõtetes kujunenud; kontseptsioon; mõiste; universaalne; ratsionaalse veendumuse või otsuse tulemus. Vt kontseptsiooni.

• Mõiste (nimisõna)

  Idee; eesmärk; kujundus.

• Mõiste (nimisõna)

  Varjata; mõjutatud sentiment või mõte.

• Taju (nimisõna)

  tajutava kujutamine; põhikomponent kontseptsiooni kujunemisel

• Taju (nimisõna)

  viis millegi eostamiseks;

  "Lutheril oli Piiblist uus ettekujutus"

• Taju (nimisõna)

  tajumise protsess

• Taju (nimisõna)

  tajumisel saadud teadmised;

  "mees, keda imetles taju sügavus"

• Taju (nimisõna)

  millegi teadvustamine meelte kaudu

• Mõiste (nimisõna)

  konkreetsetest näidetest tuletatud või tuletatud abstraktne või üldine idee

• Mõiste (nimisõna)

  rasestumise akt; munaraku viljastamine spermatosoidi abil

• Mõiste (nimisõna)

  sündmus, mis toimus millegi alguses;

  "alates selle loomisest oli plaan hukule määratud"

• Mõiste (nimisõna)

  millegi loomine vaimus