Sisu
-
Fenomenid
Nähtus (kreeka keeles: φαινόμενον, phainómenon, tegusõnast phainein, näitama, särama, ilmnema, ilmnema või ilmnema, mitmuse nähtused) on mis tahes asi, mis avaldub. Nähtusi mõistetakse sageli, kuid mitte alati kui "asju, mis tunduvad" või "kogemusi" tundliku olendi jaoks, või põhimõtteliselt võivadki nii olla. Mõiste jõudis selle tänapäevasesse filosoofilisse kasutusse Immanuel Kanti kaudu, kes vastandas sellele noumenooni. Vastupidiselt nähtusele ei saa noumenooni otseselt täheldada. Kanti mõjutas Gottfried Wilhelm Leibniz selles filosoofia osas, milles fenomen ja noumenoon toimivad omavahel seotud tehniliste terminitena. Juba enne seda kasutas Vana-Kreeka pürhonistlik filosoof Sextus Empiricus omavahel seotud tehniliste terminitena ka nähtust ja noumenooni.
-
Fenomen
Nähtus (kreeka keeles: φαινόμενον, phainómenon, tegusõnast phainein, näitama, särama, ilmnema, ilmnema või ilmnema, mitmuse nähtused) on mis tahes asi, mis avaldub. Nähtusi mõistetakse sageli, kuid mitte alati kui "asju, mis tunduvad" või "kogemusi" tundliku olendi jaoks, või põhimõtteliselt võivadki nii olla. Mõiste jõudis selle tänapäevasesse filosoofilisse kasutusse Immanuel Kanti kaudu, kes vastandas sellele noumenooni. Vastupidiselt nähtusele ei saa noumenooni otseselt täheldada. Kanti mõjutas Gottfried Wilhelm Leibniz selles filosoofia osas, milles fenomen ja noumenoon toimivad omavahel seotud tehniliste terminitena. Juba enne seda kasutas Vana-Kreeka pürhonistlik filosoof Sextus Empiricus omavahel seotud tehniliste terminitena ka nähtust ja noumenooni.
Nähtused (nimisõna)
.
Fenomen (nimisõna)
Tajutav meelte kaudu; või selle asjaolu või esinemine.
Fenomen (nimisõna)
(pikendus) Teadlik asi või sündmus (nt järelduste põhjal, eriti teaduses).
Fenomen (nimisõna)
(metonüümia) Teatud tüüpi või tüüpi nähtus (1. või 2. tund).
Fenomen (nimisõna)
Välimus; millegi tajutav külg, mis on muutlik.
Fenomen (nimisõna)
Fakt või sündmus, mida peetakse selle tunnistajate arvates väga ebaharilikuks, uudishimulikuks või hämmastavaks.
Fenomen (nimisõna)
Imeline või väga tähelepanuväärne inimene või asi.
Fenomen (nimisõna)
Kogenud objekt, mille ülesehitus peegeldab inimmõistuse (eriti taju ja mõistmise jõud) poolt sellele seatud korda ja kontseptuaalset ülesehitust.
Fenomen (nimisõna)
Välimus; kõik nähtav; mis iganes, nii mateeria kui ka vaimus, on vaatlusele ilmne või tajub seda; soojuse, valguse või elektri nähtused; kujutlusvõime või mälu nähtused.
Fenomen (nimisõna)
See, mis on üks kummaline, ebaharilik või vastutustundetu; erakordne või väga tähelepanuväärne inimene, asi või sündmus; kui muusikaline nähtus.
Fenomen (nimisõna)
mis tahes olek või protsess, mida tuntakse pigem meelte, mitte intuitsiooni või mõttekäikude kaudu
Fenomen (nimisõna)
tähelepanuväärne areng