Sisu

Füsioloogia ja psühholoogia peamine erinevus on see, et Füsioloogia on teadus elusüsteemide funktsioonist ja Psühholoogia on vaimsete funktsioonide ja käitumise uurimine.

• Füsioloogia

  Füsioloogia (; antiik-kreeka keelest φύσις (physis), mis tähendab loodust, päritolu ja -λογία (-logia), mis tähendab tähenduse uurimist) on normaalse mehhanismi ja nende koostoimete teaduslik uurimine, mis töötab elavas süsteemis.Bioloogia alamdistsipliin, keskendutakse sellele, kuidas organismid, elundisüsteemid, elundid, rakud ja biomolekulid täidavad elusas süsteemis esinevaid keemilisi või füüsikalisi funktsioone. Põllu suurust arvestades jaguneb see muu hulgas loomade (sealhulgas inimeste) füsioloogiaks, taimefüsioloogiaks, rakufüsioloogiaks, mikroobide füsioloogiaks (mikroobide metabolism), bakterifüsioloogiaks ja viirusefüsioloogiaks. Füsioloogilise funktsioneerimise mõistmisel on keskne roll selle integreeritud olemuses teiste erialadega, näiteks keemia ja füüsika, koordineeritud homöostaatilise kontrolli mehhanismid ja pidev suhtlus rakkude vahel. Füsioloogia või meditsiini Nobeli preemia antakse neile, kes on Rootsi Kuningliku Teaduste Akadeemia poolt selles distsipliinis olulisi saavutusi teinud. Meditsiinis on füsioloogiline seisund pigem normaalsest kehafunktsioonist, mitte patoloogilisest seisundist, mis keskendub kõrvalekalletele, mis esinevad loomahaiguste, sealhulgas inimeste puhul.

  
  

• Psühholoogia

  Psühholoogia on käitumise ja mõistuse, sealhulgas teadlike ja alateadlike nähtuste ning ka mõtteteadus. See on tohutu ulatuse ja mitmekesiste huvidega akadeemiline distsipliin, mis koosmõjus püüab mõista aju esilekerkivaid omadusi ja kõiki nende avalduvate epifenomenide mitmekesisust. Ühiskonnateadusena on selle eesmärk mõista üksikisikuid ja rühmi, kehtestades üldpõhimõtted ja uurides konkreetseid juhtumeid. Selles valdkonnas kutsutakse kutselist praktikut või teadustöötajat psühholoogiks ja seda võib liigitada sotsiaal-, käitumis- või kognitiivteadlaseks. Psühholoogid püüavad mõista vaimsete funktsioonide rolli individuaalses ja sotsiaalses käitumises, uurides samal ajal ka füsioloogilisi ja bioloogilisi protsesse, mis on kognitiivsete funktsioonide ja käitumise aluseks. Psühholoogid uurivad käitumist ja vaimseid protsesse, sealhulgas tajumist, tunnetust, tähelepanu, emotsioone (mõjuta), intelligentsust, fenomenoloogiat, motivatsiooni (konooniat), aju toimimist ja isiksust. See hõlmab inimestevahelist suhtlust, näiteks inimestevahelisi suhteid, sealhulgas psühholoogilist vastupidavust, perekonna vastupidavust ja muid valdkondi. Erineva orientatsiooniga psühholoogid arvestavad ka alateadliku meelega. Psühholoogid kasutavad psühhosotsiaalsete muutujate põhjuslike ja korrelatsiooniliste seoste tuletamiseks empiirilisi meetodeid. Lisaks või vastupidiselt empiiriliste ja deduktiivsete meetodite kasutamisele tuginevad mõned - eriti kliinilised ja nõustamispsühholoogid - vahel sümboolsele tõlgendusele ja muudele induktiivsetele meetoditele. Psühholoogiat on kirjeldatud kui jaotusteadust, mille psühholoogilised leiud on seotud teaduste ja perspektiividega ühiskonna-, loodusteaduste, meditsiini, humanitaarteaduste ja filosoofia alal. Ehkki vaimse tervise probleemide hindamisel ja ravimisel kasutatakse sageli psühholoogilisi teadmisi, on need suunatud ka probleemide mõistmisele ja lahendamisele inimtegevuse mitmes valdkonnas. Paljude andmete kohaselt on psühholoogia lõppkokkuvõttes ühiskonnale kasulik. Enamik psühholooge on seotud mingisuguse terapeutilise rolliga, praktiseerides kliinilises, nõustamis- või koolikeskkonnas. Paljud teevad teaduslikke uuringuid mitmesugustel teemadel, mis on seotud vaimsete protsesside ja käitumisega, ning töötavad tavaliselt ülikooli psühholoogia osakondades või õpetavad muus akadeemilises keskkonnas (nt meditsiinikoolides, haiglates). Mõni neist töötab tööstuses ja organisatsioonis või muudes valdkondades, nagu inimareng ja vananemine, sport, tervishoid ja meedia, samuti kohtuekspertiisi ja muud õiguse aspektid.

  
  

• Füsioloogia (nimisõna)

  Bioloogia haru, mis tegeleb elu või elusmaterjalide (elundite, kudede või rakkude) ja nendega seotud füüsikaliste ja keemiliste nähtuste funktsioonide ja tegevustega.

• Füsioloogia (nimisõna)

  Loodusobjektide uurimine ja kirjeldamine; loodusõpetus.

• Psühholoogia (nimisõna)

  Inimese mõistuse uurimine.

• Psühholoogia (nimisõna)

  Inimese käitumise uurimine.

• Psühholoogia (nimisõna)

  Loomade käitumise uurimine.

• Psühholoogia (nimisõna)

  Kindla inimese, rühma või tegevusega seotud vaimsed, emotsionaalsed ja käitumuslikud omadused.

• Füsioloogia (nimisõna)

  Teadus, mis käsitleb elusorganismide nähtusi; eluga kaasnevate ja sellele iseloomulike protsesside uurimine.

• Füsioloogia (nimisõna)

  Traktaat füsioloogiast.

• Psühholoogia (nimisõna)

  Inimese hinge teadus; konkreetsemalt inimhinge võimete ja funktsioonide süstemaatiline või teaduslik teadmine niivõrd, kuivõrd need on teadvuse poolt teada; traktaat inimese hingest.

• Füsioloogia (nimisõna)

  organismide toimimisega seotud bioloogiliste teaduste haru

• Füsioloogia (nimisõna)

  organismi protsessid ja funktsioonid

• Psühholoogia (nimisõna)

  vaimse elu teadus