Sisu
-
Polliwog
Tugikapsas (nimetatakse ka pollywogiks) on kahepaikse, eriti konna või kärnkonna elutsükli vastsetapp. Need on tavaliselt täielikult veeorganismid, ehkki mõnedel liikidel on maismaa ebanahad. Muna esmakordsel koorumisel on neil enam-vähem ümmargune keha, külgsuunas kokkusurutud saba ning sisemised või välised lõpused. Kasvades läbivad nad metamorfoosi, mille käigus kasvavad jäsemed, kopsud ja saba reabsorbeeruvad. Enamik kurikaelad on taimtoidulised ja metamorfoosi ajal ümber suu ja siseorganid, et valmistuda täiskasvanud lihasööjaks. Kuna puuduvad kõvad osad, võib eeldada, et fossiilseid kurikaelasid pole olemas. Siiski on säilinud jälgi biokiledest ja leitud fossiilseid tambumeid, mis pärinevad müokeenist. Koppasid süüakse mõnes maailma piirkonnas ning neid mainitakse rahvajuttudes ja neid kasutatakse sümbolina iidsetes Egiptuse numbrites.
Pollywog (nimisõna)
Polliwog.
Pollywog (nimisõna)
Meremees, kes pole veel ekvaatorist ületanud.
Pollywog (nimisõna)
Polüneesia (tavaliselt samojea) päritolu inimene (polü + wog).
Polliwog (nimisõna)
Kurgumürk.
Pollywog (nimisõna)
Polliwig.
Pollywog (nimisõna)
vastsete konn või kärnkonn
Polliwog (nimisõna)
vastsete konn või kärnkonn
