Sisu
-
Erakordne
Erakordne inimene on isik, kes elab avalikkuse ja ühiskonna vahel vabatahtlikult. Sõna on pärit ladina keeles recludere, mis tähendab "kinni" või "lahutajat". Ajalooliselt viitas see sõna erakutele täielikule eraldatusele maailmast. Selle näideteks on Trieri sümmeon, kes elas Trieri peapiiskopi loal suure Rooma värava sees, või Theophan the Recluse, 19. sajandi vene õigeusu munk, keda hiljem ülistati pühakuna. Tähistatud tegelaste hulka, kes on veetnud või on kulutanud märkimisväärse osa oma elust taaselustustena, on Virgil, Michelangelo, Isaac Newton, Emily Brontë, JD Salinger, Emily Dickinson, Gustave Flaubert, Paul Cézanne, Nikola Tesla, Konstantin Tsiolkovsky, HP Lovecraft, Marie Curie , Marcel Proust, Howard Hughes, Greta Garbo, Jackson Pollock, Arturo Benedetti Michelangeli, Jean-Luc Godard, Thomas Pynchon, John Swartzwelder, Paul Allen, Layne Staley ja Michael Jackson.
-
Loner
Üksildane on inimene, kes väldib või ei otsi aktiivselt inimlikku suhtlemist. Üksindusel, tahtlikul või muul põhjusel, on palju põhjuseid. Tahtlikud põhjused hõlmavad introvertsust ja vaimseid, müstilisi või usulisi kaalutlusi või isiklikke filosoofiaid. Tahtmatute põhjuste hulka kuulub väga tundlik olemine, eriti häbelik olemine, mineviku trauma või sündmused või mitmesuguste psüühikahäirete olemasolu.
Erakord (omadussõna)
(nüüd harv) eraldatud; eraldatud, eraldatud.
"erakmunk või erak"
Erakord (omadussõna)
(nüüd haruldane) Varjatud, salajane.
Erakord (nimisõna)
Inimene, kes elab iseenda poolt isoleeritud või maailmast eraldatuna, eriti usulistel eesmärkidel; erak.
Erakord (nimisõna)
Koht, kus erak elab; isolatsiooni või eraldatuse koht.
Erakord (nimisõna)
Pruun erakordne ämblik.
Erakordne (tegusõna)
Kinni panna; eraldama.
Loner (nimisõna)
See, kes on üksi, puudub või väldib teiste seltskonda.
"Tegelikult naudin ma üksikuna olemist."
Erakord (nimisõna)
inimene, kes elab üksildane elu ja kipub teisi inimesi vältima
"temast on saanud virtuaalne erak"
"ta on natuke üksinda"
Erakord (omadussõna)
üksildase elu eelistamine.
Erakord (omadussõna)
Ole vait, eraldatud; maailmast või avalikkuse tähelepanu alt eemaldatud; üksildane; lahus elamine; kui erakmunk või erak; erakordne elu
Erakord (nimisõna)
Inimene, kes elab eraldatuna omavahelistest suhetest, kui erak või munk; konkreetselt üks eraldatud pühendunute klass, kes elavad üksikutes kambrites, tavaliselt kloostrites.
Erakord (nimisõna)
Koht, kus erak elab.
Erakordne
Vait olema; eraldama.
Erakord (nimisõna)
see, kes elab üksinduses
Erakord (omadussõna)
ühiskonnast välja tõmbunud; üksinduse otsimine;
"elas mittesotsiaalset elu,"
Loner (nimisõna)
inimene, kes väldib teiste seltskonda või abistamist