Sisu
- Peamine erinevus
- Punased vetikad vs rohelised vetikad
- Võrdlusdiagramm
- Mis on punased vetikad?
- Mis on rohelised vetikad?
- Peamised erinevused
- Järeldus
Peamine erinevus
Peamine erinevus punavetikate ja rohevetikate vahel on see, et punastes vetikates on tavaliselt klorofüll d, klorofüll a ja fükoerütriin, rohelistes vetikates aga klorofüll a, klorofüll b ja ksantofüllid.
Punased vetikad vs rohelised vetikad
Punased vetikad sisaldavad klorofülli d, klorofülli a ja fükoerütriini ning üldiselt punaseid, samas kui rohelistel vetikatel on klorofüll a, klorofüll b ja ksantofüllid ning need on üldjuhul rohelised. Punaste vetikate hulka kuuluvad paljud merevetikad, mis on peamiselt punased, rohelised vetikad aga fotosünteetilised vetikad, mis sisaldavad klorofülli ja säilitavad tärklist eraldatud kloroplastides. Punased vetikad, mida leidub mereelupaikades; teisalt elavad rohevetikad enamasti magevees. Punased vetikad on peamiselt mitmerakulised; vastupidi, rohevetikad sisaldavad üherakulisi liike. See rakuline struktuur on erinevus ka punavetikate ja rohevetikate vahel. Punased vetikad on tundmatud ja kinnituvad substraadile, rohelised vetikad on aga liikuvad ja sisaldavad liikumist soodustavaid helbekesi. Kuna nii punased kui ka rohelised vetikad sisaldavad klorofülli, on punaste vetikate tülakoidid lahtiselt, siis on roheliste vetikate laotud tülakoide 2–2. Punased vetikad ei tekita oma elutsükli jooksul ka liikumisstaadiume, kuid rohelised vetikad moodustavad liikuvaid seemnerakke, millel on mitu arvu kärbseid. Punased vetikad varustavad toitu fluoriiditärklisega, rohelised vetikad aga toitu tärklise kujul. Punavetikate rakusein on sulfaaditud fütokokloidide ja tselluloosi vorm, roheliste vetikate rakuseinas on aga peamiselt tselluloos.
Võrdlusdiagramm
| Punased vetikad | Rohelised vetikad |
| Suur vetikate rühm, mis sisaldab palju merevetikaid, on peamiselt punased. | Fotosünteetilised vetikad, mis sisaldavad klorofülli ja säilitavad tärklist eraldiseisvates kloroplastides, on rohelised. |
| Elupaik | |
| Leitud meres | Elavad magevees |
| Hoidke toitu | |
| Floriiditärklise kujul | Tärklise kujul |
| Tülakoidid | |
| Lahti lahti | Virnastatud tülakoidid vahemikus 2-20 |
| Rakuline struktuur | |
| Peamiselt mitmerakuline | Üherakulised liigid |
| Motoorika | |
| Sessile | Liigne ja sisaldab flagellat |
| Raku sein | |
| Koosneb sulfaaditud fütokokloididest ja tselluloosist | Koosneb tselluloosist |
| Pigmendid | |
| Klorofüll d, klorofüll a ja fükoerütriin | Klorofüll a, klorofüll b ja ksantofüllid |
| Varjupaik | |
| Rhodophyta | Kloorofta |
| Näited | |
| Korallvetikad, iiri sammal, tuhm (Palmaria Palmata) jne. | Codium sp., Merisalat, mida tavaliselt leidub loodete basseinides jne |
Mis on punased vetikad?
Suur vetikate rühm, mis sisaldab palju merevetikaid, on peamiselt säravpunased. Punase vetika punane värvus on tingitud fotosünteetilise pigmendi fükoerütriini olemasolust. Lisaks sisaldavad punavetikad pigmente klorofülli d ja klorofülli a. Punased vetikad kuuluvad Phylum Rhodophyta hulka. Punased vetikad, mida leidub sügavamas meres asuvates elupaikades, kuna neil on võimalik sinist valgust neelata. Mõnes Aasia riigis kasutatud punaseid vetikaid kõrge vitamiinide ja valgu sisalduse tõttu toidulisanditena. Punased vetikad on peamiselt mitmerakulised ja see rakuline struktuur on ka kolme tüüpi vetikate peamine erinevus. Punased vetikad on istmatud ja kinnituvad peamiselt nende substraadile. Kuna punased vetikad sisaldavad klorofülli, on punaste vetikate tülakoidid lahtised. Punased vetikad mängivad troopiliste riffide valmistamisel üliolulist rolli. Kuna punased vetikad on tundmatud, ei tekita punased vetikad nende elutsükli jooksul ka liikuvaid etappe. Punased vetikad varustavad toitu floriiditärklise kujul. Punaseid vetikaid kasutatakse agari tootmiseks. Punavetikate rakusein on sulfaaditud fütokokloidide ja tselluloosi vorm.
Mis on rohelised vetikad?
Fotosünteetilised vetikad, mis sisaldavad klorofülli ja säilitavad tärklist eraldiseisvates kloroplastides, on rohelised. See värv on tingitud klorofülli esinemisest, kuid ebasoodsates tingimustes võivad need ilmuda punasena. Lisaks on rohevetikate pigmentideks klorofüll a, klorofüll b ja ksantofüllid. Rohelised vetikad kuuluvad phylum Chlorophyta hulka. Rohelisi vetikaid, mida leidub niiskes pinnases, magevees, ja mõnda neist leidub ka merevees. Rohelised vetikad võivad esineda ühe- või mitmerakulisena või neil võib olla koloonia. Neil on flagella; pikk või niiditaoline, kuna need on liikuvad, mis aitab neil liikuda. Rohelised vetikad neelavad punast valgust, mille energialainepikkus on väikese pikkusega kui punavetikatel. Rohelisi vetikaid leidub kivimites või loodete piirkonnas, kuna punane tuli ei saa tungida merre palju sügavamale. Mõnel rohevetikal on sümbiootiline seos ka seente ja samblikega. Rohelisi vetikaid kasutatakse ja peetakse potentsiaalseteks biokütusteks.
Peamised erinevused
- Punased vetikad on suur vetikarühm, mis sisaldab paljusid merevetikaid, peamiselt punatena, rohelised aga fotosünteetilised vetikad, mis sisaldavad klorofülli ja säilitavad tärklist eraldiseisvates kloroplastides, mis on rohelised.
- Punased vetikad sisaldavad klorofülli d, klorofülli a ja fükoerütriini, rohelistes vetikates aga klorofüll a, klorofüll b ja ksantofüllid.
- Punased vetikad, mida leidub mereelupaikades; teisalt elavad rohevetikad enamasti magevees.
- Punased vetikad on peamiselt mitmerakulised, vastupidi, rohelised vetikad sisaldavad üherakulisi liike.
- Punased vetikad on tundmatud ja kinnituvad substraadile, rohelised vetikad on aga liikuvad ja sisaldavad liikumist soodustavaid helbekesi.
- Kuna nii punased kui ka rohelised vetikad sisaldavad klorofülli, on punaste vetikate tülakoidid lahtiselt, siis on roheliste vetikate laotud tülakoide 2–2.
- Punased vetikad ei tekita oma elutsükli jooksul ka liikumisstaadiume, kuid rohelised vetikad moodustavad liikuvaid seemnerakke, millel on mitu arvu kärbseid.
- Punavetikate rakusein on sulfaaditud fütokokloidide ja tselluloosi vorm, roheliste vetikate rakuseinas on aga peamiselt tselluloos.
- Punased vetikad varustavad toitu fluoriiditärklisega, rohelised vetikad aga toitu tärklise kujul.
Järeldus
Ülaltoodud arutelu põhjal jõuti järeldusele, et punased vetikad sisaldavad klorofülli d, klorofülli a ja fükoerütriini ning üldiselt punaseid, samal ajal kui rohelised vetikad sisaldavad klorofülli a, klorofülli b ja ksantofüülle ning on üldjuhul rohelised.
