Sisu
- Peamine erinevus
- Küllastunud süsivesinikud vs küllastumata süsivesinikud
- Võrdlusdiagramm
- Mis on küllastunud süsivesinikud?
- Näide
- Mis on küllastumata süsivesinikud?
- Näide
- Peamised erinevused
- Järeldus
Peamine erinevus
Peamine erinevus küllastunud ja küllastumata süsivesinike vahel seisneb selles, et küllastunud süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikuahelas ühte kovalentset sidet, samas kui küllastamata süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad põhisüsinikuahelas kaks või kolmiksidet.
Küllastunud süsivesinikud vs küllastumata süsivesinikud
Küllastunud süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad süsinikuahelas ainult üksiksidet, küllastumata süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad põhisüsinikuahelas kaks või kolmiksidet. Küllastunud süsivesinikud on alati alkaanide näited, küllastumata süsivesinikud aga alati ainult alkeenide ja alküünide näited. Küllastunud süsivesinikud on väga vähem reageerivad kui küllastumata süsivesinikud, samas kui küllastumata süsivesinikud on reaktiivsemad kui küllastunud süsivesinikud. Küllastunud süsivesinikud tekitavad õhus põlemisel sinist ja tahmast leeki, samal ajal kui küllastumata süsivesinikud tekitavad õhus põlemisel kollast ja tahmast leeki. Küllastunud süsivesinikel on vähem vesinikku kui vesinikul, samas kui küllastumata süsivesinikel on vesinikuga võrreldes palju süsinikku. Küllastunud süsivesinikud saadakse tavaliselt kivistunud loomadelt ja taimedelt, küllastumata süsivesinikud aga tavaliselt taimsetest materjalidest. Küllastunud süsivesinikud võivad läbi viia asendusreaktsioone, samas kui küllastamata süsivesinikud võivad läbi viia liitumisreaktsioone. Küllastunud süsivesinikes on palju vesinikku, küllastumata süsivesinikes on vähem vesinikku. Küllastunud süsivesinikud on tsükloalkaani näited, küllastumata süsivesinikud aga alati tsükloalkeeni näited. Küllastunud süsivesinikel on vabade radikaalide toimimise mehhanism, küllastumata süsivesinikel aga elektrofiilne liitumisreaktsioon. Küllastunud süsivesinikel on ainult sigma-sidemed, samas kui küllastamata süsivesinikel on nii sigma- kui ka pi-sidemed.
Võrdlusdiagramm
| Küllastunud süsivesinikud | Küllastumata süsivesinikud |
| Küllastunud süsivesinikud on seda tüüpi süsivesinikud, mis ei sisalda süsinikahelas ainult küllastumata süsteeme. | Küllastumata süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad põhisüsinikuahelas kaks või kolmiksidet. |
| Reaktsioonivõime | |
| Vähem reageeriv | Reaktiivsem |
| Võlakirjade arv | |
| Ainult üksikside | Topelt- või kolmikside |
| Klass | |
| See hõlmab alkaane | See hõlmab alkeene või alküüne |
| Soodsad reaktsioonid | |
| Vabade radikaalide mehhanism | Elektrofiilsed liitmisreaktsioonid |
| Süsinike arv | |
| Vähem süsinike arv | Suur süsiniku hulk |
| Vesiniku arv | |
| Suur vesiniku kogus | vähem vesiniku kogust |
| Põlenud õhk | |
| See tekitab sinist ja tahmata leeki | See tekitab kollast ja tahmast leeki |
| Allikad | |
| Seda saadakse loomsetest ja taimsetest fossiilidest. | See on võetud taimsetest materjalidest. |
Mis on küllastunud süsivesinikud?
Küllastunud süsivesinikud on süsivesinikud, millel on põhisüsinikuahelas üksikside. Küllastunud süsivesinikud on väga vähem reageerivad, kuna neil pole vabu elektrone. Vesinike arv on küllastunud süsivesinike alkaanides väga väike, seevastu küllastunud süsivesinike alkaane on palju. Alkaanideks nimetatakse tavaliselt parimat küllastunud süsivesinike näidet. Õhus tekitab see põlemise tagajärjel sinist ja tahmavaba leeki. Küllastunud süsivesinike allikad on taimsed ja loomsed fossiilsed materjalid. See ei sisalda mitut sidet kovalentse kahe- või kolmiksidemena. Selles rahuldab üksik vesinikuaatomiga kõiki nelja süsinikuvalentsi. Küllastunud süsivesinikke, peamiselt lihtsüsivesinikke. Küllastunud süsivesinikud on vähempolaarsed või mittepolaarsed orgaanilised ühendid. Küllastunud süsivesinikud on alati liitmisreaktsioonide, näiteks oksüdatiivse liitmise, hüdrogeenimise ja Lewise aluse sidumise vastu. Mõiste "küllastus" on võetud ladinakeelsest sõnast "küllastunud" tähendab "täitma". Küllastunud süsivesinikud sisaldavad alati sigma-sidet, mis on palju tugevam kui pi-side. Sellepärast on see vähem reageeriv. Süsiniku ja vesiniku elektronegatiivsus on peaaegu sarnane. Niisiis, elektronegatiivsuse erinevus on väga tühine. Sellepärast on süsivesinikud mittepolaarsed. Küllastunud süsivesinikud ei lahustu polaarsetes lahustites nagu vesi jne.
Näide
Metaan, propaan, etaan jne.
Mis on küllastumata süsivesinikud?
Küllastumata süsivesinikud on seda tüüpi süsivesinikud, millel on küllastumata mitmed kovalentsed sidemed, näiteks kolmikside või kaksikside. Küllastumata süsivesinikud on väga reageerivad, kuna neil on vabu elektrone. Vesiniku kogus on väga väike, samas kui süsiniku hulk on kõrge. Alkeenid ja alküüdid on parimad küllastumata süsivesinike näited. Õhus tekitab see põlemisel kollast ja tahmast leeki. Parimad ja peamised küllastumata süsivesinike allikad on taime materjalid. Selle nimi juba näitab, et sellel on põhisüsinikuahelas kahe- või kolmiksidemed. Selles ei ole kõik neli süsinikuvalenti täielikult täidetud ja moodustavad kahe või kolmiksideme ahela teise aatomiga. Küllastumata süsivesinikud on polaarsed ja lahustuvad vees ühendis küllastumatuse tõttu. Need ei ole lihtsad süsivesinikud. See sisaldab nii sigmat kui ka pi-sidet. Sellepärast võib see kergesti läbi viia liitmisreaktsioone, nagu oksüdatiivne liitmine, hüdrogeenimine ja Lewise aluse sidumine. Küllastumata süsivesinikud on väga kasulikud muude orgaaniliste ühendite moodustamiseks ja samuti vastavate küllastunud süsivesinike moodustamiseks. Küllastumata süsivesinike struktuur on lineaarne, hargnenud ja tsükliline. Tsükloalkeenid, küllastumata süsivesinike tsükliline struktuur kuuluvad samuti küllastumata süsivesinike hulka.
Näide
Eteen, propeen, buteen ja tsüklohekseen jne.
Peamised erinevused
- Küllastunud süsivesinikud on süsivesinikud, millel on põhisüsinikuahelas ainult üksikside, samas kui küllastamata süsivesinikud on süsivesinikud, millel on mitu sidet, näiteks kahe- ja kolmikside.
- Küllastunud süsivesinikud on väga vähem reaktiivsed, samas kui küllastamata süsivesinikud on väga reaktiivsed.
- Küllastunud süsivesinikud tekitavad sinise ja mitte-tahma leegi, küllastumata süsivesinikud aga kollase ja tahma leegi.
- Küllastunud süsivesinikud saadakse loomsetest ja taimsetest fossiilidest, küllastumata süsivesinikud aga taimsetest materjalidest.
- Küllastunud süsivesinikel on väga palju vesinikke, samas kui küllastamata süsivesinikel on palju vesinikke.
- Küllastunud süsivesinike süsinike arv on väga väike, küllastumata süsivesinike puhul aga väga palju.
Järeldus
Ülaltoodud arutelu järeldab, et nii küllastunud kui ka küllastamata süsivesinikud on süsivesinike tüübid. Küllastunud süsivesinikud on süsivesinikud, millel on põhisüsinikuahelas ainult üksikside, samas kui küllastamata süsivesinikud on süsivesinikud, millel on mitu sidet, näiteks kahe- ja kolmikside. Küllastunud süsivesinike hulka kuuluvad ka alkaanid, samas kui küllastamata süsivesinike hulka kuuluvad ka nii alkeenid kui alküüdid.
