Sisu
- Peamine erinevus
- Regulaarsed pangad vs plaanivälised pangad
- Võrdlusdiagramm
- Mis on plaanipärased pangad?
- Mis on plaanivälised pangad?
- Tüübid
- Peamised erinevused
- Järeldus
Peamine erinevus
Peamine erinevus plaanipankade ja plaaniväliste pankade vahel on see, et plaanipangad hõlmavad kõiki kommertspankasid nagu natsionaliseeritud, välis-, arengu-, ühistu- ja piirkondlikud maapangad ning mittereguleeritavad pangad on pangad, mis ei kinnita ettenähtud norme ega pea neist kinni. reservpanga või keskpanga kaudu.
Regulaarsed pangad vs plaanivälised pangad
Pangad, mis on kaasatud keskpanga skeemi või kaasatud regulaarpanka, samas kui mitteregulaarpangad on pangad, mis ei kuulu keskpanga graafikusse. Plaanitud pangad on plaanipärased ja keskpanga täieliku kontrolli all ning mitteregulaarpangad ei ole graafikud ega keskpanga otsese kontrolli all. Planeeritud pangad peavad keskpanka hoiustama 18% (muud 12,5% ja sularaha 5,5%) ning mitteregulaarpankade suhtes sund puudub. Planeeritud pankadel on keskpangale arveldusvõimaluste ja arve diskonteerimise eelised, samal ajal kui mitteregulaarpangad sellist võimalust ei saa. Regulaarpankade intressimäärad on suhteliselt madalad ja plaaniväliste pankade intressimäärad on suhteliselt kõrged. Regulaarpangad mängivad rahaturul olulist rolli, samal ajal kui mitteregulaarpangad ei mängi olulist rolli.
Võrdlusdiagramm
| Plaanitud pangad | Planeerimata pangad |
| Planeeritud pangad on pangandusettevõte, mille minimaalne sissemakstud kapital on konkreetne summa ega kahjusta hoiustajate huve. | Regulaarpangad on pangad, mis ei järgi reservpanga määratletud reegleid ega ütle, et pangad, mis ei kuulu regulaarpankade kategooriasse. |
| Sularahareservi suhe | |
| Hooldatakse reservpangas. | Hooldatakse iseendaga. |
| Tagastab | |
| Esitatakse perioodiliselt. | Sellist sätet perioodilise deklaratsiooni esitamise kohta pole. |
| Teine ajakava | |
| Loetletud teises ajakavas. | Pole loetletud teises ajakavas. |
| Laenamine | |
| Planeeritud pankadel on lubatud regulaarselt panganduse jaoks reservpangast raha laenata. | Reguleerimata pankadel ei ole lubatud regulaarselt panganduse eesmärgil reservpangast raha laenata. |
| Arvelduskoja liikmed | |
| Sellest võib saada arvelduskoja liige. | See ei saa arvelduskoja liikmeks. |
Mis on plaanipärased pangad?
Planeeritud pangad on pangad, mis arvasid reservpanga teises ajakavas. Planeeritud pangad kasutavad teatud õigusi, näiteks õigus saada tipupangast refinantseerimisvõimalust, õigus kasutada valuutaarvelduslaenu ja õigus saada arvelduskoja liikmeks. Neilt nõutakse siiski teatud kohustuste täitmist, näiteks CRR-i (sularahareservi suhtarvu) tavapärase päevase tasakaalu säilitamine reservpangas või keskpangas tema määratud kursiga. Lisage sellele; need pangad peavad regulaarselt esitama keskpangale tulusid, kuni reservpanga või keskpanga reeglid ja panganduseeskirjad on täidetud. Planeeritud pangana muutmiseks peaks pank vastama tingimustele, mis on järgmised:
- Sissemakstud kapitali ja reservi minimaalne koguväärtus peab olema konkreetne
- Pank nõuab keskpangalt rahuldamist, et tema muret ei teostata viisil, mis kahjustab või kahjustab hoiustajate huve.
- Pank peab olema korporatsioon, mitte füüsilisest isikust ettevõtja või partnerlusettevõte.
Mis on plaanivälised pangad?
Regulaarpank tähendab panku, mida ei ole reservpanga teises nimekirjas loetletud. Paremini öeldes ei suuda pangad, kes ei järgi ega nõustu keskpanga poolt reservpanga tähenduses või konkreetsete funktsioonide alusel või reservpanga otsuse kohaselt täpsustatud sätetega, sademete või hoiustajate huvide abistamiseks ja kaitseks nimetatakse mitteregulaarpankadeks. Reguleerimata pankasid on vaja ka sularahareservi nõude hoidmiseks mitte reservpankade, vaid iseendaga. Need on kohalikud pangad.
Tüübid
- Ühistupangad
- Riigi ühistupangad
- Keskühistud
- Esmased krediidiseltsid
Peamised erinevused
- Pangandusettevõte, mille sissemakstud kapital on kindel summa ja mis ei kahjusta hoiustajate huve, mida nimetatakse Plaanitud pank. Teisest küljest on mitteregulaarpangad need pangad, mis ei ole pädevad keskpanga pakkumist järgima.
- Regulaarpangad on mõned teised, mida reservpanga teine ajakava hõlmab, samas kui regulaarpangad on pangad, mida reservpanga teine graafik ei hõlma.
- Plaanilistel pankadel on lubatud laenata keskpangast raha tavapäraste panganduseeskirjade jaoks. Regulaarpankadel pole seevastu lubatud keskpangalt raha laenata tavapärastel panganduseesmärkidel. Sellegipoolest võivad ebaharilikes olukordades keskpangalt majutust taotleda.
- Planeeritud pankadel on vabadus arvelduskoja liikmeks saada, samal ajal kui mitteregulaarpankadele sellist võimalust ei lubata.
- Planeeritud pangad peavad hoidma reservpangas sularahareserve selles ettenähtud intressimääradega. Teisest küljest nõuab ka plaaniväline pank sularahareservide hoidmist, kuid ainult iseendaga.
- Planeeritud pangad peavad perioodilisi aruandeid esitama või esitama reservpangale. Vastupidiselt ei ole graafikujärgsete pankade puhul sellist vajadust perioodiliselt keskpanka esitada.
Järeldus
Planeeritud pangad saavad saastekvoote keskpanga või reservpanga kontorite ja tema esindajate kaudu tasuta või soodushindadega. Lisaks laenab keskpank dokumentide esitamisel sobivusi või võimalusi. Selliseid soodustusi ei anta plaanivälistele pankadele.
