Sisu
-
Sklera
Sklera, mida nimetatakse ka silma valgeks, on silma läbipaistmatu, kiuline, kaitsev välimine kiht, mis sisaldab peamiselt kollageeni ja mõnda elastset kiudu. Inimestel on kogu sklera valge, kontrastiks värvilise iirisega, kuid teistel imetajatel vastab sklera nähtav osa iirise värvile, nii et valge osa tavaliselt ei näita. Embrüo arengus on skleera tuletatud neuraalsest harjasest. Lastel on see õhem ja näitab osa aluspigmendist, näidates pisut siniselt. Eakatel inimestel võivad rasvkoed rasvkoe tõttu muutuda kergelt kollakaks. Inimese silmal on suhteliselt harva iiris, mis on piisavalt väike, et selle asend oleks sklera suhtes selgelt nähtav. See teeb ühel inimesel kergemini järelduse, kus teine inimene otsib, ja ühistu silmapõhine hüpotees näitab, et see on arenenud mitteverbaalse suhtluse meetodiks.
-
Konjunktiiv
Konjunktiiv joonib silmalaugude sisekülge ja katab sklera (silma valge). See koosneb keratiniseerimata kihistunud lameepiteelist ja pokaalrakkudest ning ka kihistunud sambakujulisest epiteelist. Konjunktiiv on väga vaskulariseeritud, paljudele mikroveresoontele on kujutiseuuringute jaoks hõlpsasti ligipääsetav.
Sclera (nimisõna)
Silma valge. See on silma karm välimine kate, mis katab silmamuna, välja arvatud sarvkest.
Konjunktiiv (nimisõna)
Selge limaskest, mis joondab silmalau sisepinda ja silmamuna või sklera paljastatud pinda.
Sclera (nimisõna)
silmamuna valge välimine kiht. Silma esiosas on sarvkestaga pidev.
Konjunktiiv (nimisõna)
limaskesta, mis katab silma esikülje ja joondab silmalaugude sisekülge.
Konjunktiiv (nimisõna)
Limaskest, mis katab silma kuuli välispinda ja kaante sisepinda; konjunktiivmembraan.
Sclera (nimisõna)
valkjas kiuline membraan (albuginea), mis sarvkestaga moodustab silmamuna väliskatte
Konjunktiiv (nimisõna)
läbipaistev membraan, mis katab silmamuna ja silmalau pinda