Sisu

Peamine erinevus mõistuse ja tunde vahel on see, et Mõistus on organismide füsioloogiline võime, mis annab andmeid tajumise kohta ja Tunne on emotsioonide teadlik subjektiivne kogemus.

• Meel

  Mõistus on organismide füsioloogiline võimekus, mis annab andmeid tajumise kohta. Meeled ja nende toimimine, klassifitseerimine ja teooria on kattuvad teemad, mida uurivad erinevad valdkonnad, eriti neuroteadus, kognitiivne psühholoogia (või kognitiivne teadus) ja tajufilosoofia.Närvisüsteemil on spetsiifiline sensoorne närvisüsteem ja tajuorgan ehk sensor, mis on pühendatud igale aistingule. Inimestel on palju andureid. Nägemine (nägemine), kuulmine (kuulmine), maitse (maitsmine), lõhn (haistmine) ja puudutus (somatosensation) on viis traditsiooniliselt tunnustatud meeli. Samuti on olemas võime avastada muid stiimuleid peale nende, mida need kõige laiemalt tunnustatud aistingud reguleerivad, ja nende sensoorsete mooduste hulka kuuluvad temperatuur (termoelektsioon), kinesteetiline meel (proprioceptsioon), valu (notsitseptsioon), tasakaal (tasakaaluolekus), vibratsioon (mehaaniline vastuvõtt) ja mitmesugused sisemised stiimulid (nt erinevad keemiaretseptorid veres soola ja süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tuvastamiseks või näljatunne ja janu). See, mis moodustab mõistuse, on siiski mõne arutelu küsimus, mis tekitab raskusi selle määratlemisel, mis on selgelt eristatav tähendus ja kus asuvad piirid reageerimisele seotud stiimulitele. Ka teistel loomadel on retseptoreid ümbritseva maailma tajumiseks, võimekuse tase varieerub liigiti suuresti. Inimestel on paljude teiste imetajate suhtes suhteliselt nõrk haistmismeel ja tugevam nägemismeel, samas kui mõnel loomal võib puududa üks või mitu traditsioonilisest viiest meeli. Mõned loomad võivad ka sensoorseid stiimuleid tarbida ja neid väga erinevalt tõlgendada. Mõned loomaliigid suudavad maailma tunnetada viisil, mida inimesed ei suuda, mõnede liikide puhul on elektri- ja magnetväljad tajutavad ning veesurvet ja voolusid tuvastada.

  
  

• Tunne

  Tunne on verbi tundma panemine. Seda sõna kasutati esmakordselt inglise keeles puudutuse füüsilise aistingu kirjeldamiseks kas kogemuse või taju kaudu. Seda sõna kasutatakse ka selleks, et kirjeldada muid kogemusi peale füüsilise puutetundlikkuse, näiteks "soojatunne" ja üldiselt tundelisus. Ladina keeles tähendas sentire end tunda, kuulda või nuusutada. Psühholoogias on see sõna tavaliselt reserveeritud emotsioonide teadlikule subjektiivsele kogemisele. Fenomenoloogia ja heterofenomenoloogia on filosoofilised lähenemised, mis pakuvad teatavat alust tunnete tundmiseks. Paljud psühhoteraapia koolid sõltuvad sellest, kas terapeut saab mingil viisil aru kliendi tunnetest, mille jaoks on olemas metoodikad. Füüsilise maailma tajumine ei tähenda tingimata vastuvõtjate seas universaalset reaktsiooni (vt emotsioone), vaid varieerub sõltuvalt nende kalduvusest olukorda käsitleda, kuidas olukord on seotud vastuvõtjate varasemate kogemustega ja paljudest muudest teguritest. Tundeid tuntakse ka teadvusseisundina, näiteks emotsioonidest, tunnetest või soovidest tuleneva seisundina. Inimesed ostavad tooteid lootuses, et toode paneb neid end teatud viisil tundma: kas õnnelikuna, elevil või ilusana. Või leiavad nad, et toode on mingil moel kasulik, isegi kaudselt heategevuse toetamiseks või altruistlikel majanduslikel põhjustel. Mõned inimesed ostavad ilutooteid lootuses saavutada õnne või enesetunnet või iluteo või ilme. Minevikusündmusi kasutatakse meie elus skeemide moodustamiseks oma mõtetes ja nendele varasematele kogemustele tuginedes eeldame, et meie elu järgib teatud skripti. Jutuvestmine, mälestuste mäletamine ja mälestuste reserveerimine (soovimatus mälestusi ilmselgelt peale suruda), uurimine ja uurimine ning paljud muud tegevused võivad aga aidata rahutute tunnete lahendamisel ilma "skriptimiseta", ilma ambivalentsuseta, et tundega saab ainult volikiri "hakkama", mis pole alati tõsi. Sotsiaalpsühholoog Daniel Gilbert viis koos teiste teadlastega läbi uuringu tunnete mõjust sündmustele. Tulemused näitasid, et kui osalejad ennustasid sündmusele positiivset tunnet, seda suurem on võimalus, et nad soovivad sündmust uuesti läbi elada. Ennustatud tunded olid kas lühiajalised või ei olnud korrelatsioonis osaleja ootustega.

  
  

• Mõistus (nimisõna)

  Mis tahes viis, kuidas elusolendid tajuvad füüsilist maailma: inimeste jaoks nägemine, lõhn, kuulmine, puudutamine, maitse.

• Mõistus (nimisõna)

  Taju intellekti kaudu; hirm; teadlikkus.

  "turvatunne"

• Mõistus (nimisõna)

  Mõistlik praktiline või moraalne hinnang.

  "Mõistlik on mitte panna metallesemeid mikrolaineahju."

• Mõistus (nimisõna)

  Millegi mõte, põhjus või väärtus.

  "Teil pole mõtet."

  "sõnade või fraaside tegelik tähendus"

• Mõistus (nimisõna)

  Loomulik hinnang või võime.

  "Huvitav muusikaline tunne"

• Mõistus (nimisõna)

  Referentsi esitamise viis.

• Mõistus (nimisõna)

  Sõna üks tavaline kasutamine; üks sõna sisestustest sõnastikus.

• Mõistus (nimisõna)

  Üks kahest vastassuunast, milles vektor (eriti liikumissuund) võib osutada. Vaadake ka polaarsust.

• Mõistus (nimisõna)

  Üks kahest vastassuunas pöörlemissuunast, vastupäeva ja vastupäeva.

• Mõistus (nimisõna)

  viidates nukleiinhappe ahelale, mis konkreetselt täpsustab produkti.

• Mõistus (tegusõna)

  Bioloogiliste meelte kasutamiseks: kas nuusutada, vaadata, maitsta, kuulda või tunda.

• Mõistus (tegusõna)

  Instinktiivselt teadlik olema.

  "Ta tundis kohe oma põlgust."

• Mõistus (tegusõna)

  Et aru saada.

• Tunne (omadussõna)

  Emotsionaalselt tundlik.

  "Vaatamata karedale häälele on treener üllatavalt hea tunne."

• Tunne (omadussõna)

  Väljendab suurt tundlikkust; milles osaleb tundlikkus või mis seda tõestab.

  "Ta esindas oma eksimusi tundes."

• Tunne (nimisõna)

  Sensatsioon, eriti naha kaudu.

  "Mu käsivars vill tekitas imeliku tunde."

• Tunne (nimisõna)

  Emotsioon; mulje.

  "Maja tekitas minus hirmu."

• Tunne (nimisõna)

  Emotsionaalne seisund või heaolu.

  "Sa haigetasid mu tundeid tõesti, kui seda ütlesid."

• Tunne (nimisõna)

  Emotsionaalne külgetõmme või soov.

  "Paljudel inimestel on endiselt tunne oma esimese armastuse vastu."

• Tunne (nimisõna)

  Intuitsioon.

  "Tal pole tunnet, mida ta saaks nii habras emotsionaalses seisundis kellelegi öelda."

  "Mul oli naljakas tunne, et see ei toimi."

• Tunne (nimisõna)

  Arvamus, suhtumine.

• Tunne (verb)

  tunde praegune osalus

• Mõistus (nimisõna)

  teaduskond, mille abil keha tajub välist stiimulit; üks nägemis-, haistmis-, kuulmis-, maitsmis- ja puudutamisvõimalustest

  "karul on terav lõhnataju, mis võimaldab tal hämaras jahti pidada"

• Mõistus (nimisõna)

  tunne, et midagi on nii

  "tal oli tunne olla poliitiline autsaider"

  "saate parandada oma üldist tervist ja heaolutunnet"

• Mõistus (nimisõna)

  innukas intuitiivne teadlikkus või tundlikkus millegi olemasolu või olulisuse suhtes

  "tal oli hästi koomiline ajastus"

• Mõistus (nimisõna)

  mõistlik ja realistlik suhtumine olukordadesse ja probleemidesse

  "ta teenis lugupidamist heas mõttes, mida ta kohtumistel üles näitas"

• Mõistus (nimisõna)

  mõistlik või arusaadav põhjendus

  "Ma ei näe mõtet jätta kogu töö teile."

• Mõistus (nimisõna)

  viis, kuidas väljendit või olukorda saab tõlgendada; tähendus

  "pole selge, mis sõna sõna" tegelased "selle lõigu all on mõeldud"

• Mõistus (nimisõna)

  omadus (nt liikumissuund), mis eristab objektide paari, suurusi, efekte jne, mis erinevad ainult selle poolest, et kumbki on teise vastas

  "nöör ei muutu sirgeks, vaid moodustab vastupidises mõttes spiraali pikkuse"

• Mõistus (nimisõna)

  mis on seotud nukleotiidide kodeeriva järjestusega, mis on komplementaarne antisenss-järjestusega.

• Mõistus (tegusõna)

  tajuda meele või meeltega

  "esimese külmaga võiksid nad tunda muutust päevades"

• Mõistus (tegusõna)

  olema (millestki) teadlik, ilma et oskaks täpselt määratleda, kuidas keegi teab

  "ta tundis, et talle ei meeldinud"

  "ta tundis oma isa viha kasvavat"

• Mõistus (tegusõna)

  (masina vms seadme) tuvastada

  "optiline kiud tajub juhis voolavat voolu"

• Tunne (nimisõna)

  emotsionaalne seisund või reaktsioon

  "rõõmu tunne"

• Tunne (nimisõna)

  kellegi tegelase emotsionaalne külg; emotsionaalsed reageeringud või kalduvus reageerida

  "Ma ei taha tema tundeid riivata"

• Tunne (nimisõna)

  tugev emotsioon

  "" Jumal õnnistagu sind! "Ütles ta tundes"

• Tunne (nimisõna)

  idee või veendumus, eriti ebamäärane või irratsionaalne

  "tal oli tunne, et teda jälgiti"

• Tunne (nimisõna)

  suhtumine või arvamus

  "kasvas tunne, et õiglust pole tehtud"

  "Kui teil on ettepaneku suhtes tugevaid tundeid, pöörduge kohe ameti poole"

• Tunne (nimisõna)

  võime kogeda puudutustunnet

  "käte kaotamise tunne"

• Tunne (nimisõna)

  teatud asja puudutamise või puudutamise tunne

  "vee tunne teie naha vastu"

• Tunne (nimisõna)

  tundlikkus või intuitiivne mõistmine

  "Ta ütleb, et mul on tunne ravimite vastu"

• Tunne (omadussõna)

  emotsiooni või tundlikkuse näitamine

  "ta oli tunne lapsena"

• Mõistus (nimisõna)

  Loomade kehaoskus, mis on ette nähtud keha teatud organitele (sensoorsetele või sensoorsetele organitele) avaldatud jäljendite abil keha keha väliste objektide tajumiseks või keha seisundi muutuste tajumiseks; kui nägemis-, haistmis-, kuulmis-, maitse- ja puudutusmeeli. Vaadake lihasetemperatuuri all lihastetaju ja temperatuuri mõtet temperatuuri all.

• Mõistus (nimisõna)

  Taju keha sensoorsete organite poolt; sensatsioon; tundlikkus; tunne.

• Mõistus (nimisõna)

  Taju intellekti kaudu; hirm; tunnustamine; mõistmine; mõistmine; tunnustust.

• Mõistus (nimisõna)

  Heli tajumine ja põhjendamine; õige otsus; hea vaimne võimekus; mõistmine; ka see, mis on mõistlik, tõene või mõistlik; ratsionaalne tähendus.

• Mõistus (nimisõna)

  See, mida tuntakse või hoitakse kui sentimenti, vaadet või arvamust; kohtuotsus; mõiste; arvamus.

• Mõistus (nimisõna)

  Tähendus; import; tähistamine; kui sõnade või fraaside tegelik tähendus; märkuse mõte.

• Mõistus (nimisõna)

  Moraalne taju või väärtustamine.

• Mõistus (nimisõna)

  Üks kahest vastassuunast, milles joont, pinda või ruumala võib kirjeldada punkti, joone või pinna liikumisega.

• Meel

  Tajuda meelte abil; ära tunda.

• Tunne (omadussõna)

  Omab suurt tundlikkust; kergesti mõjutatav või liigutatud; nagu tunne süda.

• Tunne (omadussõna)

  Väljendab suurt tundlikkust; tundlikkusest osavõtt või sellest ilmnev; kuna ta esindas oma eksimusi tunnetega.

• Tunne (nimisõna)

  Aisting, mille abil mõistab keha keha teatud närvide kaudu väliseid objekte või keha enda teatud olekuid; et üks viiest aistingust, mis asub kehas, eriti selle pinnal, levinud aistingute üldnärvides; puudutustunne; närviline tundlikkus väliste objektide suhtes.

• Tunne (nimisõna)

  Tegu või taju olek ülalkirjeldatud mõttes; mis tahes eseme kinnipidamise akt; hingeseisundi enda mõistmise tegu või olek; teadvus.

• Tunne (nimisõna)

  Hinge võime emotsionaalsete olekute jaoks; kõrge tundlikkus emotsioonide suhtes või tundlikkusseisundid, mis ei sõltu kehast; kui tunnete mees; mees on tunne kadunud.

• Tunne (nimisõna)

  Emotsioonide seisund või seisund; emotsioonivõime teostamine; mis tahes vaimne seisund; kui õige või vale tunne südames; meie vihased või lahked tunded; uhkuse või alandlikkuse tunne.

• Tunne (nimisõna)

  Kunstiteose see kvaliteet, mis kehastab kunstniku vaimseid emotsioone ja mis peaks arvutama samamoodi pealtvaatajat.

• Mõistus (nimisõna)

  üldine teadlik teadlikkus;

  "turvatunne"

  "õnnetunne"

  "ohutunne"

  "enesetunne"

• Mõistus (nimisõna)

  sõna või väljendi tähendus; sõna, väljendi või olukorra tõlgendamise viis;

  "sõnastik andis sõnale mitu meelt"

  "heas mõttes on heategevus tõesti kohustus"

  "tähistaja on seotud tähistatuga"

• Mõistus (nimisõna)

  teaduskond, mille kaudu välismaailma arutatakse;

  "pimedas pidi ta sõltuma puudutusest ning oma haistmis- ja kuulmismeeltest"

• Mõistus (nimisõna)

  mõistlik praktiline hinnang;

  "Ma ei näe mõtet seda praegu teha"

  "tal pole mõtet, et Jumal andis vähe rohelisi õunu"

  "Õnneks oli tal hea mõte ära joosta"

• Mõistus (nimisõna)

  loomulik hinnang või võime;

  "innukas muusikaline tunne"

  "hea ajataju"

• Mõistus (tegusõna)

  tajutav füüsilise aistinguna, nt nahalt või lihastelt tulenevalt;

  "Ta tundis tuult"

  "Ta tundis, et objekt harjab tema käsi"

  "Ta tundis, kuidas tema liha indekseerib"

  "Ta tundis autost välja tulles kuumust"

• Mõistus (tegusõna)

  tuvastab mõne asjaolu või üksuse automaatselt;

  "See robot tunneb inimeste viibimist ruumis"

  "osakeste detektorid tunnetavad ionisatsiooni"

• Mõistus (tegusõna)

  saada teadlikuks mitte meelte kaudu, vaid vaistlikult;

  "Ma tajun tema vaenulikkust"

• Mõistus (tegusõna)

  aru saama;

  "Tajusin ta kirja tõelist tähendust"

• Tunne (nimisõna)

  afektiivsete ja emotsionaalsete seisundite kogemine;

  "tal oli eufooria tunne"

  "tal olid kohutavad süütunned"

  "Mulle ei meeldinud ta ja tunne oli vastastikune"

• Tunne (nimisõna)

  ebamäärane idee, millesse pannakse teatav usaldus;

  "tema mulje naisest oli soodne"

  "Mis on teie kriisiolukord?"

  "see tugevdas minu usku tema siirusesse"

  "Mul oli tunne, et ta valetab"

• Tunne (nimisõna)

  koha või olukorra üldine atmosfäär ja selle mõju inimestele;

  "linna tunne erutas teda"

  "vaimulik parandas kohtumise tooni"

  "sellel oli riigireetmise lõhn"

• Tunne (nimisõna)

  füüsiline tunne, mida koged;

  "tal oli vaikne tunne"

  "Mul oli jalas imelik tunne"

  "ta kaotas kogu tunde oma käes"

• Tunne (nimisõna)

  naha rõhuretseptorite tekitatud tunne;

  "talle meeldib siidi puudutus nahal"

  "pinnal oli rasvane tunne"

• Tunne (nimisõna)

  millegi intuitiivne mõistmine;

  "tal oli suurepärane muusika tunne"