Sisu

• Kuju

  
  

  Kuju on eseme kuju või selle välispiir, kontuur või välispind, erinevalt muudest omadustest, nagu värv, ure või materjali koostis. Psühholoogid on teoretiseerinud, et inimesed jagavad kujutised vaimselt lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks, mida nimetatakse geoonideks. Geonide näideteks on koonused ja kerad.

• Kuju (nimisõna)

  Millegi olek või seisund

  "Kasutatud raamatupood ei pakuks raamatu kehva kuju tõttu palju."

• Kuju (nimisõna)

  Isiku tervise, eriti lihaste tervise seisund.

  "Loomaarst kontrollis, millises vormis loom oli."

  "Me treenime heas füüsilises vormis hoidmiseks."

• Kuju (nimisõna)

  Millegi välimus, eriti selle kontuur.

  "Ta lõikas koogist välja ruudukujulise kuju."

  "Millist kuju me küpsiste jaoks kasutame? Tähed, ringid või teemandid?"

  
  

• Kuju (nimisõna)

  Vorm; moodustumine.

• Kuju (nimisõna)

  Valtsitud või vasardatud tükk, näiteks varras, tala, nurgaraud jne, mille ristlõige erineb kaubalaest.

• Kuju (nimisõna)

  Tükk, mis on jämedalt sepistatud peaaegu selle kujuga, milleks see on täielikult võltsitud või paigaldatud.

• Kuju (nimisõna)

  Želee, blancmange'i jms valmistamiseks mõeldud vorm või sellise kujuga vormitud toidutükk.

• Kuju (nimisõna)

  Hacki programmeerimiskeeles on andmeväljade rühmal, millel kõigil on nimi ja andmetüüp.

• Kuju (tegusõna)

  Et luua või teha.

  "Maa on jumalate poolt Jumala poolt kujundatud."

• Kuju (tegusõna)

  Et anda millelegi kuju ja määratlus.

  "Vormige tainas eelroaks."

  "Oma kunstiprojekti jaoks on mul kavas vormida mu savikauss kaussi."

  
  

• Kuju (tegusõna)

  Millekski vormindada või manipuleerida teatud kujuga.

• Kuju (tegusõna)

  (riigi, inimese jne). Mõjutada.

• Kuju (tegusõna)

  Sobima; reguleeritav või kohandatav.

• Kuju (tegusõna)

  Ette kujutama; eostama.

• Vorm (nimisõna)

  Kujuga pistmist.

• Vorm (nimisõna)

  Asja või inimese kuju või nähtav struktuur.

• Vorm (nimisõna)

  Asi, mis annab kuju teistele asjadele nagu vorm.

• Vorm (nimisõna)

  Omadused, mis ei hõlma aatomikomponente. et

• Vorm (nimisõna)

  Pikk pink ilma seljata.

• Vorm (nimisõna)

  Materiaalse objekti piirjoon. Maalikunstis üldisemalt inimese keha.

• Vorm (nimisõna)

  Seos struktuuri või protseduuriga.

• Vorm (nimisõna)

  Üldise kristallograafilise sümboli alla kuuluvad lennukikombinatsioonid. See ei ole tingimata kinnine tahke aine.

• Vorm (nimisõna)

  Korraldus asjade tegemiseks, nagu usurituaali puhul.

• Vorm (nimisõna)

  Väljakujunenud väljendusviis või praktika; fikseeritud toimimisviis; tavapärane või väljakuulutatud skeem; valem.

• Vorm (nimisõna)

  Põhiseadus; ehitusviis, korraldus jms; süsteem.

  "vabariiklik valitsusvorm"

• Vorm (nimisõna)

  Saade ilma sisuta; tühi, välimus; asjatu, triviaalne või tavapärane tseremoonia; konventsionaalsus; formaalsus.

  "pelgalt vormi küsimus"

• Vorm (nimisõna)

  Klass või auaste ühiskonnas.

• Vorm (nimisõna)

  Karistusregistrist; lõdvalt, mineviku ajalugu (antud piirkonnas).

• Vorm (nimisõna)

  Tühi dokument või mall, mille kasutaja täidab.

  "Ametikohale kandideerimiseks täitke avalduse vorm."

• Vorm (nimisõna)

  Tulemuslikkuse tase.

  "Meeskondade vorm on sel aastal olnud kehv."

  "Orkester oli täna õhtul tippvormis."

• Vorm (nimisõna)

  Sõnade rühmitus, mis säilitab grammatilisi erinevusi erinevatel kasutusviisidel; sõna või kõneosa konkreetne kuju või struktuur.

  "osalusvormid;"

  "verbivormid"

• Vorm (nimisõna)

  Jänesekuju või kodu.

• Vorm (nimisõna)

  Aken või dialoogiboks.

• Vorm (nimisõna)

  Essents

• Vorm (nimisõna)

  Infraspetsiifiline auaste.

• Vorm (nimisõna)

  Tüüp või muu materjal, mille põhjal jäljend tehakse, paigutatakse ja kinnitatakse tagaajamises.

• Vorm (nimisõna)

  Kvant.

• Vorm (nimisõna)

  Konkreetne liikumise teostamise viis.

• Vorm (verb)

  Eeldada (teatud kuju või nähtav struktuur).

  "Kui lapsed moodustavad sirgjoone, jagage ma pulgakommid välja."

• Vorm (verb)

  Asjale või inimesele (kuju või nähtava struktuuri) andmiseks.

  "Rullige tainas õhukeseks leheks."

• Vorm (verb)

  Kuju võtma.

  "Kui räästas hakkavad tekkima jääpurikad, teate, et teed on jäised."

• Vorm (verb)

  Kokku panna või luua; kokku panema.

  "Sotsialistidel polnud valitsuse moodustamiseks piisavalt parlamendiliikmeid."

  "Paul McCartney ja John Lennon moodustasid The Beatlesi Liverpoolis 1960. aastal."

• Vorm (verb)

  (Sõna) loomiseks käände või tuletuse teel.

  "" -Ness "lisamisega saate moodustada omadussõnast nimisõna."

• Vorm (verb)

  Moodustada, komponeerida, tasa teha.

  "Teismelised moodustavad suurema osa äärmuslikest liiklusrikkujatest."

• Vorm (verb)

  Vormida või modelleerida juhendi või distsipliini järgi.

  "Kooris laulmine aitab kujundada lapse sotsiaalsust."

• Vorm (verb)

  Et anda (jänesele) vorm.

• Vorm (verb)

  Töötlemine (plaadid), et valmistada neid ette aku laadimiseks, põhjustades sellest, et üks plaat koosneb enam-vähem käsnjas pliist ja teine ​​pliiperoksiidist. Varem tehti seda laadimisvoolu korduvate aeglaste vaheldumistega, kuid hiljem plaadid või võred kaeti või täideti - üks punase plii pastaga ja teine ​​valgustusega, sisestati lahtrisse ja moodustati otsese laadimisvoolu abil.

• Kuju

  Vormimiseks või loomiseks; eriti vormida või vormida konkreetsesse vormi; et anda sellele vorm või kujund.

• Kuju

  Kohaneda eesmärgiga; reguleerida; kohandada; suunama; as, et kujundada laeva käiku.

• Kuju

  Ette kujutama; eostama; välja kutsuma (ideed).

• Kuju

  Disainima; valmistuma; planeerima; korraldada.

• Kuju (tegusõna)

  Sobima; reguleeritav või kohandatav.

• Kuju (nimisõna)

  Asja iseloom või konstruktsioon, mis määrab selle välimuse; väline külg; tegema; joonis; vorm; varjus; kui puu kuju; pea kuju; elegantne kuju.

• Kuju (nimisõna)

  See, millel on kuju või kujund; figuur; välimus; olend.

• Kuju (nimisõna)

  Mudel; muster; vorm.

• Kuju (nimisõna)

  Teostuse vorm nagu sõnades; vorm, mõtte või kontseptsiooni järgi; konkreetne teostus või näide, mis on mõne kvaliteediga.

• Kuju (nimisõna)

  Kleit maskeerimiseks; varjus.

• Kuju (nimisõna)

  Valtsitud või vasardatud tükk varda, tala, nurgaraudina jne, mille ristlõige erineb kaubalaest.

• Vorm (nimisõna)

  Millegi kuju ja struktuur, eristatuna materjalist, millest see koosneb; aine konkreetne paigutus või paigutus, andes sellele individuaalsuse või eristusvõime; konfiguratsioon; joonis; välimine välimus.

• Vorm (nimisõna)

  Põhiseadus; ehitusviis, korraldus jms; süsteem; kui vabariiklik valitsusvorm.

• Vorm (nimisõna)

  Väljakujunenud väljendusviis või praktika; fikseeritud toimimisviis; tavapärane või väljakuulutatud skeem; valem; kui palvevorm.

• Vorm (nimisõna)

  Saade ilma sisuta; tühi, välimus; asjatu, triviaalne või tavapärane tseremoonia; konventsionaalsus; formaalsus; kui pelgalt vormi küsimus.

• Vorm (nimisõna)

  Korralik korraldus; vormilisus; ka südamlikkus; elegants; ilu.

• Vorm (nimisõna)

  Kuju; pilt; fantoom.

• Vorm (nimisõna)

  Kuju antakse või määratakse; hallitus; muster; mudel.

• Vorm (nimisõna)

  Pikk iste; pink; seega kooli õpilaste auaste; klass; ka klass või auaste ühiskonnas.

• Vorm (nimisõna)

  Jänese iste või voodi.

• Vorm (nimisõna)

  Tüüp või muu materjal, mille põhjal jäljend tehakse, paigutatakse ja kinnitatakse tagaajamises.

• Vorm (nimisõna)

  Materiaalse objekti piirjoon. Maalil (üldisemalt) inimkeha.

• Vorm (nimisõna)

  Sõna või kõneosa konkreetne kuju või struktuur; kui osalusvormid; sõnalised vormid.

• Vorm (nimisõna)

  Üldise kristallograafilise sümboli alla kuuluvad lennukikombinatsioonid. See ei ole tingimata kinnine tahke aine.

• Vorm (nimisõna)

  See omaduste koondamine või dispositsioon, mis loob kontseptsiooni, või see sisemine konstitutsioon, mis muudab olemasoleva asja selliseks, nagu see on; - mida nimetatakse oluliseks või oluliseks vormiks ja mis on mateeriast eristamatu; seega aktiivne või kujundav olemus; olemise või tegevuse seadus; subjektiivselt vaadatuna idee; objektiivselt seadus.

• Vorm (nimisõna)

  Tegutsemisviis või avaldumine meeltele või intellektile; vesi eeldab jää või lume kuju. Kaasaegses kasutuses on kontseptsiooni elemendid, mis on sisustatud mõistuse enda tegevusega, vastandatuna selle esemele või seisundile, mida nimetatakse asjaks; subjektiivselt - mõistuse või veendumuse viis, mis on ette nähtud sõltuvaks mõistuse põhiseadusest; objektiivselt, iga teadaoleva või mõeldava objekti universaalsed ja vajalikud saateid või elemente.

• Vorm (nimisõna)

  Organismi kui teiste tüübi iseärasused; samuti looma või taime osade struktuur.

• Vorm

  Anda vorm või kuju; raamima; ehitama; tegema; moodi.

• Vorm

  Et anda konkreetsele kujule; kujundada, vormida või moodustada teatud olekuks või seisundiks; korraldada; kohandada; modelleerida ka juhendamise ja distsipliini järgi; vormida mõjutamise teel jne; treenima.

• Vorm

  Minna tasa tegema; tegutsema selle koosseisus; olema selle olulised või põhielemendid; vastama; teha kuju; - öeldi sellest, millest täielikult või osaliselt moodustatakse või moodustatakse midagi.

• Vorm

  Pakkuda vormi, nagu jänes. Vt vorm, n., 9.

• Vorm

  Tuletada grammatiliste reeglite järgi, nagu näiteks õigete järelliidete ja afikside lisamisega.

• Vorm

  Töödelda (plaate) selliselt, et need sobiksid aku laadimiseks, põhjustades sellest, et üks plaat koosneb enam-vähem käsnjas pliist ja teine ​​pliiperoksiidist. Varem tehti seda laadimisvoolu korduvate aeglaste vaheldumistega, kuid nüüd kaetakse või täidetakse plaadid või võred, üks punase plii pastaga ja teine ​​valgustusega, sisestatakse lahtrisse ja moodustatakse otsese laadimisvoolu abil.

• Vorm (verb)

  Vormi, kindla kuju või paigutuse saamiseks; nagu jalavägi peaks moodustuma veerus.

• Vorm (verb)

  Jooksma vormi, jänesena.

• Kuju (nimisõna)

  kõik ruumilised atribuudid (eriti piiritletud tähenduses);

  "ta suutis vaevalt nende kujundeid suitsu läbi teha"

• Kuju (nimisõna)

  millegi ruumilisest paigutusest, mis eristub selle sisust;

  "geomeetria on kuju matemaatika"

• Kuju (nimisõna)

  inimese keha alternatiivsed nimed;

  "Leonardo uuris inimese keha"

  "tal on tugev füüsis"

  "vaim on nõus, kuid liha on nõrk"

• Kuju (nimisõna)

  muidu ähmase kontseptsiooni konkreetne kujutis;

  "ring oli tema elukäsituse kehastus"

• Kuju (nimisõna)

  millegi või kellegi visuaalne välimus;

  "tema omaduste delikaatne valimine"

• Kuju (nimisõna)

  (hea) tervislik seisund (eriti fraasides "korras või" kujuga "või" seisundist väljas või "vormist väljas)

• Kuju (nimisõna)

  kõrgeim peakorter, mis nõustab NATO-d sõjalistes küsimustes ja kontrollib kõiki liitlasvägede Euroopa väejuhatuse aspekte

• Kuju (nimisõna)

  tajutav struktuur;

  "kompositsioon tekitab probleeme muusikalise vormi õpilastele"

  "visuaalne muster peab hõlmama mitte ainult objekte, vaid nendevahelisi tühikuid"

• Kuju (tegusõna)

  kuju või mõju; andma suuna;

  "kogemus määrab sageli võime"

  "kujundama avalikku arvamust"

• Kuju (tegusõna)

  teha midagi, tavaliselt konkreetse funktsiooni jaoks;

  "Ta vormistas riisipallid hoolikalt"

  "Vormi tainast silindrid"

  "kuju kujundama"

  "Töötage metall mõõgaks"

• Kuju (tegusõna)

  anda kuju või kuju;

  "vormi tainas"

• Vorm (nimisõna)

  sõna fonoloogiline või ortograafiline heli või välimus, mida saab kasutada millegi kirjeldamiseks või tuvastamiseks;

  "sõna käändevormid võivad olla tähistatud tüvega ja manustatavate lisamärkide loeteluga"

• Vorm (nimisõna)

  asjade kategooria, mida eristab mõni ühine omadus või kvaliteet;

  "skulptuur on kunsti vorm"

  "milliseid magustoite seal on?"

• Vorm (nimisõna)

  tajutav struktuur;

  "kompositsioon tekitab probleeme muusikalise vormi õpilastele"

  "visuaalne muster peab hõlmama mitte ainult objekte, vaid nendevahelisi tühikuid"

• Vorm (nimisõna)

  kõik ruumilised atribuudid (eriti piiritletud tähenduses);

  "ta suutis vaevalt nende kujundeid suitsu läbi teha"

• Vorm (nimisõna)

  inimese keha alternatiivsed nimed;

  "Leonardo uuris inimese keha"

  "tal on tugev füüsis"

  "vaim on nõus, kuid liha on nõrk"

• Vorm (nimisõna)

  millegi ruumilisest paigutusest, mis eristub selle sisust;

  "geomeetria on kuju matemaatika"

• Vorm (nimisõna)

  millegi või kellegi visuaalne välimus;

  "tema omaduste delikaatne valimine"

• Vorm (nimisõna)

  (füüsikaline keemia) selge aine olek süsteemis; aine, mis on keemilise koostise ja füüsikalise oleku poolest identne ja faasipiiriga eraldatud muudest materjalidest;

  "reaktsioon toimub süsteemi vedelas faasis"

• Vorm (nimisõna)

  redigeeritud dokument tühikutega, kuhu kirjutada;

  "ta täitis oma maksuvormi"

• Vorm (nimisõna)

  (bioloogia) liigi organismirühm, mis erineb sarnastest rühmadest triviaalselt;

  "uus mikroorganismide tüvi"

• Vorm (nimisõna)

  elementide paigutus kompositsioonis või diskursuses;

  "essee oli dialoogi vormis"

  "ta visandab maatüki esmalt visandatud kujul"

• Vorm (nimisõna)

  konkreetne režiim, milles midagi avaldub;

  "tema pahameel väljendus äärmiselt vaenulikult"

• Vorm (nimisõna)

  õpilaste ring, keda õpetatakse koos;

  "varahommikused tunnid on alati unised"

• Vorm (nimisõna)

  võime hästi esineda;

  "ta oli oma vormi tipus"

  "meeskond oli eile õhtul vormist väljas"

• Vorm (nimisõna)

  elusuuruses mannekeen, mida kasutatakse riiete kuvamiseks

• Vorm (nimisõna)

  vorm betooni paigaldamiseks;

  "nad ehitasid vundamendi valamiseks keerulisi vorme"

• Vorm (verb)

  koostada või esindada:

  "See sein moodustab lavakujunduse tausta"

  "Filiaalid tegid katuse"

  "See on hea sissejuhatus"

• Vorm (verb)

  luua (üksusena);

  "sotsiaalsed rühmad moodustuvad kõikjal"

  "Nad asutasid ettevõtte"

• Vorm (verb)

  areneda eristatavaks tervikuks;

  "meie plaanid hakkasid kuju võtma"

• Vorm (verb)

  anda kuju või kuju;

  "vormi tainas"

• Vorm (verb)

  teha midagi, tavaliselt konkreetse funktsiooni jaoks;

  "Ta vormistas riisipallid hoolikalt"

  "Vormi tainast silindrid"

  "kuju kujundama"

  "Töötage metall mõõgaks"

• Vorm (verb)

  luua või avaldada muljet kindlalt meeles;

  "Me rakendame oma ideid oma lastele"

• Vorm (verb)

  anda kuju;

  "vormi savi peaks"