Sisu

• Meel

  
  

  Mõistus on organismide füsioloogiline võimekus, mis annab andmeid tajumise kohta. Meeled ja nende toimimine, klassifitseerimine ja teooria on kattuvad teemad, mida uurivad erinevad valdkonnad, eriti neuroteadus, kognitiivne psühholoogia (või kognitiivne teadus) ja tajufilosoofia. Närvisüsteemil on spetsiifiline sensoorne närvisüsteem ja tajuorgan ehk sensor, mis on pühendatud igale aistingule. Inimestel on palju andureid. Nägemine (nägemine), kuulmine (kuulmine), maitse (maitsmine), lõhn (haistmine) ja puudutus (somatosensation) on viis traditsiooniliselt tunnustatud meeli. Samuti on olemas võime avastada muid stiimuleid peale nende, mida need kõige laiemalt tunnustatud aistingud reguleerivad, ja nende sensoorsete mooduste hulka kuuluvad temperatuur (termoelektsioon), kinesteetiline meel (proprioceptsioon), valu (notsitseptsioon), tasakaal (tasakaaluolekus), vibratsioon (mehaaniline vastuvõtt) ja mitmesugused sisemised stiimulid (nt erinevad keemiaretseptorid veres soola ja süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tuvastamiseks või näljatunne ja janu). See, mis moodustab mõistuse, on siiski mõne arutelu küsimus, mis tekitab raskusi selle määratlemisel, mis on selgelt eristatav tähendus ja kus asuvad piirid reageerimisele seotud stiimulitele. Ka teistel loomadel on retseptoreid ümbritseva maailma tajumiseks, võimekuse tase varieerub liigiti suuresti. Inimestel on paljude teiste imetajate suhtes suhteliselt nõrk haistmismeel ja tugevam nägemismeel, samas kui mõnel loomal võib puududa üks või mitu traditsioonilisest viiest meeli. Mõned loomad võivad ka sensoorseid stiimuleid tarbida ja neid väga erinevalt tõlgendada. Mõned loomaliigid suudavad maailma tunnetada viisil, mida inimesed ei suuda, mõnede liikide puhul on elektri- ja magnetväljad tajutavad ning veesurvet ja voolusid tuvastada.

  
  

• Kuna (määrsõna)

  Kindlaksmääratud ajast minevikus.

  "Ma kohtusin temaga eelmisel aastal, kuid pole teda pärast seda näinud."

• Alates (eessõna)

  Alates: viidates perioodile, mis lõpeb olevikus, ja määratledes selle ajahetkega, millal see algas, või perioodile, mil selle alguspunkt toimus.

• Alates (eessõna)

  Selle aja jooksul pidevalt.

  "Ma olen teda tundnud eelmisest aastast."

• Mõistus (nimisõna)

  Mis tahes viis, kuidas elusolendid tajuvad füüsilist maailma: inimeste jaoks nägemine, lõhn, kuulmine, puudutamine, maitse.

• Mõistus (nimisõna)

  Taju intellekti kaudu; hirm; teadlikkus.

  "turvatunne"

• Mõistus (nimisõna)

  Mõistlik praktiline või moraalne hinnang.

  "Mõistlik on mitte panna metallesemeid mikrolaineahju."

  
  

• Mõistus (nimisõna)

  Millegi mõte, põhjus või väärtus.

  "Teil pole mõtet."

  "sõnade või fraaside tegelik tähendus"

• Mõistus (nimisõna)

  Loomulik hinnang või võime.

  "Huvitav muusikaline tunne"

• Mõistus (nimisõna)

  Referentsi esitamise viis.

• Mõistus (nimisõna)

  Sõna üks tavaline kasutamine; üks sõna sisestustest sõnastikus.

• Mõistus (nimisõna)

  Üks kahest vastassuunast, milles vektor (eriti liikumissuund) võib osutada. Vaadake ka polaarsust.

• Mõistus (nimisõna)

  Üks kahest vastassuunas pöörlemissuunast, vastupäeva ja vastupäeva.

• Mõistus (nimisõna)

  viidates nukleiinhappe ahelale, mis konkreetselt täpsustab produkti.

• Mõistus (tegusõna)

  Bioloogiliste meelte kasutamiseks: kas nuusutada, vaadata, maitsta, kuulda või tunda.

• Mõistus (tegusõna)

  Instinktiivselt teadlik olema.

  "Ta tundis kohe oma põlgust."

• Mõistus (tegusõna)

  Et aru saada.

• Mõistus (nimisõna)

  teaduskond, mille abil keha tajub välist stiimulit; üks nägemis-, haistmis-, kuulmis-, maitsmis- ja puudutamisvõimalustest

  "karul on terav lõhnataju, mis võimaldab tal hämaras jahti pidada"

• Mõistus (nimisõna)

  tunne, et midagi on nii

  "tal oli tunne olla poliitiline autsaider"

  "saate parandada oma üldist tervist ja heaolutunnet"

• Mõistus (nimisõna)

  innukas intuitiivne teadlikkus või tundlikkus millegi olemasolu või olulisuse suhtes

  "tal oli hästi koomiline ajastus"

• Mõistus (nimisõna)

  mõistlik ja realistlik suhtumine olukordadesse ja probleemidesse

  "ta teenis lugupidamist heas mõttes, mida ta kohtumistel üles näitas"

• Mõistus (nimisõna)

  mõistlik või arusaadav põhjendus

  "Ma ei näe mõtet jätta kogu töö teile."

• Mõistus (nimisõna)

  viis, kuidas väljendit või olukorda saab tõlgendada; tähendus

  "pole selge, mis sõna sõna" tegelased "selle lõigu all on mõeldud"

• Mõistus (nimisõna)

  omadus (nt liikumissuund), mis eristab objektide paari, suurusi, efekte jne, mis erinevad ainult selle poolest, et kumbki on teise vastas

  "nöör ei muutu sirgeks, vaid moodustab vastupidises mõttes spiraali pikkuse"

• Mõistus (nimisõna)

  mis on seotud nukleotiidide kodeeriva järjestusega, mis on komplementaarne antisenss-järjestusega.

• Mõistus (tegusõna)

  tajuda meele või meeltega

  "esimese külmaga võiksid nad tunda muutust päevades"

• Mõistus (tegusõna)

  olema (millestki) teadlik, ilma et oskaks täpselt määratleda, kuidas keegi teab

  "ta tundis, et talle ei meeldinud"

  "ta tundis oma isa viha kasvavat"

• Mõistus (tegusõna)

  (masina vms seadme) tuvastada

  "optiline kiud tajub juhis voolavat voolu"

• Kuna (määrsõna)

  Alates kindlast minevikust kuni praeguseni; nagu ta läks kuu aega tagasi ja ma pole teda sellest ajast peale näinud.

• Kuna (määrsõna)

  Möödunud ajal, loendades tagasi praegusest; enne seda või nüüd; tagasi.

• Kuna (määrsõna)

  Millal või siis.

• Alates (eessõna)

  Ajast; sellele järgneval ajal; hiljem; pärast; - tavaliselt objekti mineviku sündmuse või ajaga.

• Alates (koos)

  Seda nähes; sest; arvestades; - millele järgneb varem.

• Mõistus (nimisõna)

  Loomade kehaoskus, mis on ette nähtud keha teatud organitele (sensoorsetele või sensoorsetele organitele) avaldatud jäljendite abil keha keha väliste objektide tajumiseks või keha seisundi muutuste tajumiseks; kui nägemis-, haistmis-, kuulmis-, maitse- ja puudutusmeeli. Vaadake lihasetemperatuuri all lihastetaju ja temperatuuri mõtet temperatuuri all.

• Mõistus (nimisõna)

  Taju keha sensoorsete organite poolt; sensatsioon; tundlikkus; tunne.

• Mõistus (nimisõna)

  Taju intellekti kaudu; hirm; tunnustamine; mõistmine; mõistmine; tunnustust.

• Mõistus (nimisõna)

  Heli tajumine ja põhjendamine; õige otsus; hea vaimne võimekus; mõistmine; ka see, mis on mõistlik, tõene või mõistlik; ratsionaalne tähendus.

• Mõistus (nimisõna)

  See, mida tuntakse või hoitakse kui sentimenti, vaadet või arvamust; kohtuotsus; mõiste; arvamus.

• Mõistus (nimisõna)

  Tähendus; import; tähistamine; kui sõnade või fraaside tegelik tähendus; märkuse mõte.

• Mõistus (nimisõna)

  Moraalne taju või väärtustamine.

• Mõistus (nimisõna)

  Üks kahest vastassuunast, milles joont, pinda või ruumala võib kirjeldada punkti, joone või pinna liikumisega.

• Meel

  Tajuda meelte abil; ära tunda.

• Mõistus (nimisõna)

  üldine teadlik teadlikkus;

  "turvatunne"

  "õnnetunne"

  "ohutunne"

  "enesetunne"

• Mõistus (nimisõna)

  sõna või väljendi tähendus; sõna, väljendi või olukorra tõlgendamise viis;

  "sõnastik andis sõnale mitu meelt"

  "heas mõttes on heategevus tõesti kohustus"

  "tähistaja on seotud tähistatuga"

• Mõistus (nimisõna)

  teaduskond, mille kaudu välismaailma arutatakse;

  "pimedas pidi ta sõltuma puudutusest ning oma haistmis- ja kuulmismeeltest"

• Mõistus (nimisõna)

  mõistlik praktiline hinnang;

  "Ma ei näe mõtet seda praegu teha"

  "tal pole mõtet, et Jumal andis vähe rohelisi õunu"

  "Õnneks oli tal hea mõte ära joosta"

• Mõistus (nimisõna)

  loomulik hinnang või võime;

  "innukas muusikaline tunne"

  "hea ajataju"

• Mõistus (tegusõna)

  tajutav füüsilise aistinguna, nt nahalt või lihastelt tulenevalt;

  "Ta tundis tuult"

  "Ta tundis, et objekt harjab tema käsi"

  "Ta tundis, kuidas tema liha indekseerib"

  "Ta tundis autost välja tulles kuumust"

• Mõistus (tegusõna)

  tuvastab mõne asjaolu või üksuse automaatselt;

  "See robot tunneb inimeste viibimist ruumis"

  "osakeste detektorid tunnetavad ionisatsiooni"

• Mõistus (tegusõna)

  saada teadlikuks mitte meelte kaudu, vaid vaistlikult;

  "Ma tajun tema vaenulikkust"

• Mõistus (tegusõna)

  aru saama;

  "Tajusin ta kirja tõelist tähendust"