Sisu

• Lõhn (nimisõna)

  
  

  Meeldiv või ebameeldiv sensatsioon, mis tuvastatakse õhu (või vett hingavate loomade puhul vee) sissehingamisel, kandes aine õhus leiduvaid molekule.

  "Ma armastan värske leiva lõhna."

• Lõhn (nimisõna)

  Aisting, mis tuvastab lõhnad.

• Lõhn (tegusõna)

  Lõhna või lõhnade tunnetamiseks.

  "Ma võin värsket leiba nuusutada."

  "Lõhnake piim ja öelge, kas see on ära läinud."

• Lõhn (tegusõna)

  Et tunda konkreetset lõhna, olgu see hea või halb; kui kirjeldav, millele järgneb "meeldib" või "of".

  "Roosid lõhnavad kenasti."

  "Tema jalad lõhnavad juustu järele."

  "Joodik haises nagu õlletehas."

• Lõhn (tegusõna)

  Halva lõhna järele; haisema.

  
  

  "Umb, see kraam lõhnab."

• Lõhn (tegusõna)

  Teatud tinktuuri või mis tahes kvaliteediga lõhna saamiseks; maitsma.

  "Aruanne lõhnab kohupiima järele."

• Lõhn (tegusõna)

  Kasutama nutikust.

• Lõhn (tegusõna)

  Avastada või tajuda; sageli väljas.

• Lõhn (tegusõna)

  Mida tähele panna.

• Lõhn (nimisõna)

  Iseloomulik lõhn või lõhn.

  "lillede lõhn"

  "skunk lõhn"

• Lõhn (nimisõna)

  Looma jäetud lõhn, mida võib kasutada jälgimiseks.

  "Koerad kaotasid lõhna."

• Lõhn (nimisõna)

  Lõhnataju.

  "Ma usun, et verekoeral on kõigist koertest parim lõhn."

• Lõhn (nimisõna)

  Parfüüm.

  
  

• Lõhn (nimisõna)

  Kõik jäljed või jäljed, mida saab jälgida millegi või kellegi leidmiseks, näiteks paberostupaber.

• Lõhn (nimisõna)

  Mõistus, taju.

• Lõhn (tegusõna)

  lõhna tuvastamiseks

  "Koerad lõhnasid rebast metsas."

• Lõhn (tegusõna)

  lõhna andma

  "Enne mediteerimise alustamist lõhnage õhku põleva salvei abil."

• Lõhn (tegusõna)

  Et oleks lõhna.

• Lõhn (tegusõna)

  Loomade jahtimine haistmismeele abil.

• Lõhn (nimisõna)

  iseloomulik lõhn, eriti selline, mis on meeldiv

  "värskelt lõigatud heina lõhn"

• Lõhn (nimisõna)

  nahale kantav meeldiv lõhn; parfüüm

  "ta pihustas oma kehale lõhna"

• Lõhn (nimisõna)

  looma iseloomuliku lõhnaga tähistatud rada, mis on hagijastele või teistele loomadele tajutav

  "hagijas järgis lõhna"

• Lõhn (nimisõna)

  jälgi tõenditest või muudest märkidest, mis abistavad kedagi läbiotsimisel või uurimisel

  "Sain sõna, et teised ajakirjanikud olid lõhna korjanud"

• Lõhn (nimisõna)

  teaduskond või haistmismeel

  "koer, kellel on nii lõhna kui ka nägemise abi"

• Lõhn (tegusõna)

  annavad meeldiva lõhna

  "klaas teed lõhnaga kohaliku ürdiga"

• Lõhn (tegusõna)

  haistmismeelt eristada

  "hai võib lõhnata verd kaugelt kui poole kilomeetri kauguselt"

• Lõhn (tegusõna)

  tunnetada selle olemasolu, olemasolu või peatsust

  "Premieri lõhnav võit eile õhtul"

• Lõhn (tegusõna)

  nuusutada (õhku) lõhna järele

  "härg arenenud, lõhnades igal sammul imelihtne"

• Lõhn

  Haistmisnärvide või haistmisorganite kaudu tajumine; ninaelundite kaudu tunne, mida erutavad ninaorganid, kui neid mõjutavad sobivad materjalid või omadused; lõhna saamiseks; as, lõhna roosi järele; lõhnaõli lõhna järele.

• Lõhn

  Lõhnataju tuvastamiseks või tajumiseks; välja lõhnama; - sageli väljas.

• Lõhn

  Mida tähele panna.

• Lõhn (tegusõna)

  Haistmisnärvide mõjutamiseks; lõhn või lõhn; - millele sageli järgneb; kui suitsu või muskuse lõhna.

• Lõhn (tegusõna)

  Teatud tinktuuri või mis tahes kvaliteediga lõhna saamiseks; maitsma; kuna aruanne lõhnab kohupiima järele.

• Lõhn (tegusõna)

  Lõhnataju kasutamiseks.

• Lõhn (tegusõna)

  Kasutama nutikust.

• Lõhn (nimisõna)

  Aisting või võime, mille abil kehade teatud omadusi tajutakse haistmisnärvide kaudu. Vaadake mõistust.

• Lõhn (nimisõna)

  Haistmisorganeid mõjutavate mis tahes asjade või ainete kvaliteet või nendest eraldumine; lõhn; lõhn; aroom; parfüümid; nagu piparmündi lõhn.

• Lõhn

  Tajuda haistmisorganite poolt; lõhnama; nagu lõhnamäng, nagu hagijaski teeb.

• Lõhn

  Immutada või lõhnaga täita; parfüümima.

• Lõhn (tegusõna)

  Et oleks lõhna.

• Lõhn (tegusõna)

  Loomade jahtimine haistmismeele abil.

• Lõhn (nimisõna)

  See, mis kehast väljutades mõjutab loomade haistmisorganeid; lõhn; lõhn; nagu apelsini või roosi lõhn; muskuse lõhn.

• Lõhn (nimisõna)

  Täpsemalt, lõhn, mille loom jätab maapinnalt selle ületamisel; kuna koerad leiavad lõhna või kaotavad selle; järelikult jälitamise käik; avastusjälg.

• Lõhn (nimisõna)

  Haistmise jõud; haistmismeel; kui kena lõhnaga hagijas; lõhna kõrvale suunama.

• Lõhn (nimisõna)

  tunne, mis tekib siis, kui nina haistmisretseptoreid stimuleerivad konkreetsed gaasilisel kujul olevad kemikaalid;

  "ta armastas rooside lõhna"

• Lõhn (nimisõna)

  igasugune haistmissüsteemi abil tuvastatud omadus

• Lõhn (nimisõna)

  koha või olukorra üldine atmosfäär ja selle mõju inimestele;

  "linna tunne erutas teda"

  "vaimulik parandas kohtumise tooni"

  "sellel oli riigireetmise lõhn"

• Lõhn (nimisõna)

  haistmisvõime

• Lõhn (nimisõna)

  millegi lõhna tajumise akt

• Lõhn (tegusõna)

  sisse hingama lõhna; tajuda haistmismeele järgi

• Lõhn (tegusõna)

  eraldavad lõhna;

  "Supp lõhnab hästi"

• Lõhn (tegusõna)

  halvasti lõhnama;

  "Ta peseb harva ja haiseb"

• Lõhn (nimisõna)

  iseloomulik lõhn, mis on meeldiv

• Lõhn (nimisõna)

  möödudes järele jäänud lõhn, mille abil on võimalik inimest või looma jälgida

• Lõhn (nimisõna)

  igasugune haistmissüsteemi abil tuvastatud omadus

• Lõhn (tegusõna)

  põhjustada haistmist või haisevust

• Lõhn (tegusõna)

  püüda lõhna; tuult saama;

  "Koer pani narkootikume välja"

• Lõhn (tegusõna)

  kandke parfüümi;

  "Ta parfüümib ennast iga päev"