Sisu

• Naer

  
  

  Naer on inimestel esinev füüsiline reaktsioon, mis koosneb tavaliselt diafragma ja muude hingamissüsteemi osade rütmilistest, sageli kuuldavatest kokkutõmbetest. See on vastus teatud välistele või sisemistele stiimulitele. Naer võib tekkida kõditamisest või humoorikatest lugudest või mõtetest. Kõige sagedamini peetakse seda paljude positiivsete emotsionaalsete seisundite visuaalseks väljenduseks, näiteks rõõm, õnn, õnn, kergendus jne. Mõnel juhul võivad selle põhjuseks olla vastupidised emotsionaalsed seisundid, näiteks piinlikkus, vabandus või segadus nagu närviline naer või viisakas naer. Vanus, sugu, haridus, keel ja kultuur on kõik tegurid selle kohta, kas inimene kogeb antud olukorras naeru. Mõnede teiste primaatide liikide (ahvid, šimpansid, gorillad, bonobos ja orangutangid) puhul reageeritakse füüsilisele kontaktile naerutaolisi häälitsusi, nagu maadlus, jälitamine või kõdistamine. Naer on osa inimese ajust reguleeritud käitumisest, aidates inimestel selgitada oma sotsiaalse suhtluse kavatsusi ja pakkudes vestlustele emotsionaalset kontakti. Naeru kasutatakse rühmas olemise signaalina - see annab märku aktsepteerimisest ja positiivsest suhtlemisest teistega. Naeru peetakse mõnikord nakkavaks ja ühe inimese naer võib ise teistest naeru esile kutsuda kui positiivset tagasisidet. Huumori ja naeru ning selle psühholoogilise ja füsioloogilise mõju inimkehale uurimist nimetatakse gelotoloogiaks.

  
  

• Snerk (vahelesegamine)

  Lõbustuse väljendamine; norskaja või naerusuu.

• Snerk (tegusõna)

  Lõbutsemise väljendamiseks naeruga nuuksuda või nuusutada.

• Naer (nimisõna)

  Naeruhääl, mis on õhust välja saadetud; mis tahes sarnane heli.

  "Nende valju naer reetis nende kohaloleku."

• Naer (nimisõna)

  Naerunäo, eriti huulte ja kogu keha lihased (tavaliselt tahtmatud), millel on silmade omapärane väljendus, mis osutab meeleolukusele, rahulolule või armetusele ning kus tavaliselt käiakse kuuldavale ja katkestatud väljasaatmine. õhk kopsudest.

• Naer (nimisõna)

  Meeleolu põhjus.

• Naer (nimisõna)

  naermise tegevus või heli

  "ta möirgas naerdes"

• Naer (nimisõna)

  Näo, eriti huulte lihaste (tavaliselt tahtmatu) liikumine, millel on silmade omapärane väljendusviis, mis viitab meeleolule, rahulolule või paistetusele ning kus tavaliselt toimub kopsu õhku kuuluv ja katkestatud väljaheide. Vt Naer, v.

  
  

• Naer (nimisõna)

  naermise hääl

• Naer (nimisõna)

  naermise aktiivsus; rõõmu või põlguse ime avaldumine;

  "ta nautis rahvahulga naeru"