Sisu

• Peamine erinevus
• Võrdlusdiagramm
• Mis on sunniit?
• Mis on Shia?
• Sunniidid vs.

Peamine erinevus

Sunniidid ja šiiidid on kaks maailma suurimat jaotust^nd suurim religioon islam. Islam on maailma kaks^nd suurim religioon, kus 24% maailma rahvastikust on moslemid. Moslemid jagunevad omakorda kahte suuremasse sekti või rajooni. Sunniidid ja šiiidid. Ahal-e-Sunna või üldisemalt tuntud kui sunniit on islami suurim sekt, kus üle 85–90% moslemitest on sunniidid. Shia on 2^nd suurim islami jagunemine 15–10% moslemite koguarvust. Pärast prohvet Muhamedi surma jaotati moslemid poliitiliste erinevuste järgi kahte rühma. Sunni prohveti sõnul ei määranud Muhammad talle ühtegi järeltulijat; moslemikogukond valib ühehäälselt Abu Bakri prohvet Muhamedi järel esimeseks islami kaliifiks. Abu Bakr kuulus prohvet Muhamedi lähimate kaaslaste hulka ja oli ka prohvet Muhamedi seaduseisa. Teiselt poolt soovis prohvet Muhammad Shia moslemite sõnul oma järeltulijaks Ali Ibn Abi Talibit ja nad peavad Ali Ibn Abi Talib esimeseks kaliifiks ja imaamiks.

Võrdlusdiagramm

	Sunniidid	Shia
Uskuge	Sunniidid usuvad, et prohvet Muhammad ei nimetanud ühtegi järeltulijat ja kogukond valis esimese kalifaadiks Abu Bakri.	Shia usub, et prohvet Muhammad soovis, et tema järglaseks saaks tema väimees Ali Ibn Abi Talib ja nõbu.
Rahvastik	1,2 miljardit	200 miljonit
Prohveti järeltulija	Abu Bakr (seaduseisa ja prohvet Muhamedi kaaslane).	Ali Ibn Abi Talib (seaduseulane ja prohvet Muhamedi nõbu).
Enamus leitud	Iraak, Iraan, Jeemen, Liibanon, Aserbaidžaan, Bahrein jne.	Meka, Medina, AÜE ja kõikides moslemiriikides maailmas.
Lein ja isetekkimine	Sunniidid ise ei lehvita ega leina, nad peavad seda patuks.	Shia-moslemid leinavad ja lehvitavad ennast Ashuras ja ka muudel päevadel.

Mis on sunniit?

Sunniidid või Aahal e Sunna kas moslemid arvasid, et prohvet Muhammad ei määranud talle järglasi; moslemikogukond valis ühiselt Abu Bakri islami esimeseks kaliifiks. Sunni moslemid on katoliiklaste järel suurim usunimi. 85–90% moslemitest kogu maailmas on sunniidi moslemid. Neil on poliitiline vastuolu Shia moslemiga, kes pidas Ali Ibn Abi Talibit esimeseks kalifiks ja imaamiks. Sunniidi moslemid usuvad, et prohvet Muhammad ei määranud tol ajal oma järeltulijat ega moslemikogukonda ühehäälselt Abu Bakrit islami esimeseks ametlikuks kaliifiks. Abu Bakr kuulus prohvet Mohammadi lähimate kaaslaste hulka ning ta oli ka prohvet Muhamedi seaduse seaduste isa. Pärast otsuse vastuvõtmist Shiase ja Sunni poliitilised erinevused suurenesid. Sunnise sõnul on õiguspäraseid kalippe neli, kuna nad määrati järjekorras. 1^st kaliif Abu Bakr, 2^nd Kaliif Umer Bin Khattab, 3^rd Usman Bin Affan ja neljas Ali Ibn Abi Talib. Sunniidi islamit peetakse õigeusklikuks islamiks, kuna sellel on suur protsent järgijaid. Sunniidid usuvad neljanda kaliifi ja selle ahela edasiste surnute hulka, nagu ajaloos mainitud. Sunniitidel on lisaks erinevad jagunemised ja mõtete kool. Suurte sunniitide mõttekooli kuuluvad Maliki, Shafi, Hanbali ja Hanafi. Sunnid tähistavad pärast Ramazani kuud traditsioonilisi pühadepäevi, näiteks Eid Ul Fitr, kus moslemid peavad paastu. Eid Ul Adha, kus moslemid ohverdavad loomi, s.o lambaid, kitsi, lehmi jne Sunna prohvet Ibrahim. Kell 10^th Muharrami kuu või üldisemalt tuntud kui Ashura sunniitide mälestus Husainist, prohvet Muhamedi pojapojast, kes oli märterdatud oma perega Karbala lahingus ja Moosese jaoks, ning mälestusena tema mere ületamisest.Sunniidid ei leina nagu shia moslemid ega lehvita iseennast nagu shia tavaliselt.

Mis on Shia?

Shia moslemitel ja sunniitidel on sarnased põhilised uskumused ühe Jumala (ALLAH), prohvetite, pühade raamatute, inglite, eelmääramise ja kohtupäeva kohta. Islami mõlema jaotuse peamine erinevus tuleneb poliitilisest erinevusest, mis tekkis pärast prohvet Muhamedi surma. Shia moslemid on 2^nd islami suurim sekt, kus kogu maailmas on moslemite koguarvus üle 10–15%. Shia uskumuste kohaselt soovis prohvet Muhammad oma järeltulijaks oma poega ja nõbu Ali Ibn Abi Talibit ning esimest kalipso. Prohvet Muhamedi vandeadvokaat Abu Bakr valiti esimeseks kaliifiks vaatamata Ali Ibn Abi Talibile, kes juhtis poliitilisi erimeelsusi. Shia moslemid ei pea kolme kaliifi (Abu Bakr, Umar Bin Khattab ja Usman Bin Affan) enne Ali Ibn Abi Talibi ettekujutuseks, et nad jäävad tegelikult kaliifideks ja lõpetasid oma valitsemisaja. Shia peab oma esimeseks kalifiks ja imamaks vaid Ali Ibn Abi Talibit. Sealhulgas Ali Ibn Abi Talib Shia moslemid usuvad 12 imaami, kelleks on Ali Ibn Abi Talib, Hassan Ibn Ali, Hussain Ibn Ali, Zain Ul Abideen Ibn Hussain, Muhammad AlBaqir, Jaafar AlSadiq, Musa ALkazim, Ali ALraza, Muhammad AliTaq. Hasan Alaska ja alles eesootav, see on Al-Mehdi. Shia moslemid leinavad ja ise kiruvad end Hussain Ibn Ali ja tema pere märtrisurma meenutamisel 10. septembril Karbala lahingus^th Muharramist. Peale Ashura lehvitamise on lein ja isepäine nende regulaarses tegevuses mošeedes ja Imambarghas.

Sunniidid vs.

• Sunniidi moslemid on enamus moslemite jagunemist, kus kõigi moslemite hulgas on 85–90% rahvastikust.
• Shia moslem on 2^nd peamine moslemijaotus, kus rahvaarv on 15–10%.
• Sunniidid pidasid esimese kalifaadiks Abu Bakrit.
• Shia pidas Ali Ibn Abi Talibit esimeseks kaliifiks ja imaamiks.
• Shia leinab ja ise lehvitab.
• Sunniidid ei leina ega ise leemenda ega pea seda patuks.