Sisu
Tihe (omadussõna)
Kindel koos; kompaktne; mitte lahti ega lahti.
"tihe riie; tihe sõlm"
Tihe (omadussõna)
Taunitu või kindel
"olukorra täielik kontroll"
Tihe (omadussõna)
Suure pinge all.
"Tõmmake köis kindlasti pingule."
Tihe (omadussõna)
Napp, raske tulla.
"Ma kasvasin vaestes linnaosades; raha oli väga vähe, aga saime hakkama."
Tihe (omadussõna)
Lähedalt sõbralik.
"Oleme aastatega tihedamaks muutunud."
Tihe (omadussõna)
Kitsas, selline, et kellelgi või kellelgi on raske sellest läbi pääseda.
"Vahekäik oli nii tihe, et me pääsesime vaevu sellest läbi."
"Nad lendasid tihedas formatsioonis."
Tihe (omadussõna)
Vale või kokkuhoidlik.
"Ta on oma rahaga natuke tihe."
Tihe (omadussõna)
Kehale liiga lähedale või liiga lähedale.
"tihe karv;"
"Mu sokid on liiga tihedad."
Tihe (omadussõna)
Muide, terav, nii et selle tegemise aeg on kitsas ja selle järgimine keeruline.
"Mäekuru muutis ohtlikuks paljud kitsad nurgad."
Tihe (omadussõna)
Teostuses hästi harjutatud ja täpne.
"Nende marssimisbänd on äärmiselt tihe."
Tihe (omadussõna)
Aukude puudumine; raske tungida; veekindel.
Tihe (omadussõna)
Joobes; purjus või käitub nagu purjus.
"Läksime jooma ja saime tihedalt hakkama."
Tihe (omadussõna)
Erakordselt suur või eriline.
"See on üks tihe jalgratas!"
Tihe (omadussõna)
Keskmine; ebaõiglane; ebamaine.
Tihe (omadussõna)
Pole kaltsukas; terve; kena; korrastatud.
Tihe (omadussõna)
Käepärane; adroit; vilgas.
Tihe (omadussõna)
Mängijast, kes mängib väga vähe käsi. et
Tihe (omadussõna)
Strateegia kasutamine, mis hõlmab väga väheste käte mängimist. et
Tihe (määrsõna)
Kindel, et mitte kergelt lahti tulla.
"Veenduge, et kaas oleks tihedalt suletud."
Tihe (määrsõna)
Hästi.
"Head ööd, magage tihedalt."
Tihe (tegusõna)
Karmistamiseks.
Kõva (omadussõna)
Raske vara omamine; raskuste esitamine.
Kõva (omadussõna)
Survekindel.
"See leib on nii seisnud ja kõva, et suudan seda vaevu lõigata."
Kõva (omadussõna)
Tugev.
Kõva (omadussõna)
Kõrge lahustumisega keemilised soolad, eriti kaltsiumi soolad.
Kõva (omadussõna)
Raske vara omamine; raskuste esitamine.
Kõva (omadussõna)
Võimaldab olla püsimagnetiks, olles materjal, millel on kõrge magnetiline sunnivus (võrrelge pehmet).
Kõva (omadussõna)
Teha või aru saada, nõuab see palju pingutusi.
"raske probleem"
Kõva (omadussõna)
Nõudmine, et taluda palju pingutusi.
"raske elu"
Kõva (omadussõna)
Raske, karm, ebasõbralik, jõhker.
"kõva meister;"
"kõva süda;"
"kõvad sõnad;"
"kõva tegelane"
"ärge olge ise nii kõvad"
Kõva (omadussõna)
Vaieldamatu.
"kindlad tõendid"
Kõva (omadussõna)
Võrreldes suhteliselt suurema või üheksakümne kraadise nurga all.
"Ristmikul on vasakule minemas kaks teed. Võtke kõvasti vasakule."
Kõva (omadussõna)
Seksuaalselt äratatud.
"Mul oli nii raske vaadata, kuidas kaks ägedat kutti rannas üksteist maadlevad."
Kõva (omadussõna)
Lihaste pingutamine intensiivse regulaarse treeningu tagajärjel.
Kõva (omadussõna)
Raske vara omamine; naudingu tõkestamine.
Kõva (omadussõna)
Raske vastu seista ega kontrollida; võimas.
"" Kellas "on kõva c ja" keskel "pehme c."
"Kõva k, t, s, ch, eristudes pehmest, g, d, z, j."
"Vene keeles on m | ru | ж täht alati kõva."
Kõva (omadussõna)
Jäik jooniste joonisel või jaotusel; formaalne; kompositsiooni armu puudumine.
Kõva (omadussõna)
Paberkandjal.
"Me vajame nii digitaalset arhiivi kui ka kõva arhiivi."
Kõva (määrsõna)
Palju jõudu või vaeva.
"Ta lõi litri jääle kõvasti."
"Nad töötasid terve nädala kõvasti."
"Ristmikul kandke kõvasti vasakule."
"Majanduslangus tabas neid eriti rängalt."
"Mõelge oma valikutele kõvasti."
Kõva (määrsõna)
Raskustega.
"Tema kraadi teeniti raskelt."
"Sõiduk liigub raskelt."
Kõva (määrsõna)
Et raskusi tekitada.
Kõva (määrsõna)
Kompaktselt.
"Järv oli lõpuks kõvasti jäätunud."
Kõva (määrsõna)
Lähedal, lähedal.
Kõva (nimisõna)
Kindel või sillutatud rand või kallak, mis on mugav laevade veest väljatõmbamiseks.
Kõva (nimisõna)
crack kokaiini.
Kõva (nimisõna)
Rehv, mille segu on pehmem kui ülemäärane ja keskmisest raskem.
Kõva (omadussõna)
kindel, kindel ja jäik; ei ole kergesti purunenud, painutatud ega augustatud
"kilt katkes kõval põrandal"
"hõõruge lakk maha, kui see on kõva"
Kõva (omadussõna)
(inimese), kellel puuduvad nõrkuse tunnused; karm
"Ainult käputäis on SASiga liitumiseks piisavalt raske"
Kõva (omadussõna)
(aktsiate, kaupade jms hinnad) kõrge ja stabiilne; kindel.
Kõva (omadussõna)
tehtud suure jõu või jõu abil
"kõva lahm"
Kõva (omadussõna)
nõuab palju vastupidavust või vaeva
"õhulaeva lendamine oli päris raske töö"
"ta oli raske uskuda, et ta võiks olla kaasatud"
"tänapäeval on trummaritele raske"
Kõva (omadussõna)
pannes tegevusele palju energiat
"ta oli kogu elu olnud kõva töötaja"
"kõigil on raske olnud"
Kõva (omadussõna)
raske kanda; põhjustades kannatusi
"tal oli raske elu"
"ajad olid sõja lõpus rasked"
Kõva (omadussõna)
raske mõista või lahendada
"see on tõesti raske küsimus"
Kõva (omadussõna)
kaastunde või kiindumuse ilmutamata jätmine; range
"ta võib olla nii raske ülesandejuht"
Kõva (omadussõna)
(aastaaja või ilmaga) raske
"on olnud pikk ja raske talv"
Kõva (omadussõna)
karm või meeltele ebameeldiv
"raske hommikuvalgus"
Kõva (omadussõna)
(veini) maitse suhtes karm või terav, eriti tanniini tõttu.
Kõva (omadussõna)
(teabe) usaldusväärne, eriti kuna põhineb tõesel või põhjendatud viisil
"rasked faktid alaklassi kohta on hullupööra vaevalised"
Kõva (omadussõna)
(uuritava aine) täpsete ja kontrollitavate faktidega
"jõupingutused muuta psühholoogia raskeks teaduseks"
Kõva (omadussõna)
äärmusliku või dogmaatilise fraktsiooni tähistamine erakonnas
"vasak vasak"
Kõva (omadussõna)
(ulme), mis tegeleb tehnoloogia arenguga, mis ei ole vastuolus praegu aktsepteeritud teaduslike seaduste või põhimõtetega
"raske SF romaan"
Kõva (omadussõna)
tugevalt alkohoolne; mis tähistab piiritust, mitte õlut või veini.
Kõva (omadussõna)
(narkootikumist) tugev ja sõltuvust tekitav.
Kõva (omadussõna)
(kiirgus) väga läbitungiv.
Kõva (omadussõna)
(pornograafia) väga rõve ja selgesõnaline.
Kõva (omadussõna)
(veest), mis sisaldab suhteliselt suuri kontsentratsioone lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolades, mis raskendab rasva
"kõva vesi nõuab palju rohkem seepi, šampooni või pesuvahendit kui pehme vesi"
Kõva (omadussõna)
(peenise, kliitori või nibude) püstised.
Kõva (omadussõna)
(mehelt), kellel on püstine peenis.
Kõva (omadussõna)
(kaashääliku) hääldatakse velaarsena (nagu kassi c, g käiku).
Kõva (määrsõna)
suure vaevaga
"nad teevad koolis kõvasti tööd"
Kõva (määrsõna)
suure jõuga; vägivaldselt
"sadas kõvasti"
Kõva (määrsõna)
et olla kindel või kindel
"mört on kõvasti kõvenenud"
Kõva (määrsõna)
võimalikult suures ulatuses
"pane ratas kõvasti paremale"
Kõva (nimisõna)
maanteele viiv tee.
Tihedalt
lk. lk. of Tie.
Tihedalt
Karmistamiseks.
Tihe (omadussõna)
Kindel koos; kompaktne; mitte lahti ega lahti; kui, tihe riie; tihe sõlm.
Tihe (omadussõna)
Sulgege, et mitte lubada vedeliku või muu vedeliku läbimist; mitte lekkiv; kui, tihe laev; tihe vaad; kitsas ruum; - kasutatakse selles mõttes sageli ühendi teiseks liikmeks; as, veekindel; õhukindlalt.
Tihe (omadussõna)
Kehale liiga lähedale või liiga lähedale; nagu tihe kasukas või muu rõivas.
Tihe (omadussõna)
Pole kaltsukas; terve; kena; korrastatud.
Tihe (omadussõna)
Sulge; armuline; kokkuhoid; nagu mees, kes on tihedalt seotud.
Tihe (omadussõna)
Ei ole libe ega lahti; kindlalt venitatud; pingul; - kinnitatud trossi, keti või muu sellise külge, pikendatud või välja venitatud.
Tihe (omadussõna)
Käepärane; adroit; vilgas.
Tihe (omadussõna)
Mõnevõrra joobes; nõme.
Tihe (omadussõna)
Vajutades; pingutatud; ei ole lihtne; kindlalt kinni; kallis; - öeldi raha või rahaturu kohta. Vrd. Lihtne, 7.
Kõva (omadussõna)
Ei ole hõlpsasti läbistatav, tükeldatud ega osadeks eraldatud; mitte surve allumine; kindel; tahke; kompaktne; - rakendatakse materiaalsetele kehadele ja on vastu pehmele; kui, kõva puit; kõva liha; kõva õun.
Kõva (omadussõna)
Raske, vaimselt või kohtus; pole kergesti kinni peetud, otsustatud ega lahendatud; kui raske probleem.
Kõva (omadussõna)
Raske täita; täis takistusi; töömahukas; väsitav; vaevaline; kui raske ülesanne; raskesti ravitav haigus.
Kõva (omadussõna)
Raske vastu seista ega kontrollida; võimas.
Kõva (omadussõna)
Raske kanda või taluda; seda pole kerge panna või sellega nõus olla; järelikult raske; range; rõhuv; piinav; ülekohtune; haarata; kui raske partii; rasked ajad; kõva hind; raske talv; rasked tingimused või tingimused.
Kõva (omadussõna)
Raske meeldida või mõjutada; ahter; järeleandmatu; obdurate; sümpaatiline; tundetus; julm; kui, kõva peremees; raske süda; kõvad sõnad; raske tegelane.
Kõva (omadussõna)
Pole kerge ega maitse osas meeldiv; karm; kange; jäik; armutu; tõrjuv; nagu kõva stiil.
Kõva (omadussõna)
Kare; hape; hapud, vedelikena; nagu kõva siider.
Kõva (omadussõna)
Järsku või plahvatuslikult öeldes; mitte aspireeritud, sibileeritud ega hääldatud elundite järkjärgulise muutumisega ühest asendist teise; - öeldi teatud kaashäälikute kohta, nagu c sisse tuli ja g sisse, eristatuna samadest tähtedest keskel, üldiselt jne.
Kõva (omadussõna)
Soovides lauset pehmuse või sujuvuse järele; karm; nagu kõva toon.
Kõva (omadussõna)
Jäik jooniste joonisel või jaotusel; formaalne; kompositsiooni armu puudumine.
Kõva (määrsõna)
Survega; kiireloomuliselt; järelikult usinalt; tõsimeeli.
Kõva (määrsõna)
Raskustega; kuna sõiduk liigub raskesti.
Kõva (määrsõna)
Ebamugavalt; ärevalt; aeglaselt.
Kõva (määrsõna)
Et raskusi tekitada.
Kõva (määrsõna)
Pingete või jõudude pinge all; vägivaldselt; jõuga; visalt; innukalt; jõuliselt; energeetiliselt; kui, vajutada, puhuda, tugevalt vihma sadada; seega kiiresti; krapsakalt; nagu, et kõvasti joosta.
Kõva (määrsõna)
Lähedal või lähedal.
Raske
Karastama; kõvaks tegema.
Kõva (nimisõna)
Ford või läbisõit üle jõe või soo.
Tihe (omadussõna)
tihedalt piiratud või ahendatud või ahendav;
"kitsad seelikud"
"ta vihkas tihedalt tärklistega kaelarihmasid"
"sõrmed on tihedas rusikas kinni"
"tihe tunne rinnus"
Tihe (omadussõna)
tihedalt tõmmatud või tõmmatud;
"tihedad purjed"
"tihe trummipea"
"tihe köis"
Tihe (omadussõna)
asetage üksteisele nii lähedale, et oleks tungimisele haavamatu;
"tihedas vormis"
"tihe blokaad"
Tihe (omadussõna)
tihedalt kokku surutud;
"huultega kokku surutud"
Tihe (omadussõna)
inimeste kasutamine või käitumine; mida iseloomustab või osutab vähemeelsusele;
"keskmine inimene"
"ta jättis väära vihje"
Tihe (omadussõna)
puudus ja laenamine on kallis;
"kitsas raha"
"tihe turg"
Tihe (omadussõna)
sellise tiheda ehitusega, et see oleks läbitungimatu;
"tihe katus"
"meie väikeses kitsas majas on soe"
Tihe (omadussõna)
iles;
"tihe kudumine"
"sile percale väga tiheda koega"
Tihe (omadussõna)
kindlalt või kindlalt oma kohale kinnitatud; jäik;
"poldid on tihedalt kinni"
Tihe (omadussõna)
(võistluse või võistlejate) ühtlaselt sobitatud;
"tihe võistlus"
"tihedad valimised"
"tihe mäng"
Tihe (omadussõna)
väga purjus
Tihe (omadussõna)
kohutavalt raske käsitseda või mööda hiilida;
"vastik probleem"
"hea mees, kes su olukorras kitsas olukorras on"
Tihe (omadussõna)
nõudes ranget tähelepanu reeglitele ja protseduuridele;
"range distsipliin"
"range turvalisus"
"ranged ohutusmeetmed"
Tihe (omadussõna)
tihedalt kokku pakitud;
"seisis tihedas väikeses rühmas"
"juuksed tihedates lokkides"
"pubi oli tihedalt pakitud"
Tihe (määrsõna)
kindlalt või tihedalt;
"tugevalt köie külge kinni hoitud"
"tema jalg oli kiiresti kinni"
"tihedalt kinni hoitud"
Tihe (määrsõna)
tähelepanelikult;
"ta jäi oma valvuri lähedale"
Kõva (omadussõna)
ei ole lihtne; suurte füüsiliste või vaimsete pingutuste nõudmine saavutamisel, mõistmisel või talumisel;
"keeruline ülesanne"
"kaljude pesitsuskohtadele on raske ligi pääseda"
"rasked ajad"
"raske laps"
"sattus raskesse olukorda"
"miks teil on nii raske saladust hoida?"
Kõva (omadussõna)
metafooriliselt raske;
"raske saatus"
"vaatas kõvasti"
"kõva kaupleja"
"raske tõus"
Kõva (omadussõna)
ei allu survele ega pääse kergesti sisse;
"kõva kui kalju"
Kõva (omadussõna)
väga tugev või jõuline;
"tugevad tuuled"
"raske lõug"
"löögi löök"
"raske löök"
Kõva (omadussõna)
mida iseloomustab tülikas pingutus kurnatuseni; eriti füüsiline pingutus;
"töötas nende vaevalise tee kaevandusorust ülespoole"
"kurnav kampaania"
"raske töö"
"raske töö"
"raske minek"
"veetis projekti jaoks palju vaevarikkaid tunde"
"määra karistustempo"
Kõva (omadussõna)
kõneheli
Kõva (omadussõna)
jooja või joomine; andumine aeglaselt;
"teeb palju kõvasti joomist"
"tugev joodik"
Kõva (omadussõna)
mis on läbinud kääritamise;
"kõva siider"
Kõva (omadussõna)
kõrge alkoholisisaldusega;
"kõva liköör"
Kõva (omadussõna)
kahetsusväärne või raske kanda;
"oli raske õnne"
"raske paus"
Kõva (omadussõna)
kuivanud;
"eelmisest päevast jäänud kõvad kuivad rullid"
Kõva (määrsõna)
pingutuse või jõu või jõuga;
"meeskond mängis kõvasti"
"terve päeva vaeva näinud"
"kangile tugevasti surutud"
"löö palli kõvasti"
"lõi kõvasti ukse kinni"
Kõva (määrsõna)
kindlalt;
"hoidis kõvasti reelingut"
Kõva (määrsõna)
tõsiselt või tahtlikult;
"mõtlesin selle üle järele"
"vahtis süüdistatavat kõvasti"
Kõva (määrsõna)
suurte kahjude või raskuste tekitamine;
"tööstusi tabas masendus"
"pankade ebaõnnestumine mõjutas teda tõsiselt"
Kõva (määrsõna)
aeglaselt ja raskustega;
"eelarvamused surevad raskelt"
Kõva (määrsõna)
liigselt andumine;
"ta jõi kõvasti"
Kõva (määrsõna)
tahkesse seisundisse;
"betoon, mis mõne tunni jooksul kõvasti pingutab"
Kõva (määrsõna)
ruumis või ajas väga lähedal või lähedal;
"see seisab kõvasti raudtee ääres"
"neil oli kõvasti ta kannul"
"taimedele avanedes järgnes kõvasti streik"
Kõva (määrsõna)
valu või stressi või kibedusega;
"ta võttis tagasilükkamise väga raskeks"
Kõva (määrsõna)
võimalikult suures ulatuses; lõpuni välja;
"raske alee"
"laev läks kõvasti tagurpidi"
"keeras ratast kõvasti vasakule"
