Sisu

• Käivitus

  
  

  Saabas on jalatsitüüp, mitte spetsiifiline jalatsitüüp. Enamik saapaid katab peamiselt labajala ja pahkluu, mõned katavad ka osa alumisest vasikast. Mõned saapad ulatuvad jalast üles, mõnikord kuni põlve või isegi puusani. Enamikul saapadest on konts, mis on ülejäänud tallast selgelt eristatav, isegi kui need kaks on valmistatud ühest tükist. Traditsiooniliselt nahast või kummist valmistatud kaasaegsed saapad on valmistatud mitmesugustest materjalidest. Saapad on kantud nii nende funktsionaalsuse tõttu - jala ja jala kaitsmiseks vee, ekstreemse külma, muda või ohtude eest (nt töösaapad võivad kaitsta kandjaid kemikaalide eest või kasutada terasest varba) või pakkudes pingutustoimingutele täiendavat pahkluutoetust, millele on lisatud veojõud (nt matkamine) või nende alumisel küljel võivad olla hobuseküüned, et kaitsta kulumise eest ja saada paremat haardumist; ning stiili ja moe pärast. Mõnel juhul võidakse seaduste või määrustega nõuda saapade kandmist, näiteks mõne jurisdiktsiooni määrused näevad ette, et ehitusplatside töötajad peavad kandma terasest varvastega turvasaapaid. Mõnes vormiriietuses on reguleeritud jalanõudena saapad. Saapad on soovitatav ka mootorratturitele. Kvaliteetseid spordijalatseid ei loeta tavaliselt saapadeks, ehkki need katavad pahkluu peamiselt selgesti eristatava kanna puudumise tõttu. Suurbritannias võib seda terminit kasutada jalgpalli klambrite tähistamiseks.

  
  

• Kellele (eessõna)

  Näidatav sihtkoht: suunas, kuhu jõuad.

  "Jalutame poodi."

• Kellele (eessõna)

  Kasutatakse eesmärgi märkimiseks.

  "Ta pühendus haridusele."

  "Nad jõid ta tervisele."

• Kellele (eessõna)

  Kasutatakse tegevuse tulemuse märkimiseks.

  "Ta nägu peksti viljalihaks."

• Kellele (eessõna)

  Kasutatakse pärast omadussõna, et näidata selle rakendust.

  "sarnane ..., asjakohane ..., asjakohane ..., ma olin tema vastu kena, ta oli tema vastu julm, ma olen harjunud kõndima."

• Kellele (eessõna)

  Nagu.

  "Jumalaga sõbraks (Jumalaga kui sõbraks);"

  "Kuradiga kuradima (Kuradiga kui vaenlane);"

  "järveni tapetud talled (ohverdatud tapetud talled);"

  "viis ta naise juurde (võttis naiseks);"

  
  

  "müüdi orjaks (müüdi orjana)."

• Kellele (eessõna)

  Kasutatakse suhte või võrdluse märkimiseks.

  "üks ühele = 1: 1"

  "kümme ühe vastu = 10: 1."

  "Mul on teie neljale kümme dollarit."

• Kellele (eessõna)

  Kasutatakse selle tähistamiseks, et eelmist terminit tõstetakse järgmise väärtuse väärtuseni; tähistab eksponentsiatsiooni.

  "Kolm ruutu või kolm teiseks on üheksa."

  "Kolm kahe võimuses on üheksa."

  "Kolm teise juurde on üheksa."

• Kellele (eessõna)

  Kasutatakse kaudse objekti tähistamiseks.

  "Ma andsin raamatu talle."

• Kellele (eessõna)

  Eelnev.

  "kümme kuni kümme = 9:50; lahkusime kümme (tund)."

• Kellele (eessõna)

  Kasutatakse kirjeldamiseks, millest miski koosneb või sisaldab.

  "Igaüks võiks selle töö ära teha; see pole sellele midagi."

  "Sellel, mida ta ütleb, on sellel palju mõistust."

• Kellele (eessõna)

  Kell.

  "Jääge sinna, kuhu jõuate, ja ma leian, et otsin teid."

• Kellele (määrsõna)

  Suletud, puudutatava või haarava asendi poole.

  "Palun lükake uks sisse."

• Kellele (määrsõna)

  Tuule kätte.

• Kellele (määrsõna)

  ka valesti kirjutatud

• Alglaad (nimisõna)

  Raske kinga, mis katab osa jalast.

• Alglaad (nimisõna)

  Löök jalaga; löök.

• Alglaad (nimisõna)

  Kummist või plastist painduv kate, mis võib olla kindla kujuga ja mida kasutatakse võlli, kangi, lüliti või ava kaitsmiseks tolmu, mustuse, niiskuse jne eest.

• Alglaad (nimisõna)

  Jaladel või jalgadel kasutatav piinamiseade, näiteks Hispaania saapa.

• Alglaad (nimisõna)

  Parkimisseadis, mida kasutatakse auto immobiliseerimiseks kuni selle pukseerimiseni või trahvi tasumiseni; rattaklamber.

• Alglaad (nimisõna)

  Lennuki tiiva esiservas kummist põis, mida perioodiliselt pumbatakse jää kogunemise eemaldamiseks. Mahajääv saabas.

• Alglaad (nimisõna)

  Koht bussi kõrval, kus saatjad ratsutasid; ka madal välistingimustes koht treeneri keha ees ja taga.

• Alglaad (nimisõna)

  Pagasi koht vanaaegse lavašši mõlemas otsas.

• Alglaad (nimisõna)

  Hiljuti saabunud töötaja; rookie.

• Alglaad (nimisõna)

  Sedaani või sedaaniga auto pakiruum.

• Alglaad (nimisõna)

  Kellegi eemaldamise või tulistamise toiming või protsess (andke kellelegi boot).

• Alglaad (nimisõna)

  ebameeldiv inimene, kole naine (usu kui "vana saabas")

• Alglaad (nimisõna)

  Kõvast plastikust korpus pika tulirelva jaoks, mis on tavaliselt relva kujuga vormitud ja mõeldud sõidukis kasutamiseks.

• Alglaad (nimisõna)

  Kihiline pall.

• Alglaad (nimisõna)

  Nisutaime täispuhutud lipuleht.

• Alglaad (nimisõna)

  parandama, parandama

• Alglaad (nimisõna)

  kasum, rüüstamine

• Alglaad (nimisõna)

  See, mis antakse vahetuse võrdseks tegemiseks või ühe vahetatud asja väärtuse puudujäägi korvamiseks; hüvitis; hüvitama

• Alglaad (nimisõna)

  Kasum; saada; eelis; kasutada.

• Alglaad (nimisõna)

  Remonditööd; ehitiste või ehitiste kinnitamise akt.

• Alglaad (nimisõna)

  Ravim või ravim.

• Alglaad (nimisõna)

  Alglaadimise tegevus või protsess; arvutusseadme käivitamine või taaskäivitamine.

  "See võttis kolm alglaadimist, kuid sain lõpuks rakenduse installida."

• Alglaad (nimisõna)

  Saabasalvestus.

• Alglaadimine (verb)

  Lööma.

  "Tulistasin palli oma meeskonnakaaslase poole."

• Alglaadimine (verb)

  Saabaste panemine, eriti ratsutamiseks.

• Alglaadimine (verb)

  Kehalise karistuse rakendamine (võrrelge libisemist).

• Alglaadimine (verb)

  Sunniviisiliselt väljutama.

  "Peame need murettekitajad võimalikult kiiresti käivitama"

• Alglaadimine (verb)

  Sunniviisiliselt lahti ühendama; veebiteenusest, vestlusest jne väljutamiseks

• Alglaadimine (verb)

  Oksendama.

  "Vabandust, ma ei tahtnud kogu teie diivanil bootida."

• Alglaadimine (verb)

  Kasumit saada, kasu saada.

• Alglaadimine (verb)

  Rikastada; kasu saama; anda lisaks.

• Alglaadimine (verb)

  Alglaadimiseks; süsteemi käivitamiseks, nt. arvutisse, käivitades selle alglaadimisprotsessi või alglaadimisstardi.

  "alglaadimine | alglaadimine | algus"

  "sulge | peata | lülita välja"

  "Kontorisse jõudes teen kõigepealt masina käivitamise."

• Kellele (eessõna)

  liikumise väljendamine suunas (konkreetne asukoht)

  "käisid peol"

  "poodidesse jalutamine"

  "minu esimene visiit Aafrikasse"

• Kellele (eessõna)

  asukoha väljendamine, tavaliselt seoses konkreetse tugipunktiga

  "asetage kursor esimesest sõnast vasakule"

  "nelikümmend miili saidist lõunas"

• Kellele (eessõna)

  punkti, mis on saavutatud vahemiku lõpus või mõne aja pärast, väljendamine

  "kasumi langus 105 miljonilt naelalt umbes 75 miljonile naelale"

  "1938.-1945."

• Kellele (eessõna)

  (kellaaja määramisel) enne (täpsustatud tund)

  "oma viis kuni kümme"

• Kellele (eessõna)

  lähenemine või jõudmine (konkreetne seisund)

  "Kristoferite väljendus muutus hämmingust rõõmuks"

  "ta oli pisaratele lähedal"

• Kellele (eessõna)

  protsessi või toimingu tulemuse väljendamine

  "puruks löödud"

• Kellele (eessõna)

  fraasi haldamine, mis väljendab kellegi reageerimist millelegi

  "tema üllatuseks naeratas ta"

• Kellele (eessõna)

  mõjutatud isiku või asja tuvastamine või millegi saamine

  "sa olid tema vastu kohutavalt ebasõbralik"

  "nad annetasid hospicele 400 naela"

  "Olen oma vanematele sügavalt tänulik"

• Kellele (eessõna)

  ühe ja teise inimese konkreetse suhte tuvastamine

  "ta on presidendi majandusnõunik"

  "ta on abielus oma nõbu Emmaga"

• Kellele (eessõna)

  kasutatakse erinevates fraasides, et näidata, kuidas midagi on seotud millegi muuga (millele sageli järgneb nimisõna ilma determinandita)

  "valmistatud tellimiseks"

  "katastroofi eelmäng"

• Kellele (eessõna)

  millegi tootluse märkimine, näiteks läbitud vahemaa kasutatud kütuse eest

  "minu auto jõuab gallonini vaid kümme miili"

• Kellele (eessõna)

  mis näitab võimsust (eksponent), millele number tõstetakse

  "kümme kuni miinus kolmkümmend kolm"

• Kellele (eessõna)

  mis näitab, et kaks asja on omavahel seotud või seotud

  "nad on selle saarega lahutamatult seotud"

  "ta oli jätnud oma koera kanalisatsiooni külge seotud"

• Kellele (eessõna)

  mis puudutab või tõenäoliselt puudutab (midagi)

  "oht maailmarahule"

  "viide psalmile 22:18"

• Kellele (eessõna)

  kasutatakse teise elemendi tutvustamiseks võrdluses

  "klubid pole midagi selle vastu, mis see kunagi oli"

• Kellele (eessõna)

  paigutatakse enne raamatupidamise deebetkannet.

• Kellele (määrsõna)

  et olla suletud või peaaegu suletud

  "ta tõmbas ukse enda taha"

• Alglaad (nimisõna)

  vastupidav jalats, mis katab suu ja pahkluu ning mõnikord ka sääre

  "jalutussaabaste paar"

• Alglaad (nimisõna)

  kate hobusejala alumise osa kaitsmiseks.

• Alglaad (nimisõna)

  vahend piinamiseks, mis ümbritseb ja purustab jalga.

• Alglaad (nimisõna)

  lühike Denveri boot

• Alglaad (nimisõna)

  raske löök

  "tal oli saabas kõhus"

• Alglaad (nimisõna)

  auto tagaosa suletud ruum pagasite või muude kaupade vedamiseks.

• Alglaad (nimisõna)

  arvuti käivitamise ja tööks valmisoleku seisundisse seadmise protsess

  "alglaadimisketas"

• Alglaad (nimisõna)

  samuti; lisaks

  "ta on sümpaatne mees ja naljakas saabas"

  "täpsed, paljastavad ja sageli ilusad pildid"

• Alglaadimine (verb)

  lüüa (midagi) kõvasti määratud suunas

  "ta lükkas palli aluse sisse"

• Alglaadimine (verb)

  sundida kedagi ebaharilikult sõidukist lahkuma

  "valvur käivitas kaks last rongilt"

• Alglaadimine (verb)

  sundida kedagi ebaharilikult kohalt või töökohalt lahkuma

  "ta oli koolist välja lastud"

• Alglaadimine (verb)

  käivitage (arvuti) ja pange see töövalmis olekusse

  "menüü on valmis niipea, kui arvuti käivitate"

  "süsteem ei käivita algsest draivist"

• Alglaadimine (verb)

  asetage rattakinnitus (ebaseaduslikult pargitud auto)

  "kui auto saab alguse, peab omanik maksma kõik trahvid koos lisatasuga pakiruumi eemaldamise eest"

• Kellele (eessõna)

  Eessõna tähistab peamiselt lähenemist ja saabumist, koha või asja suunas liikumist ja selle saavutamist, juurdepääsu; ja ka liikumine või kalduvus ilma saabumiseta; liikumine poole; - vastu alates.

• Kellele (eessõna)

  Seega osutab see liikumisele, kulgemisele või kalduvusele aja, seisundi, seisundi, eesmärgi või millegi poole, mida saab pidada kalduvuse, liikumise või tegevuse piiriks; kuna ta kavatseb kaubelda; ta tõuseb rikkuse ja au juurde.

• Kellele (eessõna)

  Üldaval viisil ja lugematul hulgal rakendusi ühendamaks transitiivseid verbe nende remoteeriva või kaudse objektiga ning omadussõnu, nimisõnu ja neutraalseid või passiivseid verbe järgneva nimisõnaga, mis piirab nende tegevust. Selle sfäär on küll suunatud, kuid see sisaldab vähem disaini või assigneerimise ideed; kuna need märkused olid adresseeritud suurele publikule; hoidkem see koht endale; maitse järgi magus aine; meelele valus sündmus; kohustus Jumala ja meie vanemate ees; vastumeelsus kange alkohoolse joogi suhtes.

• Kellele (eessõna)

  Infinitiivi märgiks oli algselt viimase määratluse kasutamine, mis reguleerib infinitiivi verbaalse nimisõnaga ja ühendab selle kaudse objektina eelneva verbi või omadussõnaga; seega valmis minema, st valmis minema; hea süüa, s.t hea süüa; Teen kõik endast oleneva, et oma elu meeldivalt juhtida. Kuid sellest on tulnud infinitiivi peaaegu püsiv prefiks, isegi olukordades, kus sellel pole prepositsioonilist tähendust, näiteks kui infinitiiv on otsene objekt või subjekt; seega armastan õppida, s.t armastan õppida; oma riigi eest surra on üllas, s.o surra oma riigi jaoks. Kui infiniit tähistab kujundust või eesmärki, võimaldas hea kasutamine varasema jaoks eesliidet; mida te siis välja nägite? (Matt. Xi. 8).

• Kellele (eessõna)

  Paljudes fraasides ja seoses paljude teiste sõnadega on sellel rase tähendus või seda kasutatakse elliptiliselt.

• Kellele (eessõna)

  Efekt; lõpp; tagajärg; kuna prints oli meelitatud oma hävingusse; ta pidas oma hinnaga sõja; vägivaldsed rühmitused eksisteerivad riigi eelarvamusel.

• Kellele (eessõna)

  Kokkulepe; kohanemine; kui okupatsioon tema maitsele; tal on abikaasa meeles.

• Kellele (eessõna)

  Võrdlus; kui kolm on üheksa kuni üheksa on kahekümne seitse; see on kümme ühe vastu, et sa solvad teda.

• Kellele (eessõna)

  Lisamine; liit; kogunemine.

• Kellele (eessõna)

  Saatekiri; nagu ta laulis tema kitarrile; nad tantsisid klaveri muusika järgi.

• Kellele (eessõna)

  Tegelane; olemise seisund; otstarve varustatud või kontor täidetud.

• Alglaad (nimisõna)

  Abinõu; kergendus; muudab; heastamine; järelikult see, kes toob leevendust.

• Alglaad (nimisõna)

  See, mis antakse vahetuse võrdseks tegemiseks või ühe vahetatud asja väärtuspuudujäägi korvamiseks.

• Alglaad (nimisõna)

  Kasum; saada; eelis; kasutada.

• Alglaad (nimisõna)

  Jala ja sääre alumise osa kate, tavaliselt nahast.

• Alglaad (nimisõna)

  Jala piinamise vahend, mida varem kasutati ülestunnistuste väljapressimiseks, eriti Šotimaal.

• Alglaad (nimisõna)

  Koht bussi kõrval, kus saatjad ratsutasid; ka madal välistingimustes koht treeneri keha ees ja taga.

• Alglaad (nimisõna)

  Pagasi koht vanaaegse lavašši mõlemas otsas.

• Alglaad (nimisõna)

  Põll või kate (nahast või kummist riidest) sõiduki juhiistmele vihma ja muda eest kaitsmiseks.

• Alglaad (nimisõna)

  Metallist korpus ja äärik paigaldati toru ümber, kus see läbib katuse.

• Alglaad (nimisõna)

  Saak; rikkuda.

• Käivitus

  Kasumit teenida; eeliseks; kasutada; - järgneb üldiselt sellele; nagu, mis saab sellest?

• Käivitus

  Rikastada; kasu saama; anda lisaks.

• Käivitus

  Saabaste panemiseks esp. ratsutamiseks.

• Käivitus

  Karistada saabunud jalaga löömisega.

• Alglaadimine (verb)

  Iseenda käivitamine; saapad selga panna.

• Alglaad (nimisõna)

  jalatsid, mis katavad kogu jala ja sääre

• Alglaad (nimisõna)

  Briti termin autos oleva pakiruumi kohta

• Alglaad (nimisõna)

  afektiivse jõu kiire vabastamine;

  "nad said sellest suure paugu välja"

  "milline saabas!"

  "ta jõudis kiiresti heroiini süstimiseni"

  "ta teeb seda peksmiseks"

• Alglaad (nimisõna)

  kaitseümbris millegi jaoks, mis sarnaneb jalaga

• Alglaad (nimisõna)

  piinamise vahend, mida kasutatakse jala ja jala purustamiseks

• Alglaad (nimisõna)

  jalaga löögi andmine;

  "ta andis palli võimsa löögi"

  "lüüa saanud võistkonnad olid suurepärased"

• Alglaadimine (verb)

  lööma; saapa andma

• Alglaadimine (verb)

  pange laadima (opsüsteem) ja alustage esialgseid protsesse;

  "arvuti käivitamine"