Sisu
- Peamine erinevus
- Toon vs tuju
- Võrdlusdiagramm
- Mis on toon?
- Näited
- Mis on tuju?
- Näited
- Peamised erinevused
- Järeldus
Peamine erinevus
Peamine erinevus tuju ja tooni vahel on see, et toon on see, kuidas autor tunneb seda, mida ta kirjutab, ja kirjandusteose meeleolu on see, kuidas autor paneb lugejat tundma.
Toon vs tuju
Tooniks on autori tunded või hoiak kirjandusteose teema ja tegelaste suhtes. Meeleolu on see tunne, mis lugejal tekib kirjandust lugedes. See on sünonüüm õhkkonnale ja atmosfäärile. Toon on tunne või viis, mille autor on loos üles seadnud. Meeleolu on lugeja tajuv tunne või atmosfäär. Toon on kirjaniku suhtumine või tunded subjekti suhtes. Meeleolu on emotsioonid, mida tunnete ühegi kirjaniku kirjutatud teost lugedes. Tooni näitab autori valitud sõna ja detail. Autor saab oma töös kasutada negatiivset või positiivset tooni. Meeleolu juhib valitsevat tunnet ehk meeleraami, eriti loo alguses. Toon võib olla sirgjooneline, sarkastiline, pessimistlik, optimistlik jne. Tooni määratlemiseks on mõned võimalikud omadussõnad: tõsidus, rõõmus, otsekohene, lõbus, vihane, kahtlane, irooniline ja palju muud. Meeleolu sõltub kõigist sätete, piltide, objektide ja üksikasjade valikutest. See tekitab lugejates ootuse, mida järgida. Toon on autori üldine suhtumine subjekti ja väljendub tema sõnavaliku, fraaside ja lauseehituse kaudu. Meeleolu on autori esile kutsutud emotsioon. Toon viitab autori enesetundele kirjatöö kohta ja ta edastab seda ka oma lugejatele. Meeleolu viitab atmosfääri tundele, mida autor kirjeldab, ja paneb sind tundma kurba, õnnelikku või vihast.
Võrdlusdiagramm
| Toon | Meeleolu |
| Toon on see, kuidas autor tunneb, mida ta kirjutab | Kirjandusteose meeleolu on see, kuidas autor paneb lugeja tundma mõnda teemat |
| Peegeldab | |
| Atmosfäär või emotsionaalne keskkond | Autori suhtumine |
| Kirjanduslik seade | |
| Seadistamine, pildid ja diktsioon | Loodud sõnastiku ja detaili järgi |
| Eesmärk | |
| Edastab autori tundeid subjekti suhtes | Kujundage lugeja emotsionaalne reaktsioon |
Mis on toon?
Toon viitab autori tunnetele kirjatüki suhtes ja ta edastab seda oma lugejatele. Kirjutise toon antakse edasi autori sõnavaliku, fraaside ja lauseehituse kaudu. See tunne, viis või õhustik, mille autor on loos ette näinud, on tooni. See võib ilmneda autori või kirjutaja valitud sõnade ja üksikasjade abil. Toon võib olla kas negatiivne või positiivne. See tekitab lugejates ootuse, mida järgida. Toon võib olla sirgjooneline, sarkastiline, pessimistlik, optimistlik jne. Tooni määratlemiseks on mõned võimalikud omadussõnad: tõsidus, rõõmus, sirgjooneline, humoorikas, lõbus, vihane, kahtlane, irooniline ja palju muud. Saate teada, mida autori toon vihjab tema kasutatud sõnadele. Toon kajastab põhimõtteliselt tooni kirjaniku tundeid. Kõik kirjutised, isegi ametlikud ja tehnilised dokumendid annavad tooni. Ametlikud dokumendid ja teaduslikud kirjutised kirjutatakse enamasti objektiivselt ja formaalselt. Kirjanduses kasutavad kirjanikud ja autorid mitmesuguseid toone, mis on formaalsed, intiimsed, mängulised, tõsised, pühalikud, somberised, iroonilised, satiirilised, kaastundlikud, kibedad jne. Autorid kasutavad erinevaid kirjanduslikke seadmeid, näiteks sõnastikku, kujutisi, süntaksi, detaile jne, et konkreetset tooni edastada.
Näited
- “Ma eelistan siin jääda ja oodata, mitte minna sellesse süngesse tuppa.” Selle lause toon eeldab, et inimene on hirmul.
- “Helistasin sõbrale tema majja; tema vend ütles, et teda pole kodus, aga ma kuulsin, et ta hääl tuleb joonele. ”Selle lause toon peegeldab, et inimene on kahtlane.
Mis on tuju?
Meeleolu on emotsioonid, mida tunnete ühegi kirjaniku kirjutatud teost lugedes. Kirjandusteos nimetatakse seda tunnet või atmosfääri, mille kirjanik lugeja jaoks loob, meeleoluks. Meeleolu juhib valitsevat tunnet ehk meeleraami, eriti loo alguses. See sõltub kõigist sätete, piltide, objektide ja üksikasjade valikutest. Kirjatüki meeleolu võib lugeja tunda kurvaks, õnnelikuks või vihaseks. See on sünonüüm õhkkonnale ja atmosfäärile. Seda tuntakse kui emotsionaalset keskkonda või atmosfääri, mille loob kirjatöö. Meeleolu on loodud lugeja emotsionaalseks ja psühholoogiliseks mõjutamiseks. See meeleolu kehtestamine aitab pakkuda narratiivile tunnet. Meeleolu loovad mitmesugused kirjanduslikud elemendid, nagu seade, jutustaja toon ja keelevalik. See on ette nähtud lugeja emotsionaalse reageerimise kujundamiseks.
Näited
- „Õhtu oli pime ja tormine.” See lause annab teile jubeda tuju.
- “Mees viskas peksa ja viskas vaese kassipoja oma majast välja.” See lause tekitab mehe suhtes viha või kassi suhtes haletsusmeele.
Peamised erinevused
- Tooniks on autori suhtumine subjekti, meeleolu on atmosfäär või emotsionaalne keskkond, mille loob kirjatöö.
- Tooni loob peamiselt diktsioon ja detailid luuakse meeleolu sätte, kujundite ja diktsiooni abil.
- Toon annab mõista, kuidas autor tunneb end teema suhtes otseküljega, suunab ümbritseva ja atmosfääri tunnet, mida autor kirjeldab, ja paneb lugejad teda tundma.
- Tooni paljastab autori sõnade ja detailide valik, meeleolu suunab valdava tunde või meeleraami, eriti loo alguses.
Järeldus
Toon ja tuju on kirjandusteostes põimitud kirjanduslikud elemendid, mida kirjanik kasutab lugejate tunnete ja taju esilekutsumiseks.
