Sisu

• Peamine erinevus
• Võrdlusdiagramm
• Mis on transpiratsioon?
• Mis on aurustumine?
• Transpiratsioon vs aurustumine

Peamine erinevus

Transpiratsioon on füsioloogiline protsess, mille käigus kaob vesi pinnalt, aurustumine on aga vee kaotus mis tahes pinnalt.

Võrdlusdiagramm

	Transpiratsioon	Aurustumine
Protsessi tüüp	Füsioloogiline	Füüsiline
Tekib sisse	Taimedes	Mis tahes vabal pinnal
Vajalik jõud	Aururõhk, osmootne rõhk	Pole jõudu
Hinda	Aeglane	Kiire
Regulaatorid	Süsinikdioksiid, pH, hormoonid ja valgus	Pole regulaatorit
Mõjutavad tegurid	Suhteline õhuniiskus, tuule või õhu liikumine, taime tüüp, temperatuur ja vee kättesaadavus pinnases.	Temperatuur, pindala, aurustuva aine kontsentratsioon, rõhk, molekulaarsed jõud, õhu voolukiirus.

Mis on transpiratsioon?

Transpiratsioon on füsioloogiline protsess, mille käigus vesi vabaneb taimedest nende lehtede või stomata väikeste avade kaudu. Taimed saavad veekadu kontrollida, avades ja sulgedes stomata, mis aitab neil ka kuuma suveilma korral ellu jääda. Vesi muutub aurudeks ja eraldub atmosfääri. Transpiratsioon on taimede oluline protsess. See hõlmab ka protsessi, mille käigus veekadu toimub taimede lehtede ja varre vedelal kujul; seda protsessi nimetatakse guttatsiooniks. Mitmete uuringute kohaselt on 10% atmosfääri niiskusest taimede transpiratsiooni tulemus, ülejäänud 90% aurustumine ookeanidest, meredest ja muudest veekogudest. Transpiratsiooniprotsess sõltub õhu niiskusest või niiskusest ja ka sellest, kui palju on mulda, kuhu taimed on istutatud. Vesi võetakse taimede ja puude kaudu juurte kaudu ja see kandub kõigisse selle osadesse toiduna, kust see kaob. Transpiratsiooniprotsessi mõjutavad erinevad atmosfääri tegurid, näiteks temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumine või tuul, mulla niiskuse kättesaadavus ja taimede tüüp. Transpiratsioonikiirus tõuseb, kui temperatuur tõuseb eriti kasvuperioodil, kuna õhk on kasvuperioodil soojem. Kõrgendatud temperatuur põhjustab taimede rakkude, mis kontrollivad stomaati, kus vesi juhitakse atmosfääri, avanemist, külmema temperatuuri korral aga avad sulguvad. Kui õhu suhteline õhuniiskus tõuseb, väheneb imendumise kiirus. Veel on lihtsam kuiva õhku aurustuda kui küllastunud õhku. Samamoodi põhjustab kõrgem õhu liikumine taime ümber või tuul kõrgemat imendumiskiirust. Kui tuult pole, ei pruugi lehe ümbritsev atmosfääriõhk väga liikuda, tõstes õhu ümbritseva õhu niiskust. Kui niiskus väheneb, hakkavad taimed enneaegset vananemist, mis põhjustab lehtede kadu ja kannab vähem vett. Ülekandesagedus sõltub ka taimede tüübist. Mõned taimed, mis kasvavad kuivades piirkondades, näiteks kaktused ja sukulendid, säästavad väärisvett vähem kui teised taimed.

Mis on aurustumine?

Aurutamine on erinevatest veekogudest vee eraldamise protsess. Vesi muutub vedelikust gaasiliseks ja tõuseb õhku. See juhtub ainult siis, kui on olemas energiat vee muutmiseks veeauruks. Päikeseenergia juhib vee aurustumist järvedest, ookeanidest, niiskust pinnasesse ja muudesse veeallikatesse. Aurustumine toimub vedeliku pinna paljastamisel ja see võimaldab molekulidel väljuda ning moodustada veeaurusid. Need aurud tekitavad siis pilvi. Aurustumisprotsessi mõjutavad erinevad tegurid. Kui õhus aurustuva aine kontsentratsioon on juba kõrge, aurustub aine aeglasemalt. Õhu voolukiirus mõjutab ka aurustumiskiirust. Kui aine kohal liigub kogu aeg värske õhk, suureneb aine kontsentratsioon õhus aja jooksul vähem, soodustades kiiremat aurustumist. See tuleneb aurukiirusel asuva piirkihi vähenemisest voolukiirusega, vähenedes difusioonikaugus seisvas kihis. Molekulidevahelised jõud mõjutavad ka aurustumisprotsessi kiirust. Mida tugevamad on need jõud, mis hoiavad molekule vedelas olekus, seda rohkem energiat tuleb põgeneda. Sarnaselt mõjutavad aurustumiskiirust ka aine rõhk, pindala ja temperatuur.

Transpiratsioon vs aurustumine

• Vee ringluse jaoks on oluline nii transpiratsioon kui ka aurustumine.
• Vee õhku vabastamise protsessi nii transpiratsiooni kui ka aurustumise kaudu nimetatakse evapotranspiratsiooniks.
• Transpiratsioon on füsioloogiline protsess, mille käigus taimed õhku kaovad, aurustumine on aga füüsiline protsess, mis põhjustab vee kadu pinnalt õhku.
• Transpiratsioon toimub taimedes looduslikult, aurustumine algab siis, kui soojusenergiaga vee kaotamiseks on energiat
• Õhku paiskuva vee kogus sõltub taime istutatud mulla niiskusesisaldusest ja õhu niiskusest transpiratsiooni korral, aurustumise korral aga soojusest.