Sisu

• Tunnel

  
  

  Tunnel on maa-alune vahekäik, mis on ümbritsevast pinnasest / pinnasest / kivist läbi kaevatud ja suletud, välja arvatud sisse- ja väljapääs, tavaliselt mõlemas otsas. Torujuhtme näol ei ole tegemist tunneliga, kuigi mõnes hiljutises tunnelis on traditsiooniliste tunneli puurimismeetodite asemel kasutatud pigem sukeldatud torude ehitamise tehnikaid. Tunnel võib olla jalg- või sõidukiliikluseks, raudteeliikluseks või kanali jaoks. Kiirtransiidivõrgu keskosad asuvad tavaliselt tunnelis. Mõned tunnelid on akveduktid, mis varustavad vett tarbimiseks või hüdroelektrijaamadeks, või on kanalisatsioon. Kommunaaltunnelit kasutatakse auru, jahutatud vee, elektri- või telekommunikatsioonikaablite suunamiseks, samuti hoonete ühendamiseks inimeste ja seadmete mugavaks läbimiseks. Salajased tunnelid ehitatakse sõjalistel eesmärkidel või tsiviilelanike poolt relvade, salakaubaveo või inimeste salakaubaveoks. Ehitatakse spetsiaalsed tunnelid, näiteks metsloomade ristumiskohad, et metsloomad saaksid ohutult inimtegevusest tõkkeid ületada. Tunnelid saab tunnelivõrkudes omavahel ühendada.

  
  

• Tunnel (nimisõna)

  Maa-alune või veealune läbikäik.

• Tunnel (nimisõna)

  Läbipääs mingist takistusest või selle all.

• Tunnel (nimisõna)

  Looma tehtud auk maasse, urgu.

• Tunnel (nimisõna)

  Ümbris selle protokolli jaoks, mida ei saa muul viisil kasutada, kuna see pole toetatud, blokeeritud või ebaturvaline.

• Tunnel (nimisõna)

  Anum, mille ühes otsas on lai suu, teises otsas toru või toru vedeliku, vedelike jms vedamiseks konteineritesse, pudelitesse või muudesse anumatesse; lehter.

• Tunnel (nimisõna)

  Korstna avamine suitsu läbimiseks; lõõri.

• Tunnel (nimisõna)

  Tasane läbikäik, mis kulgeb üle mõõtude või veenide suhtes täisnurga all, kuhu soovitakse jõuda; eristatakse triivist ehk käigust, mida juhitakse tunneli kaudu mööda veeni.

  
  

• Tunnel (verb)

  Millegi läbi või alt tunneli tegemine; urvama.

• Tunnel (verb)

  Tunneli kaevamiseks.

• Tunnel (verb)

  Midagi tunneli kaudu edastamiseks (ümbris ebaturvalise või toetamata protokolli jaoks).

• Tunnel (verb)

  Kateetri sisestamiseks veeni, et seda saaks pikaajaliselt kasutada.

• Tunnel (verb)

  Läbida kvantmehaaniline nähtus, kus osake tungib läbi tõkke, mida see klassikaliselt ei suuda ületada.

• Underpass (nimisõna)

  Läbipääs, mis ületab selle all asuvas tunnelis maantee, raudtee või muu sarnase takistuse.

  "metroo | q1 = Suurbritannia | lendur"

• Tunnel (nimisõna)

  kunstlik maa-alune läbikäik, eriti see, mis on ehitatud läbi mäe või hoone, tee või jõe alla

  "Mersey tunnel"

  "maanteetunnel läbi Püreneede"

  "tunneli suu"

• Tunnel (nimisõna)

  maa alla kaevatud looma kaevatud maa-alune käik.

• Tunnel (nimisõna)

  läbipääs spordistaadionil, mille kaudu mängijad väljakule sisenevad või sealt lahkuvad

  "ta jooksis väljakult tunnelisse"

• Tunnel (nimisõna)

  tuuletunneli jaoks lühike

• Tunnel (nimisõna)

  pikk, poolsilindriline, taimede kaitseks kasutatav kaitsekest, mis on valmistatud läbipaistvast plastist, mis on venitatud üle kõvadele

  "katke taimed ridadena kellatunneliga"

• Tunnel (verb)

  kaevama või sundima läbipääsu maa alla või millegi kaudu

  "putukas tunnistab taime väljapääsu"

  "ta tunneldas aia all"

• Tunnel (verb)

  (osakese) läbib potentsiaalse barjääri.

• Underpass (nimisõna)

  maantee või raudtee alt mööduv tee või jalakäijate tunnel.

• Tunnel (nimisõna)

  Anum, mille ühes otsas on lai suu ja teises otsas toru või toru vedeliku, vedelike jms vedamiseks konteineritesse, pudelitesse või muudesse anumatesse; lehter.

• Tunnel (nimisõna)

  Korstna avamine suitsu läbimiseks; lõõri; lehter.

• Tunnel (nimisõna)

  Kunstlik vahekäik kanalite, teede või raudteede juhtimiseks kõrgendatud maapinnal, teede moodustamiseks jõgede või kanalite alla ning kanalisatsiooni, kanalisatsiooni jms ehitamiseks.

• Tunnel (nimisõna)

  Tasane läbikäik, mis kulgeb üle mõõtude või veenide suhtes täisnurga all, kuhu soovitakse jõuda; - eristatav triivist ehk käigust, mida juhitakse tunneli kaudu mööda veeni.

• Tunnel

  Moodustuda tunneliks või lehtriks või kujuneda tunnelitaoliseks; kui kiudtaimede pesadesse tunneldamine.

• Tunnel

  Saagi saamiseks tunnelivõrku.

• Tunnel

  Ava või läbikäigu tegemiseks läbi või alt; as mäe tunneldamiseks; jõe tunneldamiseks.

• Tunnel (verb)

  Teha tunnel; kui jõe alla tunnelisse.

• Tunnel (nimisõna)

  läbikäik millegi all või all, tavaliselt maa all (eriti rongide või autode jaoks);

  "tunnel vähendas sellel ristmikul ummikuid"

• Tunnel (nimisõna)

  augu maa sisse tehtud looma varjualuseks

• Tunnel (verb)

  liikuda mööda kaevamist või mööda seda;

  "urgu läbi metsa"

• Tunnel (verb)

  sundida läbi

• Underpass (nimisõna)

  maa-alune tunnel või vahekäik, mis võimaldab jalakäijatel ületada teed või raudteed