Sisu
Ärevus (omadussõna)
Vihane, õnnetud {{,}} või õnnetu.
"Ta oli ärritunud, kui naine keeldus oma sõprusest."
"Minu lapsed ärrituvad oma klassikaaslastega sageli."
Ärevus (omadussõna)
Halb enesetunne, iiveldus või oksendamisvalmidus.
"Tema kõht oli ärritunud, nii et ta ei tahtnud liikuda."
Ärevus (nimisõna)
Häirimine või häirimine.
"Minu hiline saabumine tekitas professorile suurt ärritust."
Ärevus (nimisõna)
Konkurendi või kandidaadi ootamatu võit, mida võidule ei soositud.
Ärevus (nimisõna)
Ümberminek.
"" kokkupõrge ja ärritumine ": kokkupõrge mõne teise objektiga või ümberkukkumine mis tahes põhjusel."
Ärevus (nimisõna)
Maoärritus.
Ärevus (nimisõna)
Ülemine komplekt; osaliselt järjestatud komplekti alamhulk (X, ≤) koos omadusega, et kui x on U-s ja x≤y, siis y on U-s.
Ärritav (tegusõna)
Teha (inimene) vihaseks, hädiseks või õnnetuks.
"Olen kindel, et halvad uudised häirivad teda, kuid ta peab seda teadma."
Ärritav (tegusõna)
Häirida, häirida või kahjustada (midagi).
"Võõra liigi tutvustamine võib ökoloogilist tasakaalu rikkuda."
"Rasvane liha ärritas ta kõhtu."
Ärritav (tegusõna)
(Millegi) kallamiseks või ümberlülitamiseks.
Ärritav (tegusõna)
Et ootamatult lüüa.
"Truman ärritas Deweyt 1948. aasta USA presidendivalimistel."
Ärritav (tegusõna)
Et olla ärritunud või koputatud.
"Käru häiris, kui hobune poltis."
Ärritav (tegusõna)
Üles seadma; püsti panema.
Ärritav (tegusõna)
Paksendada ja lühendada kuumutatud rauatükina otsast haamriga.
Ärritav (tegusõna)
(Rehvi) lühendamine lähtestamise protsessis, algselt selle tükeldamise ja otstega haamriga.
Üles seatud (tegusõna)
lihtne mineviku pinge ja mineviku osalus ärritunud
Ärritunud
Üles seadma; püsti panema.
Ärritunud
Paksendada ja lühendada kuumutatud rauatükina otsast haamriga.
Ärritunud
Ümberminek, ümberminek või ülepaisutamine; kui kelgu häirida; argumendi häirimiseks.
Ärritunud
Häirida enda omamist; häirida närve; haigeks jääma; kui ehmatus teda häiris.
Ärritunud
Keerake (panuste) välimised otsad ülespoole, et teha alus korvi vms küljele; samuti moodustada (külg) sel viisil.
Ärritav (tegusõna)
Ärritada.
Ärevus (omadussõna)
Seadista; fikseeritud; kindlameelne; - kasutatakse peamiselt või ainult fraasis häiriv hind; see tähendab hinda, mis kinnitatakse avalikul müügil pakutavale varale miinimumina, või enampakkumisel enampakkumise korraldaja seatud või käivitatava vara hind ja madalaim hind, millega seda müüakse.
Ärevus (nimisõna)
Häirimise tegu või ärritunud olek; ümberminek; kuna vagun oli ärritunud.
Ärevus (nimisõna)
õnnetu ja murelik vaimne seisund;
"oli liiga palju viha ja häirimist"
"ta ei taibanud mind häirinud ärritust"
Ärevus (nimisõna)
keha või vaimu häirimine;
"tema hooletus võis põhjustada ökoloogilise ärrituse"
"ta ei olnud valmis nende tavalise eluviisi äkiliseks kukutamiseks"
Ärevus (nimisõna)
seisund, mille korral on häiritud normaalne toimimine;
"arst määras häire jaoks mõnda ravimit"
"kõigil on aeg-ajalt kõhuhäired"
Ärevus (nimisõna)
tööriist, mida kasutatakse paksendamiseks või laotamiseks (varda ots, needid jne) sepistamise, haamri või vahetuse teel
Ärevus (nimisõna)
millegi häirimine;
"ta oli suure kiirusega kelgu ärritamisest tõsiselt muljutud"
Ärevus (nimisõna)
ebatõenäoline ja ootamatu võit;
"suurim ärritus pärast seda, kui David peksis Goliati"
Ärritav (tegusõna)
häirida tasakaalu või stabiilsust;
"Vaenulikud kõnelused häirisid kahe riigi rahulikke suhteid"
Ärritav (tegusõna)
kaotada oma olemus
Ärritav (tegusõna)
liikuda sügavalt;
"See raamat häiris mind"
"Murettekitav mõte"
Ärritav (tegusõna)
põhjustada ümberminekut püstises või normaalses asendis;
"Kass koputas üle lillevaasi"
"kohmakas klient keeras vaasi ümber"
"ta kiskus oma õlle üle"
Ärritav (tegusõna)
moodustada sõrestikuga metalle
Ärritav (tegusõna)
lüüa ootamatult ja ootamatult;
"Välismeeskond ärritas kohalikku meeskonda"
Ärevus (omadussõna)
vaevatud või ägeda rahutuse või probleemide või leinaga seotud;
"liiga ärritunud, et midagi öelda"
"veetis palju rahutud hetki"
"murelik oma poegade kodust lahkumise pärast"
"langenud häiritud unesse"
"murelikud vanemad"
"murelik kortsus"
"magavate laste viimane murelik kontroll"
Ärevus (omadussõna)
visatakse segadusse või segadusse;
"purustatud ridades põgenevad väed"
"segane paberimass laua peal"
"väike korrastamata ruum"
"kõik nii ärritunud"
Ärevus (omadussõna)
võidetud meeskonna ootamatu lüüasaamise ärakasutamine;
"Arved häirisid võitu Houston Oilerite üle"
Ärevus (omadussõna)
kergelt füüsiliselt hädas;
"kõht ärritunud"
Ärevus (omadussõna)
keeratud nii, et põhi pole enam põhi;
"ümberpööratud auto"
"piima pahur"
"istus üles pööratud ämbril"
