Sisu
Peamine erinevus ilmastiku ja kliima vahel on see, et Ilm on atmosfääri seisund ja Kliima on temperatuuride, õhuniiskuse, õhurõhu, tuule, sademete, atmosfääriosakeste arvu ja muude meteoroloogiliste elementide mõõtmiste statistika antud piirkonnas pika aja jooksul.
-
Ilm
Ilm on atmosfääri seisund, mis kirjeldab näiteks kraadi, kus ilm on kuum või külm, märg või kuiv, rahulik või tormine, selge või pilvine. Enamik ilmastikunähtusi toimub atmosfääri madalaimal astmel, troposfääris, vahetult stratosfääri all. Ilm tähistab igapäevast temperatuuri ja sademete aktiivsust, samas kui kliima on atmosfääritingimuste keskmistamine pikema aja jooksul. Ilma kvalifikatsioonita tähendab "ilm" üldiselt Maa ilmastikku. Ilmat mõjutavad õhurõhu, temperatuuri ja niiskuse erinevused ühest kohast teise. Need erinevused võivad ilmneda päikesenurga tõttu konkreetses kohas, mis varieerub sõltuvalt laiuskraadist. Tugev temperatuurikontrast polaarse ja troopilise õhu vahel põhjustab atmosfääri tsirkulatsiooni suurima ulatuse: Hadley raku, tuhkru raku, polaarraku ja joa voolu. Keskmise laiuskraadi ilmastikusüsteemid, näiteks ekstratroopilised tsüklonid, on põhjustatud joa voolu ebastabiilsusest. Kuna Maa telg on oma orbitaaltasapinna suhtes kallutatud, satub päikesevalgus aastaaegadel erineva nurga alt. Maapinnal on temperatuur tavaliselt vahemikus ± 40 ° C (-40 ° F kuni 100 ° F) aastas. Tuhandete aastate jooksul võivad Maa orbiidi muutused mõjutada Maa poolt päikeseenergia kogust ja jaotust, mõjutades nii pikaajalist kliimat ja globaalseid kliimamuutusi. Pinnatemperatuuri erinevused põhjustavad omakorda rõhkude erinevusi. Suuremad kõrgused on jahedamad kui madalamad, kuna suurem osa atmosfääri kuumutamisest on tingitud kokkupuutest Maa pinnaga, samal ajal kui radiatsiooni kaod kosmoses on enamasti püsivad. Ilmaprognoosimine on teaduse ja tehnoloogia rakendamine atmosfääri seisundi ennustamiseks tulevaseks ajaks ja antud asukohas. Maakera ilmastiku süsteem on kaootiline süsteem; selle tagajärjel võivad süsteemi ühes osas toimuvad väikesed muudatused kasvada, et avaldada suurt mõju kogu süsteemile. Inimlikud katsed ilmastiku kontrolli all hoidmiseks on olnud läbi ajaloo ja on tõendeid, et inimtegevus, näiteks põllumajandus ja tööstus, on muutnud ilmastikuolusid. Ilmastiku toimimise kohta teistel planeetidel on olnud abi mõistmaks, kuidas ilm Maa peal toimib. Kuulus päikesesüsteemi maamärk Jupiters Great Red Spot on antitsükloniline torm, mis teadaolevalt eksisteeris vähemalt 300 aastat. Ilm ei piirdu siiski ainult planeedikehadega. Tähtede koroona kaob pidevalt kosmosesse, luues kogu Päikesesüsteemis sisuliselt väga õhukese atmosfääri. Päikesest väljuva massi liikumist tuntakse päikesetuulena.
-
Kliima
Kliima on pika aja ilmastiku statistika. Seda mõõdetakse temperatuuri, õhuniiskuse, õhurõhu, tuule, sademete, atmosfääriosakeste arvu ja muude meteoroloogiliste muutujate variatsioonimustrite hindamisega antud piirkonnas pika aja jooksul. Kliima erineb ilmast, see ilm kirjeldab ainult nende muutujate lühiajalisi tingimusi antud piirkonnas. Regionaalse kliima genereerib kliimasüsteem, millel on viis komponenti: atmosfäär, hüdrosfäär, krüosfäär, litosfäär ja biosfäär. Asukoha kliimat mõjutavad selle laius, maastik ja kõrgus, samuti läheduses asuvad veekogud ja nende voolud. Kliima võib klassifitseerida erinevate muutujate keskmise ja tüüpilise ulatuse järgi, enamasti temperatuuri ja sademete järgi. Kõige sagedamini kasutatav klassifikatsiooniskeem oli Köppeni kliimaklassifikatsioon. Thornthwaite süsteem, mida kasutatakse alates 1948. aastast, sisaldab aurustumist ja temperatuuri ning sademete teavet ning seda kasutatakse bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste mõju uurimiseks. Bergeroni ja ruumilise sünoptiliste klassifikatsioonisüsteemide keskmes on õhumasside päritolu, mis määratlevad piirkonna kliima. Paleoklimatoloogia on iidse kliima uurimine. Kuna otseseid kliimamuutusi ei ole enne 19. sajandit võimalik saada, tuletatakse paleoklimaadid lähimuutujatest, mis hõlmavad mittebiootilisi tõendusmaterjale, näiteks järvepõhjades ja jääsüdamikes leiduvaid setteid, ja biootilisi tõendeid, nagu puurõngad ja korallid. Kliimamudelid on mineviku, oleviku ja tuleviku kliima matemaatilised mudelid. Kliimamuutused võivad toimuda pikkade ja lühikeste ajavahemike jooksul mitmesugustest teguritest; hiljutist soojenemist arutatakse globaalses soojenemises. Globaalse soojenemise tulemuseks on ümberjaotused. Näiteks "aasta keskmise temperatuuri muutus 3 ° C vastab isotermide nihkele umbes 300–400 km laiuskraadil (parasvöötmes) või 500 m kõrgusel. Seetõttu eeldatakse, et liigid liiguvad tõusu või tõusu ajal ülespoole vastusena kliimavööndite muutumisele laiuskraadide pooluste suunas ".
Ilm (nimisõna)
Atmosfääri lühiajaline seisund konkreetsel ajal ja kohas, sealhulgas temperatuur, suhteline õhuniiskus, pilvekate, sademed, tuul jne.
Ilm (nimisõna)
Ebameeldivad või hävitavad atmosfääritingimused ja nende mõjud.
"Puidust aiamööbel peab olema hästi õlitatud, kuna see puutub pidevalt kokku ilmastikuga."
Ilm (nimisõna)
Suund, millest tuul puhub; kasutatakse atribuutiliselt tuule poole märkimiseks.
Ilm (nimisõna)
Olukord.
Ilm (nimisõna)
Torm; palavik.
Ilm (nimisõna)
Vihm.
Ilm (omadussõna)
Vedeliku, tavaliselt õhuvoolu poole.
"ilmakülg, ilmajuht"
Ilm (verb)
Ilmaga kokkupuutumiseks või sellise kokkupuute mõju näitamiseks või sellistele mõjudele vastupidamiseks.
Ilm (verb)
Et säilitada prooviv mõju; vastu pidama ja üle saama; vastu pidama; vastu panema.
Ilm (verb)
Kivide ja muude materjalide lagundamine vihma, päikesevalguse, temperatuuri ja õhu mõjul.
Ilm (verb)
Laevas tuule suunas liikumiseks, eriti ümardamiseks.
"keepi ilmastiku ilmutamiseks; teise laeva ilmutamiseks"
Ilm (verb)
Sündmuse või tegevuse kestmiseks või üleelamiseks ilma liigse kahjuta.
"Joshua tegi ilmastiku kokkupõrke kaubalaevaga Lõuna-Aafrika lähistel."
Ilm (verb)
(Kull) vabas õhus asetamiseks.
Kliima (nimisõna)
Maapinna pindala kahe laiuskraadi vahel.
Kliima (nimisõna)
Maa piirkond.
Kliima (nimisõna)
Ilmastiku ja muude ilmastikutingimuste pikaajalised ilmingud konkreetses piirkonnas või riigis, mida tavaliselt tähistatakse selle ilmastikutingimuste statistilise kokkuvõttega perioodil, mis on piisavalt pikk, et tagada tüüpiliste väärtuste saamine (üldiselt 30 aastat).
Kliima (nimisõna)
Konkreetse poliitilise, moraalse jne olukorra üldine seos.
"Tööstused, mis nõuavad palju fossiilseid kütuseid, pole praeguses poliitilises kliimas tõenäoliselt populaarsed."
Kliima (verb)
Elama.
Ilm (nimisõna)
Õhu või atmosfääri seisund soojuse või külma, niiske või kuivuse, rahuliku või tormi, selguse või pilvisuse või muude meteoroloogiliste nähtuste suhtes; atmosfääri meteoroloogiline seisund; as, soe ilm; külm ilm; märg ilm; kuiv ilm jne.
Ilm (nimisõna)
Hooaja täpsus; meteoroloogilised muutused; õhu oleku vaheldumine.
Ilm (nimisõna)
Torm; palav.
Ilm (nimisõna)
Kerge vihm; dušš.
Ilm
Õhku paljastada; õhku; maitsestada kokkupuutel õhuga.
Ilm
Seega, et säilitada proovimisvõimet; vastu pidama ja üle saama; ülal pidama; vastu pidama; vastu panema; nagu tormi ilm.
Ilm
Purjetada või edasi liikuda; nagu neeme ilm; teise laeva ilmastiku ilmutamiseks.
Ilm
(Kull) vabas õhus asetamiseks.
Ilm (verb)
Atmosfääri toimingu läbimiseks või talumiseks; kannatada meteoroloogiliste mõjude all; mõnikord atmosfääri mõjul ära kuluda või seda muuta; ilma tõttu raisata.
Ilm (omadussõna)
Tuule poole või tuule poole - tuulele vastu; nagu ilmakaar, ilmastiku traksid, ilmamõõtur, ilmutõstukid, ilmakvartal, ilmaterad jne.
Kliima (nimisõna)
Üks kolmekümnest ekvaatoriga paralleelsest piirkonnast või tsoonist, millesse jaotati maakera pind ekvaatorist pooluseni vastavalt jaanipäeva pikkuse järjestikusele suurenemisele.
Kliima (nimisõna)
Koha seisund seoses atmosfääri mitmesuguste nähtustega, nagu temperatuur, niiskus jne, eriti kuna need mõjutavad loomade või köögiviljade elu.
Kliima (verb)
Elama.
Ilm (nimisõna)
meteoroloogilised tingimused: temperatuur ja tuul ning pilved ja sademed;
"nad lootsid head ilma"
"igal päeval on meil ilmastikutingimused ja eilne polnud erand"
Ilm (verb)
nägu või taluge julgust;
"Ta vapustas elemente"
Ilm (verb)
põhjustada kalle
Ilm (verb)
purjetada Eesti tuule poole
Ilm (verb)
muutus ilmastiku mõjul või mõjul;
"Ilmastikumaja vana onn"
Ilm (omadussõna)
tuulega avatud külje poole
Kliima (nimisõna)
ilm mõnes kohas keskmiselt pika aja jooksul;
"Lõuna-Walesi rõve kliima"
"Külmast kliimast pärit taimed rändavad kõige paremini talvel"
Kliima (nimisõna)
valitsev psühholoogiline seisund;
"arvamuse õhkkond"
"rahvuslik meeleolu on pärast eelmisi valimisi kardinaalselt muutunud"
