Sisu
-
Ilmastik
Ilmastik on kivimite, pinnase ja mineraalide ning puidu ja tehismaterjalide lagunemine kokkupuutel Maa atmosfääri, vee ja bioloogiliste organismidega. Ilmastik toimub kohapeal (kohapeal), st samas kohas, vähese liikumisega või üldse mitte, ning seetõttu ei tohiks seda segi ajada erosiooniga, mis hõlmab kivimite ja mineraalide liikumist selliste ainete poolt nagu vesi, jää, lumi, tuul, lained ja gravitatsioon ning seejärel transporditakse ja hoiustatakse teistes kohtades. Ilmastikuprotsesside olulist klassifikatsiooni on kaks - füüsikalised ja keemilised ilmastikutingimused; igaüks hõlmab mõnikord bioloogilist komponenti. Mehaaniline või füüsikaline ilmastik hõlmab kivimite ja pinnase lagunemist otsese kokkupuute kaudu atmosfääritingimustega, nagu kuumus, vesi, jää ja rõhk. Teine klassifikatsioon, keemiline ilmastik, hõlmab atmosfääri kemikaalide või bioloogiliselt toodetud kemikaalide otsest mõju, mida nimetatakse ka bioloogilisteks ilmastikutingimusteks kivimite, muldade ja mineraalide lagunemisel. Kui füüsiline ilmastik on rõhutatud väga külmas või väga kuivas keskkonnas, on keemilised reaktsioonid kõige intensiivsemad seal, kus kliima on märg ja kuum. Mõlemad ilmastiku tüübid esinevad siiski koos ja kumbki kipub teist kiirendama. Näiteks füüsiline hõõrdumine (koos hõõrumine) vähendab osakeste suurust ja suurendab seetõttu nende pindala, muutes need kiirete keemiliste reaktsioonide suhtes vastuvõtlikumaks. Erinevad ained toimivad ühiselt, muutes primaarsed mineraalid (maapinnad ja mikad) sekundaarseteks mineraalideks (savid ja karbonaadid) ja vabastades lahustuvas vormis taimsed toitaineelemendid. Pärast kivimi lagunemist järelejäänud materjalid koos orgaanilise materjaliga loovad mulla.Pinnase mineraalainete sisalduse määrab lähtematerjal; seega võib ühest kivimiliigist tuletatud pinnases olla ühe või mitme mineraalide puudus, mis on vajalik hea viljakuse jaoks, samal ajal kui kivimitüüpide segust (näiteks jää-, eoloopia- või ujuvsete setetes) ilmastikumullaga pinnas muudab sageli viljakama mulla. Lisaks on paljud maakera pinnavormid ja maastikud ilmastikuprotsesside tagajärjel koos erosiooni ja taassadestumisega.
Ilmastik (nimisõna)
Ilm, eriti soodne või õiglane ilm.
Ilmastik (nimisõna)
Kivimite mehaaniline või lagunemine kohapeal ilmastikuolude või muude põhjuste tõttu.
Ilmastik (nimisõna)
Ligikaudu horisontaalsele pinnale antav kerge kalle, et see saaks vett välja visata.
Ilmastik (tegusõna)
praegune ilmastiku osaline
Hõõrdumine (nimisõna)
Hõõrumine, kandmine või maha hõõrumine; kulumine hõõrdumise teel. Esmakordselt atesteeriti seda 17. keskelth sajandil.leht = 7
Hõõrdumine (nimisõna)
Aine hõõrus sel viisil; praht. Esmakordselt atesteeriti seda 18. keskelth sajandil.
Hõõrdumine (nimisõna)
Kivimi, eriti jõesängi mehaanilise erosiooni mõju kivimite killude kriimustamiseks ja kraapimiseks. Esmakordselt atesteeriti 19. keskpaigasth sajandil.
Hõõrdumine (nimisõna)
Hõõrdunud, kraapitud või kulunud ala. Esmakordselt atesteeriti seda 20. keskelth sajandil.
Hõõrdumine (nimisõna)
Kraapimisest põhjustatud pindmine haav; nahapiirkond, mille pinnal olevad rakud on kraapitud või ära kulunud. Esmakordselt atesteeriti seda 20. keskelth sajandil.
Hõõrdumine (nimisõna)
Hamba pinna kulumine närimise teel.
Hõõrdumine (nimisõna)
millegi kraapimise või kandmise protsess
"metall on kulumiskindel"
Hõõrdumine (nimisõna)
kraapimise või kulumise tõttu kahjustatud ala
"huultel ja lõualuu oli kärpeid ja marrastusi"
Ilmastik (nimisõna)
Elementide toimimine kivimil, muutes selle värvi, ure või koostist või ümardades selle servad.
Hõõrdumine (nimisõna)
Hõõrumine, kandmine või maha hõõrumine; kulumine hõõrdumise teel; nagu müntide hõõrdumine.
Hõõrdumine (nimisõna)
Aine hõõrus ära.
Hõõrdumine (nimisõna)
Pindmine ekstsisioon koos aine kadumisega väikeste tükkidena.
Hõõrdumine (nimisõna)
hõõrdunud ala, kus nahk on rebenenud või ära kulunud
Hõõrdumine (nimisõna)
erosioon hõõrdumisel
Hõõrdumine (nimisõna)
kivimiosakeste kulumine vee, tuule või jää hõõrdumise tõttu
