Sisu
-
Vein
Vein on kääritatud viinamarjadest valmistatud alkohoolne jook. Pärm tarbib viinamarjades sisalduvat suhkrut ja muundab selle etanooliks, süsinikdioksiidiks ja kuumuseks. Erinevat sorti viinamarju ja pärmitüvesid toodetakse erinevat tüüpi veini. Need erinevused tulenevad viinamarja biokeemilise arengu, kääritamisel osalevate reaktsioonide, terroiri ja tootmisprotsessi keerukatest vastasmõjudest. Paljud riigid kehtestavad veini stiilide ja omaduste määratlemiseks õiguslikud nimetused. Tavaliselt piiravad need viinamarjade geograafilist päritolu ja lubatud sorte, samuti muid veinitootmise aspekte. Veinidest, mis ei ole valmistatud viinamarjadest, kuuluvad riisivein ja puuviljaveinid nagu ploomi-, kirsi-, granaatõuna-, sõstar- ja kibuvitsamarjad. Veini on toodetud tuhandeid aastaid. Varasemad teadaolevad veinijäljed on pärit Gruusiast (umbes 6000 eKr), Iraanist (umbes 5000 eKr) ja Sitsiiliast (umbes 4000 eKr), ehkki on tõendeid sarnase alkohoolse joogi tarbimisest Hiinas varem (umbes 7000). EKr). Varaseim teadaolev veinitehas on 6 100-aastane Armeenia veinimaja Areni-1. Vein jõudis Balkanile 4500. aastal eKr ning seda tarbiti ja tähistati Vana-Kreekas, Traakias ja Roomas. Läbi ajaloo on veini tarbitud selle joovastavate mõjude tõttu. Vein on religioonis pikka aega mänginud olulist rolli. Muistsed egiptlased seostasid punast veini verega ja seda kasutasid nii Kreeka Dionysose kultus kui ka roomlased roomlasena; Judaism hõlmab seda ka kidudis ja kristlust armulauas.
Vingumine (nimisõna)
pika tõmmatud, kõrge häälega kaeblik nutt või heli
Vingumine (nimisõna)
kaebus või kriitika
Vinguma (tegusõna)
Kõlama kisendama.
Vinguma (tegusõna)
Sellist nuttu meenutava heli tegemiseks.
"Lennukimootorid virisesid stardi ajal."
Vinguma (tegusõna)
Kaevata või protestida virisedes või justkui virisedes.
Vinguma (tegusõna)
Liikuda viriseva häälega.
"Jet virises õhku."
Vinguma (tegusõna)
Kuuleme viriseva häälega.
"Laps virises kõigi oma kaebuste üle."
"Kelly Queen virises, et boss pani ta lipsu selga panema."
Vein (nimisõna)
Alkohoolne jook, mis on valmistatud viinamarjamahla kääritamisel.
"Vein on kangem kui õlu."
"Ta tellis söögiks veini."
Vein (nimisõna)
Alkohoolne jook, mis on valmistatud puu- või köögiviljade, va viinamarjade mahla kääritamisel, millele eelneb tavaliselt puu- või köögivilja tüüp; näiteks "võilillevein".
Vein (nimisõna)
Portsjon veini.
"Mulle meeldiks, kui mulle meeldiks kolm õlut ja kaks veini."
Vein (nimisõna)
Tume lillakaspunane värv; punase veini värv.
"704A43"
Vein (nimisõna)
tuul
Vein (verb)
Meelelahutuseks veiniga.
Vein (verb)
Veini juua.
Vingumine (nimisõna)
pikk, kõrge kõlaga kaeblik nutt
"koer andis väikese vingumise"
Vingumine (nimisõna)
pikk, kõrge kõlaga ebameeldiv heli
"mootori ving"
Vingumine (nimisõna)
kaeblik hääletoon
"Annase hääles oli vihje viriseda"
Vingumine (nimisõna)
nõrk või rahutu kaebus
"pidev vingumine avalike teenuste kvaliteedi üle"
Vinguma (tegusõna)
andke või tehke pikk, kõrge häälega kaeblik nutt või heli
"koer vingus ja kraapis tagaukse kallal"
Vinguma (tegusõna)
kurdavad nõrgal või rahutul viisil
"ta hakkas virisema, kui kõvasti oli teda sunnitud töötama"
"" Mu jalad valutavad, "vingus ta"
Vein (nimisõna)
kääritatud viinamarjamahlast valmistatud alkohoolne jook
"ta avas pudeli punast veini"
"Prantsusmaa piirkondlikud toidud ja veinid"
Vein (nimisõna)
alkohoolne jook, mis on valmistatud muude muude puuviljade või taimede kääritatud mahlast
"klaas pähkliveini veini"
Vein (nimisõna)
lühike veinipunane
"veini värvi ülikond"
Vein (verb)
lõbusta kedagi, pakkudes neile jooke ja sööki
"Lobistid on aastaid kongressiliikmeid rikkalikult joonud ja einestanud"
Vein (verb)
Nautige end ülimaitsvalt söödes ja joomise ajal
"veinistasime ja õhtustasime Bernardsi sõpradega"
Vein (verb)
tantsige vaagnapiirkonna rütmiliste ründeliigutustega
"rahvahulk hüppas ja veinis ning kloppis põldu mudaks"
