Kibe vs hapukas - mis vahet sel on?

Autor: Louise Ward
Loomise Kuupäev: 8 Veebruar 2021
Värskenduse Kuupäev: 19 Oktoober 2024
Anonim
Stiiv - Vastasrindel (MUUSIKAVIDEO)
Videot: Stiiv - Vastasrindel (MUUSIKAVIDEO)

Sisu

  • Hapu


    Maitse, maitsetundmine või maitsmine on üks viiest traditsioonilisest meeltest, mis kuulub maitsesüsteemi. Maitse on sensatsioon, mis tekib siis, kui suus olev aine reageerib keemiliselt maitseretseptori rakkudega, mis asuvad suuõõnes, enamasti keelel, pungadel. Maitsed koos lõhna (haistmise) ja kolmiknärvi stimuleerimisega (ureesi, valu ja temperatuuri registreerimine) määravad toidu või muude ainete maitsed. Inimestel on maitsmisretseptorid maitsmispungadel (hõrgutised) ja muudel aladel, sealhulgas keele pealmine pind ja epiglotid. Maitse tajumise eest vastutab maitsekoore. Keelt katavad tuhanded väikesed paljad, mida nimetatakse papillideks ja mis on palja silmaga nähtavad. Igas papillis on sadu maitsepunga. Erandiks on filiformsed papillid, mis ei sisalda maitsenippe. Maitses on 2000–5000 punga, mis asuvad keele taga ja ees. Teised asuvad suu katusel, külgedel ja taga ning kurgus. Iga maitsmispunkt sisaldab 50 kuni 100 maitseretseptori rakku. Maitsetundlikkus hõlmab viit peamist maitset: magusus, hapukus, soolasus, kibedus ja maitse. Teaduslikud katsed on tõestanud, et need viis maitset on olemas ja eristuvad üksteisest. Maitsepungad on võimelised eristama erinevaid maitseid, avastades interaktsiooni erinevate molekulide või ioonidega. Magusad, soolased ja mõrkjad maitsed vallandavad molekulide sidumine G-valguga seotud retseptoritega maitsmispungade rakumembraanidel. Soolasust ja hapukust tajutakse siis, kui leelismetalli või vesinikuioonid sisenevad maitsepungadesse. Põhimaitsed mõjutavad suus toidu tunnetamist ja maitset ainult osaliselt - muudeks teguriteks on nina haistmisepiteeli poolt tuvastatav lõhn; ure, mis on tuvastatud mitmesuguste mehaanoretseptorite, lihasnärvide jne kaudu; temperatuur, mille tuvastavad termoretseptorid; ja "jahedus" (nagu mentool) ja "kuumus" (torness) läbi keemilise protsessi. Kuna maitsed tunnetavad nii kahjulikke kui ka kasulikke asju, klassifitseeritakse kõik põhimaitsed nii aversiivsete kui ka isuäratavateks, sõltuvalt sellest, millist mõju neil on meie kehale. Magusus aitab tuvastada energiarikkaid toite, samas kui kibedus on hoiatav märk mürkidest. Inimeste seas hakkab maitsetaju tuhmuma umbes 50-aastaselt, kuna keele papillid kaovad ja sülje tootmine üldiselt väheneb. Inimestel võivad maitsed olla moonutatud ka düsgeusia tagajärjel. Kõigil imetajatel pole ühesuguseid maitsemeeli: mõnel närilisel on võimalik tärklist maitsta (mida inimesed ei saa), kassid ei saa maitsta magusat ning mitmed teised lihasööjad, sealhulgas hüäänid, delfiinid ja merilõvid, on kaotanud võime tunda kuni nelja oma esivanemat viis maitsemeelt.


  • Mõru (omadussõna)

    Põhiaine omamine).

    "Kohv maitses mõru."

  • Mõru (omadussõna)

    Karm, läbistav või torkiv.

  • Mõru (omadussõna)

    Vihatud või vaenulikud.

    "Nad on kibedad vaenlased."

  • Mõru (omadussõna)

    Küüniline ja pahameelne.

    "Olen sellest lüüasaamisest alates kibestunud olnud."

  • Mõru (nimisõna)

    Mõrudest ürtidest valmistatud vedelik või pulber, mida kasutatakse segajookides või toonikuna.

  • Mõru (nimisõna)

    Humalaga tugevalt maitsestatud õlle tüüp.

  • Mõru (nimisõna)

    Pööre kaablit bittide kohta.

  • Mõru (nimisõna)

    Riistvarasüsteem, mille arhitektuur põhineb kindlaksmääratud arvu bittide (binaarsed numbrid) ühikutel.


  • Mõru (tegusõna)

    Et kibedaks minna.

  • Hapu (omadussõna)

    Maitse on happeline, terav või tange.

    "Sidrunitel on hapu maitse."

  • Hapu (omadussõna)

    Valmistatud kääritamise teel rääsunud

    "hapu piim"

    "rfex | et"

  • Hapu (omadussõna)

    Maitsed või lõhnad rääsunud.

    "hapu hais"

    "rfex | et"

  • Hapu (omadussõna)

    Elav või halb tuju.

    "Ta vaatas mulle hapu välja."

  • Hapu (omadussõna)

    Liiga happeline ja seega viljatu.

    "hapu maa"

    "hapu sood"

  • Hapu (omadussõna)

    Sisaldab liigset väävlit.

    "rfex | et"

  • Hapu (omadussõna)

    Õnnetu või ebasoodne.

  • Hapu (omadussõna)

    Väljakult väljas, häälest väljas.

  • Hapu (nimisõna)

    Hapu maitse tunne.

    "rfex | et"

  • Hapu (nimisõna)

    Sidruni- või laimimahl ja suhkur.

    "rfex | et"

  • Hapu (nimisõna)

    Mis tahes kokteil, mis sisaldab sidruni- või laimimahla.

  • Hapu (nimisõna)

    Hapu või happeline aine; mis iganes annab valuliku efekti.

  • Hapu (tegusõna)

    Et hapu oleks.

    "Liiga palju sidrunimahla hapendab retsept."

  • Hapu (tegusõna)

    Hapuks muutuda.

  • Hapu (tegusõna)

    Rikkuda või mar; muutuma meeletuks.

  • Hapu (tegusõna)

    Et muutuda meeletuks.

    "Lagunesime pärast seda, kui meie suhted haisesid."

  • Hapu (tegusõna)

    Muuta (muld) külmaks ja ebaproduktiivseks.

  • Hapu (tegusõna)

    Leotada (lubi) ja muuta see krohvi või mördi jaoks sobivaks.

  • Mõru (nimisõna)

    A kaabli ümberminek, mis on ümmargune.

  • Mõru (nimisõna)

    Mis tahes aine, mis on kibe. Vaadake kibedust.

  • Mõru (omadussõna)

    Iseloomulik, äge, hammustav maitse, nagu koirohi või humala infusioon; kui kibe ravim; kibe nagu aaloed.

  • Mõru (omadussõna)

    Valu põhjustamine või nutikas; augustamine; valus; terav; raske; nagu kibe külm päev.

  • Mõru (omadussõna)

    Põhjustavad või sobivad meelele valu või stressi; kohmetu; ülbe.

  • Mõru (omadussõna)

    Iseloomustab teravus, raskus või julmus; karm; ahter; virulentne; kui kibe etteheide.

  • Mõru (omadussõna)

    Leinav; kurb; piinav; valus; hale.

  • Mõru

    Et kibedaks minna.

  • Hapu (omadussõna)

    Happeline või terav, hammustav maitse, nagu äädikas, ning enamiku küpste puuviljade mahlad; hape; hapukas.

  • Hapu (omadussõna)

    Muutunud, nagu hoides, nii, et see oleks happeline, rääsunud või rõske.

  • Hapu (omadussõna)

    Ei nõustu; ebameeldiv; seega; rist; krabatud; pisike; moroos; kui hapuka temperamendiga mees; hapu vastus.

  • Hapu (omadussõna)

    Afflictive; valus.

  • Hapu (omadussõna)

    Külm ja ebaproduktiivne; as, hapu maa; hapu sood.

  • Hapu (nimisõna)

    Hapu või happeline aine; mis iganes annab valuliku efekti.

  • Hapu

    Hapuks muutuda; muuta magusast hapuks; kuna kokkupuude õhuga hajutab paljusid aineid.

  • Hapu

    Et muuta pinnaseks külm ja ebaproduktiivne.

  • Hapu

    Et muuta õnnetuks, rahutuks või vähem meeldivaks.

  • Hapu

    Põhjustada või lubada muutuda karmiks või ebamaiseks.

  • Hapu

    Leotada ja krohvi või mördi jaoks sobivaks muuta; nagu hapu lubi ärilistel eesmärkidel.

  • Hapu (tegusõna)

    Hapuks muutuda; muuta magusast hapuks; kuna kuuma ilmaga tuleb piim varsti sisse; lahke tuju vaevab mõnikord ebaõnne.

  • Mõru (nimisõna)

    Ingliskeelne nimetus kuiva teravamaitselise ale kohta, millel on tugev humalamaitse (tavaliselt süvisel)

  • Mõru (nimisõna)

    maitseelamused, kui hiniin või kohv suhu võetakse

  • Mõru (nimisõna)

    vara, millel on karm ebameeldiv maitse

  • Mõru (tegusõna)

    kibedaks tegema

  • Mõru (omadussõna)

    mida iseloomustab tugev pahameel või küünilisus;

    "piinlik vaidlus"

    "lahutuse pärast kibe"

  • Mõru (omadussõna)

    väga raske aktsepteerida või kanda;

    "kibe tõde"

    "kibe kurbus"

  • Mõru (omadussõna)

    karm või söövitav toon;

    "acerbiline toon, läbistav muidu lilleline proosa"

    "happeliste kommentaaride tulv"

    "tema ägedad märkused teevad temast palju vaenlasi"

    "kibedad sõnad"

    "villiline kriitika"

    "kaustilised naljad poliitiliste mõrvade, vestlussaadete vastuvõtjate ja meditsiinieetika kohta"

    "väävel denonsseerimine"

  • Mõru (omadussõna)

    üks neljast põhilisest maitsetundlikkusest; terav ja ebameeldiv; nagu kiniini maitse

  • Mõru (omadussõna)

    väljendab tõsist leina või kahetsust;

    "kibedaid pisaraid valama"

  • Mõru (omadussõna)

    lähtudes suurest vaenulikkusest või vaenulikkusest või ilmutades seda;

    "kibe võitlus"

    "kibedad vaenlased"

  • Mõru (omadussõna)

    põhjustades teravalt valulikku või nõelavat tunnet; kasutatakse eriti külma;

    "mõru külm"

    "hammustav tuul"

  • Mõru (määrsõna)

    äärmiselt ja teravalt;

    "oli mõnusalt külm"

    "mõru külm"

  • Hapu (nimisõna)

    kokteil, mis on valmistatud likööri (eriti viski või džinni) segus sidruni- või laimimahla ja suhkruga

  • Hapu (nimisõna)

    maitseelamus, kui suhu võetakse äädikat või sidrunimahla

  • Hapu (nimisõna)

    happelisuse omadus

  • Hapu (tegusõna)

    minna hapuks või rikneda;

    "Piim on hapu"

    "Vein töötas"

    "Kreem on muutunud - peame selle välja viskama"

  • Hapu (tegusõna)

    tee hapukamaks või hapukamaks

  • Hapu (omadussõna)

    kääritamise või staleeni lõhn

  • Hapu (omadussõna)

    millel on terav hammustav maitse

  • Hapu (omadussõna)

    üks neljast põhilisest maitsetundlikkusest; nagu äädika või sidruni maitse

  • Hapu (omadussõna)

    ebameeldivas olekus;

    "hapu piim"

  • Hapu (omadussõna)

    ebatäpne pigi;

    "vale (või hapu) sedel"

    "tema laulmine oli võtmetähtsusega"

  • Hapu (omadussõna)

    hapu huumori näitamine;

    "tume kelm"

    "vanasõnaliselt teeb Uus-Inglismaa puritaan"

    "räige, lootusetu õlg"

    "ta istus tujus vaikuses"

    "kohmetu ja seltsimeelne viis"

    "saturnine, peaaegu misantroopiline noor geenius"

    "hapu tuju"

    "tige rahvahulk"

Pannkook vs Flapjacks - mis vahet on?

Peter Berry

Oktoober 2024

Pannkook Pannkook (või kuumakook, küpetukook või lehvik) on ageli õhuke ja ümar lame kook, mi on valmitatud tärkliepõhiet taignat, mi võib ialdada mune, piima...

Nitpicking Maitetamine on nitide (täide muna, tavalielt pea täide) eemaldamine peremeete juutet. Kuna nitid on tementeeritud ükikute karvadega, ei aa neid enamiku täikammidega ee...

Jagama