Sisu
Kiitma (nimisõna)
Kiidelda või kiidelda; praalimine; heitlik teesklemine või enese ülistamine.
Kiitma (nimisõna)
Asi, millega kiidelda.
Kiitma (nimisõna)
Kaardimäng kolme kaardiga.
Kiitma (tegusõna)
Uhkeldama; rääkida ülemäärase uhkusega sellest, mida keegi on saanud, suudab või on teinud; sageli enese populariseerimise katsena.
"julgustada oma ärakasutamist, julgust või raha"
Kiitma (tegusõna)
Kiidelda.
Kiitma (omadussõna)
Suurepärane; esmaklassiline.
Kiitma (omadussõna)
Vilgas; vaimusid täis; kiitlemine; pretensioonikas; eostatud.
"vapper noormees"
Kiitma (määrsõna)
uhkelt; kiiduväärselt
Lohistamine (nimisõna)
Õhu (või mõne muu vedeliku) vastupidavus millelegi, mis selle kaudu liigub.
"Autode kavandamisel peavad tootjad arvestama."
Lohistamine (nimisõna)
Liivavormi alumine osa.
Lohistamine (nimisõna)
Seade, mida lohistatakse mööda veekogu põhja midagi otsima, nt. surnukeha või kala püüdmas.
Lohistamine (nimisõna)
Puff sigaretil või liigesel.
Lohistamine (nimisõna)
Keegi või midagi, mis on tüütu või pettumust valmistav või pettumust valmistav; takistuseks edasiminekule või nautimisele.
"Tipptunnil tööle sõitmine on tõeline vedamine."
Lohistamine (nimisõna)
Hobuvankri tüüp. alates 18. sajandi keskpaigast.
Lohistamine (nimisõna)
Tänav, nagu põhitõmbamisel. alates 19. sajandi keskpaigast.
Lohistamine (nimisõna)
Lõhnarada, mis vasakule rebast lohistades, on mõeldud hagide lõhnade jälgimiseks.
"lohistama"
Lohistamine (nimisõna)
Suur kogus löögikuuli tagasilööki, põhjustades löögikuuli aeglustumist.
Lohistamine (nimisõna)
Rasked äkked pinnase purustamiseks.
Lohistamine (nimisõna)
Omamoodi kelk raskete esemete edastamiseks; ka omamoodi madal auto või käsikäru.
"kivide lohistamine"
Lohistamine (nimisõna)
Kolvi või vormi alumine osa, ülemine osa moodustab kolvi.
Lohistamine (nimisõna)
Terasest instrument pehme kivi sidumise lõpetamiseks.
Lohistamine (nimisõna)
Purje all oleva kruvikeeraja ja kruvi kiiruse erinevus, kui laev kruvi ületab; või aeruratta erinevate ujukite tõukejõu vahel.
Lohistamine (nimisõna)
Kõik, mis vees veetakse laeva pidurdamiseks või pea tuule käes hoidmiseks; eriti lõngakott, millel on konksuga suu (lohistage puri), nii kasutatud.
Lohistamine (nimisõna)
Libisemine libiseva ratta liikumise aeglustamiseks.
Lohistamine (nimisõna)
Liikumist mõjutavad aeglus ja raskused, justkui ummistunud.
Lohistamine (nimisõna)
nõiamaja muusika
Lohistamine (nimisõna)
Viimane koht matkajate reas.
Lohistamine (nimisõna)
Tuulevoolu summutamine toimib lennuki aeglustamiseks lennu ajal, nagu maandumisel klapide abil.
Lohistamine (nimisõna)
Naiste riided, mida mehed kannavad meelelahutuse eesmärgil. 19. sajandi lõpust.
"Ta esines lohistades."
Lohistamine (nimisõna)
Mis tahes tüüpi rõivad või kostüümid, mis on seotud kindla ameti või subkultuuriga.
"ettevõtte juhtimine"
Lohistamine (verb)
Tõmmake mööda pinda või läbi keskmise, mõnikord raskustega.
Lohistamine (verb)
Aeglaselt liikumiseks.
"Aeg näib lohistavat, kui ootate bussi."
Lohistamine (verb)
Tegutseda või liikuda aeglaselt või entusiasmita; olla vastumeelne.
Lohistamine (verb)
Edasi liikuda raskelt, vaevaliselt või aeglaselt; väsinud pingutustega edasi liikuda; edasi liikuda.
Lohistamine (verb)
Joonistada (midagi koormavat); seega valu või raskustega mööduda.
Lohistamine (verb)
Toimida ummistuse või takistusena; tagasi hoidma.
Lohistamine (verb)
Hiire või muu sisendseadme abil arvutiekraanil (üksuse) teisaldamiseks.
"Lohistage fail aknasse, et see avada."
Lohistamine (verb)
(peamiselt sõiduk) pinnale tahtmatu hõõrumine või kraapimine.
"Auto oli maapinnale nii madalal, et selle summuti lohistas kiirusepööret."
Lohistamine (verb)
Sihtmärgi löömiseks või löömiseks.
Lohistamine (verb)
Kalastada dragnettiga.
Lohistamine (verb)
Kadunud eseme või kehana millegi otsimiseks lohistage midagi mööda veekogu põhja.
Lohistamine (verb)
Murdmiseks (maandumiseks), tõmmates selle üle tõmbe või äkke; äestama.
Lohistamine (verb)
Otsige ammendavalt, justkui dragnetti.
Lohistamine (verb)
Röstimiseks öelge negatiivseid asju või pöörake tähelepanu kellegi puudustele.
"Sa lihtsalt lohista teda, sest ta sai rohkem raha kui sina."
Lohistamine (verb)
Esitamine lohistamiskuningannana või lohistamiskuningana.
Kiitma (tegusõna)
ütle midagi kiiduväärselt
"nad praalisid selle üle, kui lihtne see oli olnud"
"ta kiitis, et oli võidus kindel"
Kiitma (nimisõna)
hasartmängude kaardimäng, mis on lihtsustatud pokkerivorm
"pontooni, kiitmise ja pokkeri mängud"
Kiitma (nimisõna)
hooplev avaldus
"ta polnud selline mees, kes hoopleks"
Kiitma (omadussõna)
suurepärane; esmaklassiline
"see oli mu kiivas mullikas"
Lohistamine (verb)
tõmmake (keegi või midagi) jõuliselt, jämedalt või raskustega mööda
"vedasime paadi randa üles"
Lohistamine (verb)
viige (keegi) kohta või üritusele või sealt, vaatamata nende vastumeelsusele
"mu sõbranna lohistab mind nädalaks Rhodosele"
Lohistamine (verb)
minge aeglaselt, vastumeelselt või raskustega
"Ma pean ennast iga päev voodist välja lohistama"
Lohistamine (verb)
liikuge (pilt või esiletõstetud) arvutiekraanil, kasutades sellist tööriista nagu hiir
"saate ikoone sellesse rühma teisaldada hiirega lohistades"
Lohistamine (verb)
(inimeste riiete või loomade saba) rada mööda maad
"nunnad kõndisid meditatsiooni, nende harjumused lohistasid rohtu
Lohistamine (verb)
saa kinni ja tõmba (midagi)
"Jinny lohutas meeleheitlikult kätt"
Lohistamine (verb)
(laeva) rada (ankur) mööda merepõhja, triivides protsessi käigus
"rannasõidulaev lohistas oma ankrut St Ives'i lahes"
"ankur ei pidanud kinni ja nad lohistasid vett veel edasi"
Lohistamine (verb)
(ankru) ei suuda kinni hoida, põhjustades laeva või paadi triivimise
"tema ankur oli lohisenud ja ta leidis end merele purjetamas"
Lohistamine (verb)
otsige jõe, järve või mere põhjast viinamarjade või võrkude abil
"konnamehed olid kohaliku jõe lohistanud"
Lohistamine (verb)
(ajaliselt) mööduvad aeglaselt ja tüütult
"päev venis - lõpuks oli aeg magama minna"
Lohistamine (verb)
(protsessi või olukorra) jätkub tüütu ja tarbetu pikkusega
"vaidlus kahe pere vahel venis aastaid"
Lohistamine (verb)
venita midagi asjatult
"ta lohistas välja nende teenimise protsessi"
Lohistamine (nimisõna)
midagi jõuliselt või raskustega tõmmates
"praeguse lohistamine"
Lohistamine (nimisõna)
liikuvat eset ümbritseva õhu või muu vedeliku poolt avaldatav pikisuunaline aeglustav jõud
"kate vähendab aerodünaamilist tõmmet"
Lohistamine (nimisõna)
inimene või asi, mis takistab arengut või arengut
"Larry osutus karjääri venitamiseks"
Lohistamine (nimisõna)
õngejada tõmbamisest põhjustatud kalastuskärbse ebaloomulik liikumine.
Lohistamine (nimisõna)
rauast kinga, mida saab pidurdada käru või vaguni rattale.
Lohistamine (nimisõna)
igav või väsitav inimene või asi
"üheksast viieni töötamine võib tõmmata"
Lohistamine (nimisõna)
sigareti suitsu sissehingamine
"ta võttis oma sigareti kaua maha"
Lohistamine (nimisõna)
rõivad, mida tavapäraselt kannavad vastassoost naised, eriti meeste kantavad naiste riided
"moeetendus koos meestega koos"
Lohistamine (nimisõna)
tänav või tee
"peamine takistus on lai, kuid sõidukeid on vähe"
Lohistamine (nimisõna)
asi, mis tõmmatakse mööda maad või läbi vee.
Lohistamine (nimisõna)
äke, mida kasutatakse maapinna purustamiseks.
Lohistamine (nimisõna)
seade süvendamiseks või objektide taastamiseks jõe või järve põhjast.
Lohistamine (nimisõna)
veel üks termin dragnet
Lohistamine (nimisõna)
enne hagijasid tõmmatud tugeva lõhnaga peibutis rebase asendajana.
Lohistamine (nimisõna)
jaht lohise abil.
Lohistamine (nimisõna)
mõju teistele inimestele
"neil oli haridus, kuid neil polnud venitust"
Lohistamine (nimisõna)
üks trummimise põhivorme (alge), mis koosneb löögist, millele eelneb kaks armu nooti, mida tavaliselt mängitakse teise pulgaga.
Lohistamine (nimisõna)
lühike lohistamise võistlus
Lohistamine (nimisõna)
erasõiduk nagu lavaauto, mille on joonistanud neli hobust.
Lohistamine (nimisõna)
Auto
"uhke juhiga nutikas autojuht"
Kiitma (tegusõna)
Rääkida endast või endaga seotud asjadest viisil, mis tekitab imetlust, kadedust või imet; rääkida kiitlevalt; uhkeldama; - millele sageli järgneb; kui julgustada ärakasutamist, julgust või raha või suuri asju, mida üks kavatseb teha.
Uhkustada
Kiidelda.
Kiitma (nimisõna)
Kiidelda või kiidelda; praalimine; heitlik teesklemine või enese ülistamine.
Kiitma (nimisõna)
Asi, millega kiidelda.
Kiitma (nimisõna)
Mäng sarnaste kaartidega nagu bluff.
Kiitma (omadussõna)
Vilgas; vaimusid täis; kiitlemine; pretensioonikas; eostatud.
Kiitma (määrsõna)
Uhkelt; kiiduväärselt.
Lohistamine (nimisõna)
Maiustus; komplekt; ravim.
Lohistamine (nimisõna)
Lohistamine; kõike, mida lohistatakse.
Lohistamine (nimisõna)
Võrk või seade, mis tuleb vee alla põhja tõmmata, nagu kalastamisel, uppunud inimeste otsimisel jne.
Lohistamine (nimisõna)
Omamoodi kelk raskete kehade edastamiseks; ka omamoodi madal auto või käsikäru; nagu kiviklibumine.
Lohistamine (nimisõna)
Raske treener, mille peal on istmed; ka raske vanker.
Lohistamine (nimisõna)
Rasked äkked pinnase purustamiseks.
Lohistamine (nimisõna)
Kõik, mis vees veetakse laeva pidurdamiseks või pea tuule käes hoidmiseks; esp., tikitud kotiga lõuendikott, nii kasutatud. Vaadake jaotist Drag purje (allpool).
Lohistamine (nimisõna)
Liikumist mõjutavad aeglus ja raskused, justkui ummistunud.
Lohistamine (nimisõna)
Kolvi või vormi alumine osa, ülemine osa moodustab kolvi.
Lohistamine (nimisõna)
Terasest instrument pehme kivi sidumise lõpetamiseks.
Lohistamine (nimisõna)
Purje all oleva kruviaurukiiruse ja kruvi kiiruse erinevus laeva lahtikruvi ületamisel; või aeruratta erinevate ujukite tõukejõu vahel. Vt tsiteerimine jaotises Lohistamine, v. I., 3.
Vedama
Joonistamine aeglaselt või tugevalt edasi; tõmmata peajõuga mööda maad; vedama; jälitama; - kantakse raskuste või vastupidavate kehade või joonistamiseks kõlbmatute kehade tõmbamiseks vaevaga mööda maad või muud pinda; kivi või puidu lohistamiseks; võrku lohistades.
Vedama
Maana murdmiseks tõmmake sellele üle lohistamine või äpp; äestama; tõmmata oja või muu veena põhja mööda põhja; seega otsida, näiteks lohistades.
Vedama
Kaasa tõmmata kui midagi koormavat; seega valu või raskustega mööduda.
Lohistamine (verb)
Tõmmatakse köie või riietusena maapinnale; jälitama; liikuda edasi mööda maapinda või mere põhja, kui ankurit, mida ei hoita.
Lohistamine (verb)
Edasi liikuda raskelt, vaevaliselt või aeglaselt; väsinud pingutustega edasi liikuda; edasi liikuda.
Lohistamine (verb)
Toimida ummistuse või takistusena; tagasi hoidma.
Lohistamine (verb)
Kalastada dragnettiga.
Kiitma (nimisõna)
näide hooplevast jutust;
"tema kihk on hullem kui tema võitlus"
"alati, kui ta võitis, puututi tema gaasihoonega kokku"
Kiitma (tegusõna)
kiidukukk
Kiitma (omadussõna)
erakordselt hea;
"ülemuse käsi puusepatööstuses"
"tema vapper maisipõld"
Lohistamine (nimisõna)
vedeliku kaudu liikumisele vastupidavuse nähtus
Lohistamine (nimisõna)
midagi, mis aeglustab või edasilükkamist;
"maksustamine on majanduse tõmbamine"
"liiga palju seadusi takistab uue maa kasutamist"
Lohistamine (nimisõna)
midagi tüütut ja igavat;
"kartuli koorimine on lohistamine"
Lohistamine (nimisõna)
riided, mida tavaliselt kannavad vastassoo esindajad (eriti naisterõivad, kui mees neid kannab);
"ta läks peole riietunult"
"ettekandja nägi välja nagu misjonärid"
Lohistamine (nimisõna)
aeglane sissehingamine (nagu tubakasuits);
"ta võttis piibu piibule"
"ta tõmbas oma sigareti ja välistas suitsu aeglaselt"
Lohistamine (nimisõna)
lohistamine (jõuga tõmbamine);
"mäest üles tõmbamine kurnas teda"
Lohistamine (verb)
tõmmake vastupanu vastu;
"Ta lohistas suure kohvri enda taha"
"Need mured tirisid teda"
Lohistamine (verb)
tõmba aeglaselt või tugevalt;
"veokivid"
"veovõrgud"
Lohistamine (verb)
sundida mingisse olukorda, seisundisse või tegevussuunda;
"Sündmused pühkisid nad üles"
"Ära lohista mind sellesse ärisse"
Lohistamine (verb)
liikuge aeglaselt ja justkui suure vaevaga
Lohistamine (verb)
maha jääda või maha jääda;
"Kuid nii paljudes teistes valdkondades me ikka lohistame"
Lohistamine (verb)
imeda või võtta (õhk);
"tõmba sügavalt sisse"
"tõmba sigaretti"
Lohistamine (verb)
kasutage arvutihiire abil ikoone ekraanil teisaldamiseks ja menüüst käskude valimiseks;
"lohistage see ikoon ekraani paremasse alanurka"
Lohistamine (verb)
kõndige jalgu tõstmata
Lohistamine (verb)
otsige (veekogu põhjana) midagi väärtuslikku või kadunut
Lohistamine (verb)
veenda eemalduma millestki atraktiivsest või huvitavast;
"Ta tiris mind televiisorist eemale"
Lohistamine (verb)
jätkake pikemat aega;
"Kõne venis kaks tundi"
