Sisu
Peamine erinevus
Bryofüüdid on mittevaskulaarsed taimed, samal ajal kui Pteridofüüdid on soontaimed (ksüleemi ja floemiga).
Võrdlusdiagramm
| Bryofüütid | Pteridofüüdid | |
| Definitsioon | Bryofüütid on embrüofüüdid, millel pole veresoonte kudesid. | Pteridofüüdid on soontaimed, mis paljunevad ja levivad spooride kaudu. |
| Taimekeha | Neil on leht- või talloidset tüüpi taimekeha | Nende taimekeha eristatakse varre, lehtede ja juurteks. |
| Elupaik | Niisked ja varjulised kohad | Maapealne keskkond |
| Suurus | 1 mm kuni 1 m | Kuni 30 meetrit |
| Asendusnimed | Mittevaskulaarsed taimed | krüptoamid |
| Hüüdnimi | Botaanilised kahepaiksed | Botaanilised maod |
| Lahtri tüüp | haploidne | diploidne |
| Vaskulaarsed kuded | puudub | kohal |
| Lehed | Mikrofüloosne (ilma vaheta) | Mikrofüloosne ja makrofüloosne |
| Valitsev faas | gametofüüt | sporofüüdid |
| Klassid | Bryophyta, Marchantiophyta, Anthocerotophyta | Lycopodiopsida, Polypodiopsida |
| Näited | Maksapähklid, samblad, sarveõied, riccia, Marchantia, sphagnum, Polystichum. | Sõnajalad, Korte, kloseesid, harilikud harilikud harilikud korvikesed, spikemossid. |
Mis on Bryophytes?
Bryofüütid on klassifitseeritud Plantae kuningriigi alla ja need on mitte-vaskulaarsed taimed. Need näitavad põlvkondade muutumist, kus sporofüüdi üle domineerib gametofüüt. Gametofüüdi faasi rakud on haploidsed ja tekitavad eoseid. Enamik brüofüütidest on autotroofid. Bryofüüdid kasvavad varjulises ja niiskes keskkonnas. Seetõttu peetakse neid Plantae kuningriigis kahepaikseteks. Selles taimeklassis toodetakse fenoolseid komponente, mis peletavad taimtoidulisi. Nende taimede kogutud vesi on kasulik ka teistele taimedele. Brüofüütide taimede suurus varieerub millimeetrist kuni pikkade, umbes meetri pikkuste kihtideni. Brüofüütide rühma taimekeha ei eristu juurteks, varreks ja lehtedeks. Bryofüütidel on juurekujulised struktuurid, mida nimetatakse risoidideks ja mis võimaldavad neil taimedel pinnale ankurduda. Kuid risoid ei ima vett. Vesi on taimekeha enda poolt ümbritsetud ja suunatakse taimekeha sisemiselt. Brüofüüdid (sammald), Marchantiophyta (maksapähklid) ja Anthocerotophyta (sarvpüsad) on brüofüütide kolm peamist jaotust. Maksapuud on lapik sammal nagu lehttaimed. Maksapäevade lehtedel puudub koosta. Kuid maksapuudul on marginaalseid tsiliaate. Mõnel maksapäeval pole klorofülli, seega sõltuvad nad toidust seenepartnerist. Sambad koosnevad üherakulistest paksudest lihtsatest lehtedest, mis kinnitatakse varre külge. Nad kasvavad tihedates rohelistes kobarates. Kui sarvkoored koosnevad sarvest, nagu gametofüütil piklik sporofüüt. Need taimed paljunevad aseksuaalselt ja seksuaalselt. Aseksuaalne paljunemine toimub killustatuse ja väikeste agregatsioonide kaudu, mida nimetatakse gemmadeks. Vesi edastab seemnerakud munarakkudele seksuaalse paljunemise ajal. Sugurakkude väetamine muudab naissoost gametofüüdil sporofüütiks kujunenud zygooti. Sporofüütide tekitatud eosed hajuvad tuule poolt.
Mis on pteridofüüdid?
Pteridofüüdid on soontaimed (ksüleemi ja floemiga taimed), mis eristuvad juurteks, varreks ja lehtedeks. Kuna nad ei anna lilli ja seemneid, nimetatakse neid krüptogaamideks. Väidetavalt on nad esimesed maismaataimed ning ksüleemi ja floemi olemasolu tõttu nimetatakse neid botaanilisteks maodeks. Nende lehti nimetatakse esikülgedeks. Puu-sõnajalgadel on täiskannid. Nad kasvavad kuni 30 meetrit pikaks, samal ajal kui nende eesaiad kasvavad umbes 4,5 meetrit pikaks. Paljud sõnajalad eepilises vihmametsas on epifüüdid, mis kasvavad teiste puude tüvedel. Lihtsad pteridofüüdid koosnevad üksikutest hargnemata veenidest, samas kui tõelised sõnajalad koosnevad väga spetsialiseerunud veresoonte süsteemist, kus ksülüümi ja floemi vahel on eristatavad vahed. Pteridofüüdid on pärast õistaimede moodustamist maal väga mitmekesine rühm. Need sarnanevad seemnetaimede suhtelise taimerühmaga, s.o hariliku seemnetaimede ja okaspuudega. Sporofüütide faas on Pteridofüütide seas kõige silmatorkavam. Nii sporofüütide kui ka gametofüütide staadiumid on autotroofid. Gametofüüdid on mitmerakulised ja mikroskoopiliselt väikesed. Gametofüüt arendab nii munarakke saavaid arhegooniat kui ka antheridiaid, mis moodustavad sama taime sees spermarakke. See on põhjus, miks pteridofüüdid on üheöötaimed. Sugurakkude väetamisel saadakse hiljem sporofüüti moodustavad zygotid. Pteridofüütidel pole õisi ja seemneid. Nad paljunevad eoste tootmise kaudu. Enamik Pteridofüüte on homosporosed, mõned neist aga mikrospoori ja megaspoori. Mikrospoorid moodustavad mikrogametofüüte, samas kui megaspoorid moodustavad megagametofüüte. Lükopodiopsida ja polüpodiopsida on Pteridophyta kaks klassi. Lükopodiopsida nimetatakse lükofüütideks, polüpodiopsida nimetatakse sõnajalgadeks. Lükofüüdid sisaldavad klomoseesi ja harilikku nendirotti, sõnajalad aga Korte, viski-sõnajalad, viinamarjaõielised, marattioidsed sõnajalad ja leptosporangiate sõnajalad.
Bryofüütid vs. Pteridofüütid
- Brüofüütide sporofüütide faas sõltub gametofüütidest, samas kui Pteridofüütide sporofüütide faas on sõltumatu.
- Brüofüütide sporofüütide faas on tugevalt vähenenud, Pteridofüütide korral aga gametofüütide faas.
- Brüofüütides on antheriidium virnastatud, Pteridofüütides aga istuv.
- Brüofüütides on sporofüüt ja gametofüüt üksteisega füüsiliselt seotud.
- Pteridofüütides eraldatakse sporofüüt ja gametofüüt üksteisest.
- Brüofüütides on arhegooniumi kael 5–6 kaelakanalirakuga.
- Pteridofüütides on arhegooniumi kael 4 kaela kanalirakuga.
