Arvamus vs. järeldused - mis vahet on?

Autor: Louise Ward
Loomise Kuupäev: 4 Veebruar 2021
Värskenduse Kuupäev: 3 Mai 2024
Anonim
Arvamus vs. järeldused - mis vahet on? - Erinevaid Küsimusi
Arvamus vs. järeldused - mis vahet on? - Erinevaid Küsimusi

Sisu

Peamine erinevus oletuse ja järelduse vahel on see, et Arvamus on matemaatikas väide, mis pole tõestatud ja Järeldus on toiming või protsess loogiliste järelduste tegemiseks ruumidest, mis on teada või arvatakse olevat tõesed.


  • Oletus

    Matemaatikas on oletused puuduliku teabe põhjal tehtud järeldused või ettepanekud, mille kohta pole tõestust leitud.Sellised oletused nagu Riemanni hüpotees (endiselt oletused) või Fermatsi viimane teoreem (mis oli oletus kuni 1995. aastani Andrew Wiles'i tõestamiseni) on kujundanud suure osa matemaatilisest ajaloost, kuna nende tõestamiseks töötatakse välja uusi matemaatika valdkondi.

  • Järeldused

    Järeldused on mõttekäigud, liikudes ruumidest järelduste juurde. Charles Sanders Peirce jagas järeldused kolmeks: deduktsioon, induktsioon ja röövimine. Vähendamine on loogiliste järelduste tegemine ruumidest, mis on teada või eeldatakse olevat tõesed, kusjuures kehtivate järelduste seadusi uuritakse loogikas. Induktsioon on konkreetsetest ruumidest universaalse järelduse tegemine. Röövimine on parim seletus. Inimlikke järeldusi (s.o kuidas inimesed järeldusi teevad) uuritakse traditsiooniliselt kognitiivse psühholoogia valdkonnas; tehisintellekti teadlased arendavad automatiseeritud järeldussüsteeme, et jäljendada inimese järeldusi. Statistiliste järelduste tegemisel kasutatakse ebakindluse korral järelduste tegemiseks matemaatikat. See üldistab deterministlikku mõttekäiku, erijuhuna ebakindluse puudumine. Statistilistes järeldustes kasutatakse kvantitatiivseid või kvalitatiivseid (kategoorilisi) andmeid, mis võivad juhuslikult varieeruda.


  • Oletused (nimisõna)

    Arvatav väide või idee.

    "Ma seletasin seda, kuid see on puhas oletus, kas ta sai aru või mitte."

  • Oletused (nimisõna)

    Oletus, mis põhineb mittetäielikel tõenditel; hüpotees.

    "Füüsik kasutas eksperimendi kavandamisel oma oletusi subatomiliste osakeste kohta."

  • Oletused (nimisõna)

    Avaldus, mis põhineb olemasolevatel tõenditel tõenäoliselt tõene, kuid mida ei ole ametlikult tõestatud.

  • Oletused (nimisõna)

    Märkide ja märkide tõlgendamine.

  • Oletused (tegusõna)

    Arvama; proovida tõestamata ideed.

    "Ma ei tea, kas see on tõsi; ma lihtsalt mõtlen siin."

  • Oletused (tegusõna)

    Järeldada kergetest tõenditest; arvata kell.

  • Järeldus (nimisõna)


    Deduktsiooni või induktsiooni teel tuletamise toiming või protsess.

  • Järeldus (nimisõna)

    Sellest, mis järeldatakse; tõde või ettepanek, mis on pärit teisest ja mis on tunnistatud või peaks vastama tõele; järeldus; mahaarvamine.

  • Oletused (nimisõna)

    mittetäieliku teabe põhjal moodustatud arvamus või järeldus

    "oletusi uustulnuka kohta oli palju ja erinevaid"

    "oletus küsimus"

  • Oletused (nimisõna)

    tõestamata matemaatiline või teaduslik teoreem.

  • Oletused (nimisõna)

    (ual kriitikas) ettepanek lugeda allikast mitteolevat.

  • Oletused (tegusõna)

    moodustada mittetäieliku teabe põhjal arvamus või oletus (millegi kohta)

    "paljud arvasid, et žürii ei olnud nõus"

  • Oletused (tegusõna)

    (ual kriitikas) ettepaneku (lugemine).

  • Järeldus (nimisõna)

    tõendite ja põhjenduste põhjal tehtud järeldus

    "tundus õiglane järeldus, et sellised raamatud grupeeritakse"

    "teadlastele on usaldatud andmete põhjal järelduste tegemine"

  • Järeldus (nimisõna)

    millegi järeldamise protsess

    "tema rõhuasetus korrale ja tervisele ning järeldustes puhtusele"

  • Oletused (nimisõna)

    Puudulike või oletatavate tõendite põhjal moodustatud arvamus või otsus; tõenäoline järeldus; oletus; vist; kahtlus.

  • Oletus

    Jõudma oletuseni; järeldada kergetest tõenditest; oletama; arvama; kujundada juhuslikult arvamusi järgmistest teemadest:.

  • Oletused (tegusõna)

    Arvamuste tegemiseks; oletama; arvama; järeldada; arvamuse kujundamiseks; ette kujutama.

  • Järeldus (nimisõna)

    Deduktsiooni või induktsiooni teel tuletamise toiming või protsess.

  • Järeldus (nimisõna)

    See, mis järeldas; tõde või ettepanek, mis on pärit teisest ja mis on tunnistatud või peaks vastama tõele; järeldus; mahaarvamine.

  • Oletused (nimisõna)

    hüpotees, mis on moodustatud spekuleerimise või oletuse põhjal (tavaliselt vähe usaldusväärsete tõenditega);

    "spekulatsioonid valimiste tulemuse kohta"

    "ta lükkas selle ümber kui pelga oletuse"

  • Oletused (nimisõna)

    mittetäielikel tõenditel põhineva arvamuse avaldamine

  • Oletused (nimisõna)

    arutluskäik, mis hõlmab järelduste moodustamist mittetäielikest tõenditest

  • Oletused (tegusõna)

    uskuda eriti ebakindlatel või esialgsetel alustel;

    "Teadlased arvasid, et suured dinosaurused elasid sood"

  • Järeldus (nimisõna)

    järelduste tegemise või loogilise otsuse tegemise arutluskäik pigem kaudsete tõendite ja eelnevate järelduste kui otsese vaatluse põhjal

Vaata Käekell on ajanäitaja, mi on mõeldud inimeele kandmiek või kandmiek. elle eemärk on töötada edai, hoolimata inimete tegevutet põhjutatud liikumitet.K...

Kala Kalad on ära kandvad veelied kollaed loomad, kellel puuduvad numbritega jäemed. Nad moodutavad maniküüridele õarühma, moodutade koo olfaktoarid. ellee mää...

Huvitav