Sisu
-
Veendumus
Seaduslikult on süüdimõistev kohtuotsus tavaliselt see, kui kohus tunnistab süüdistatava kuriteos süüdi. Süüdimõistmise vastand on õigeksmõistmine (st "mitte süüdi"). Šotimaal ja Hollandis võib olla ka kohtuotsus "pole tõestatud", mis loetakse õigeksmõistvaks. Samuti on juhtumeid, kus kohus otsustab kostjat mitte süüdi mõista, hoolimata süüdi tunnistamisest; Inglismaal, Walesis, Kanadas, Austraalias ja Uus-Meremaal on selle mehhanism eelarve täitmisele heakskiidu andmine. Kriminaalõigussüsteem pole paljudel põhjustel täiuslik: mõnikord mõistetakse süüalused õigeks, süütud inimesed süüdi. Edasikaebamismehhanismid ja süüdimõistmisele järgneva maksuvabastuse menetlused võivad süüdimõistva kohtuotsuse mõningal määral leevendada. Viga, mille tulemuseks on süütu inimese süüdimõistmine, nimetatakse õigussurumiseks. Pärast kostja süüdimõistmist määrab kohus sobiva karistuse karistuseks. Lisaks võib süüdimõistev kohtuotsus viia tulemusteni, mis ületavad lause enda sisu. Selliseid tagajärgi nimetatakse kriminaalsüüdistuste tagajärgedeks. Alaealine süüdimõistev kohtuotsus on hoiatav süüdimõistev kohtuotsus ja see ei mõjuta kostjat, vaid toimib siiski hoiatusena. Süüdimõistvate kohtuotsuste ajalugu nimetatakse eelkäijateks, keda Ühendkuningriigis räägitakse keeleliselt kui "eelmist" ja Ameerika Ühendriikides "vanemaid". Austraalia. Samuti näitab süüdimõistvate kohtuotsuste ajalugu, et väiksema süüdimõistva kohtuotsuse korral võib kohtu alla anda nii, nagu kedagi karistatakse.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Kindel seisukoht.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Kohtuotsus süü kohta.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Süüdistatuse või tõestatud olek.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Täielikult veendunud olek.
Lause (nimisõna)
Žürii või kohtu otsus või otsus; kohtuotsus. alates 14. saj.
"Kohus saatis esimeses süüdistuses süüdi karistuse, teises aga süütuse."
Lause (nimisõna)
Kuriteos süüdi mõistetud isiku karistuse määramise kohtumäärus. alates 14. saj.
"Kohtunik kuulutas surmaotsuse kurikuulsa veise roomaja külge riputamisega."
Lause (nimisõna)
Kuriteos süüdi mõistetud isikule mõistetud karistus.
Lause (nimisõna)
Ütlus, eriti suurelt inimeselt; maksimum, apofeem. 14.-19.
Lause (nimisõna)
Grammatiliselt terviklik sõnade seeria, mis koosneb subjektist ja predikaadist, isegi kui sellele viidatakse ühele või teisele, ja algab tavaliselt suurtähega ja lõpeb punktiga. alates 15. saj.
"Lastele tehti ülesandeks konstrueerida tahvlil olevast loendist nimisõnadest ja tegusõnadest koosnevad laused."
Lause (nimisõna)
Valem, milles puuduvad vabad muutujad. alates 20. saj.
Lause (nimisõna)
Mis tahes stringikomplekt, mida saab antud formaalse grammatika abil genereerida. alates 20. saj.
Lause (nimisõna)
Meel; tähendus; tähtsus.
Lause (nimisõna)
Onside arvamus; mõtteviis. 14.-17.
Lause (nimisõna)
Kuulutatud arvamus või hinnang antud küsimusele. alates 14. saj.
Lause (tegusõna)
Kuulutada süüdimõistetule karistus; hukka tegema; hukka mõista karistus.
"Kohtunik mõistis omastaja kümneks aastaks vangi koos kopsaka trahviga."
Lause (tegusõna)
Dekreeti või kuulutuseks lausetena.
Lause (tegusõna)
Etteruttavalt lausuda.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Süüdimõistmine; õiguserikkumises süü tõendamine, tuvastamine või kohtuotsuse tunnistamine.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Hukkamõistva kohtuotsuse, mille on teinud pädev kohus; õigusemõistmise kohtu poolt süüdi tunnistamise akt või protsess või riik, kus ta on mis tahes kuriteos süüdi tunnistatud.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Vea veenmise või tõele tunnistamise sundimine; segadust.
Süüdimõistmine (nimisõna)
Riik, kus ollakse veendunud või süüdimõistetud; tugev veenmine või veendumus; eriti patu või oma südametunnistuse järgi süüdi mõistetud olek.
Lause (nimisõna)
Meel; tähendus; tähtsus.
Lause (nimisõna)
Arvamus; otsus; otsusekindlus; kohtuotsus, eriti ebasoodne.
Lause (nimisõna)
Filosoofiline või teoloogiline arvamus; dogma; as, lausete kokkuvõte; Lausete raamat.
Lause (nimisõna)
Tsiviil- ja admiraliteediõiguses kohtuotsus, mis kuulutatakse põhjusel; kriminaal- ja kiriklikes kohtutes kohtu või kohtuniku poolt kurjategijale tehtud kohtuotsus; kohus on mõistnud hukka; hukatus. Tavalises õiguses kasutatakse seda mõistet eranditult kriminaalasjades tehtud kohtuotsuse tähistamiseks.
Lause (nimisõna)
Lühike ütlus, mis sisaldab tavaliselt moraalseid õpetusi; maksimum; aksioom; saag.
Lause (nimisõna)
Sõnade kombinatsioon, mis on täielik mõtte väljendamiseks ja kirjalikult, on lõpus tähistatud punkti või täispunktiga. Vt ettepanekut, 4.
Lause
Otsuse langetamine või kuulutamine; hukka tegema; hukka mõista karistus; määrata karistus:.
Lause
Dekreeti või kuulutuseks lausetena.
Lause
Etteruttavalt lausuda.
Süüdimõistmine (nimisõna)
kõigutamatu usk millessegi ilma tõendite või tõenditeta
Süüdimõistmine (nimisõna)
(kriminaalõigus) lõplik süüdimõistmine kriminaalasjas ja määratud karistus;
"veendumus ei tulnud üllatusena"
Lause (nimisõna)
sõnagramm, mis vastab keele grammatikareeglitele;
"ta rääkis alati grammatiliste lausetega"
Lause (nimisõna)
(kriminaalõigus) lõplik süüdimõistmine kriminaalasjas ja määratud karistus;
"veendumus ei tulnud üllatusena"
Lause (nimisõna)
kinnipeetava vangistuse aeg;
"ta kandis 15-kuulist vanglakaristust"
"tema karistus oli 5–10 aastat"
"ta teeb aega maakonna vanglas"
Lause (tegusõna)
kuuluta (kellelegi) kohtuotsus kohtuotsuses;
"Ta mõisteti kümneks aastaks vangi"
