Sisu
Eristamatu (omadussõna)
Pole üllas; tõelise au või väärikuse saamine; tähendama; vääritu; võlts või petlik.
Eristamatu (omadussõna)
Pole leidlik; pole avameelne ega avatud; kõlbmatu; vääritult või tähendusrikkalt kunstlik.
Eristamatu (omadussõna)
Eeldades, et asi on naiivne, et asi punkti panna või petta.
Ingenuine (omadussõna)
vale, mitte ehtne ega autentne.
Eristamatu (omadussõna)
mitte avameelne ega siiras, tavaliselt teeseldes, et keegi teab millestki vähem kui tegelikult
"see ajakirjanik oli nii umbusklik kui ka küüniline"
Eristamatu (omadussõna)
Pole üllas; tõelise au või väärikuse saamine; tähendama; vääritu; nagu halvustav käitumine või skeemid.
Eristamatu (omadussõna)
Pole leidlik; õilis avameelsus või avameelsus; pole avameelne ega avatud; kõlbmatu; vääritult või tähendusrikkalt kunstlik.
Eristamatu (omadussõna)
mitte otsekohene ega siiras; ausa aususe ilmutamine;
"ambitsioonikas, ebasiiras, vilistide ja silmakirjalik operaator, kes ... näitas ... oma aja kõige ebameeldivamaid jooni"
"ebameeldiv vabandus"
